Ikoon on keelemärk sarnasuse alusel. Nt emoij Indeks- on keelemärk loomuliku seose alusel.näiteks haigutamine kui indeks tähistab igavsut, norskamine magamist, kassi jäljed lumel, et kass oli siin. Kogu maailm on indeksid täis ja nende mõistmise oskus sõltub inimese kogemusest. Sümbol- on keelemärk kokkuleppe alusel.. tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne jua koventionaalne. Verbaalne- inimkeelne Mitteverbaalne- visuaalselt, auditiivselt,aktiilselt. 7. Miks saab väita, et keel on märgisüsteem. Keelemärgid koos reeglitega moodustavad märgisüsteemi, mille abil moodustatakse lauseid. 8. Miks peab teises kultuuriruumis zeste kasutades ettevaatlik olema? Too näiteid. Zestid on olemuselt sümbolid- ilma tähendust teadmata pole neist võimalik aru saada. Seetõttu on paljud zestid eri kultuurides eri tähendusega. 9
jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 29. Arvutilingvistika (põhilised tegevussuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 30. Koodivahetuse uurimine.
Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees. Süntaktiline analüüs ja süntees. Semantiline analüüs (ja süntees) jne. Keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näiteid. · õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller) · grammatikakorrektor · sisukokkuvõtja · infootsisüsteemid · inimkeelne dialoog arvutigainimkeelne dialoog arvutiga · suulise kõne süntees (st tekst -> kõne) ja tuvastus (st kõne-> tekst) · masintõlge · tõlkija või keeleõppija abivahendid jne jne
Millega tegeleb arvutilingvistika? Formaalsed grammatikad; algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, nt morfoloogiline analüüs ja süntees, süntaktiline analüüs ja süntees, semantiline analüüs ja süntees jne. keeleressursid: korpused, leksikonid, andmebaasid. Rakenduslikum pool: rakendustarkvara näited: õigekeelsuse ja stiili kontroll (nt speller), grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsimissüteemid, inimkeelne dialoog arvutiga, tõlkija või keeleõppija abivahendid jne Õigekirjakorrektor ehk speller kontrollib, kas sõna leidub leksikonis kontekstile tähelepanu pööramata, grammatikakorrektor vaatab kogu lauset. Leiab (ideaaljuhul) sõnad, mille vorm ei sobi lausesse. Ühildumis- ja rektsioonivead, komavead 26. Eesti keele olukord ja arendamnie kestlikkuse seisukohalt. kõneleb ~1 miljon emakeelset kõnelejat; riigikeele staatus ja EL ametliku keele staatus; arendatud ja hooldatud kirjakeel;
· Rumal inimene: oh-oo, oh-oh · Liited ja sõnad: · -a: mata, jonna · -ka: inka · -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; Rakendused:: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge, automaatne morfoloogiline analüüs, keelekorpused, leksikonid, andmebaasid Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond
pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Põhilised tegevussuunad: formaalsed grammatikad, algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlemiseks, keeleressursid; rakenduslik pool: õigekeelsus ja stiili kontroll, grammatikakorrektor, sisukokkuvõtja, infootsingusüsteem, inimkeelne dialoog arvutiga, suulise kõne süntees ja tuvastus, masintõlge jne Uurimiskeskused: TÜ arvutilingvistika uurimisrühm, TÜ keeletehnoloogia uurimisrühm, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele Instituudi keeleteaduse ja tehnoloogia osakond Uurijad: Mart Remmel, Ülle Viks, Margit Langemets, Meelis Mihkla Tööd: TÜs loodud korpused, EKI korpus, TTÜ küberneetika instituudi eestikeelse kõne andmebaas 26. Eesti keele olukord ja arendamine kestlikkuse seisukohalt.
annaabi.ee 
