Inimkaubitsemine Eestis Õpetaja: Merit Luik Esitaja: Ott Soomets Tartu Tamme Gümnassium 2008 Aruanne inimkaubitsemise kohta aastal 2007 Eesti on seksuaalse ekspluateerimise ja sunnitöö eesmärgil kaubeldavate meeste ja naiste päritolu-, transiit- ja sihtriik. Eesti naisi ja tüdrukuid müüakse seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil Rootsi, Soome, Norrasse, Taani, Ühendkuningriiki, Hispaaniasse, Belgiasse, Saksamaale ja Hollandisse ning mehi ja naisi sunnitöö eesmärgil Eestist Ühendkuningriiki. Eestis ei täideta veel täielikult inimkaubanduse likvideerimise
tõenäoline, et samal kohal töötav mees teeniks rohkem, seda vananenud arusaama tõttu, et mehel tuleb peret ülal pidada. Kõikides riikides, majandussektorites, ametialadel ja samal haridustasemel on naiste palgad meeste omadest madalamad. Enamus maailma vaestest on naised ja see paneb nad haavatavasse olukorda, kus kurjategijate ahvatlev pakkumine võib tunduda väljapääsuna lootusetust olukorrast, tegelikult aga viia inimkaubanduse võrku. MTV on korraldanud laiaulatusliku kampaania inimkaubitsemise vastu pealkirjaga EXIT (End Explotation and Trafficking). Patrooniks on Angelina Jolie ning oma osalusega toetavad kampaaniat mitmed kuulsused üle maailma. Kampaania käigus on välja töötatud mitmed materjalid (videoklipid, postrid, voldikud) millega soovitame tutvuda. Eestis aitab kampaaniat tutvustada ja inimkaubitsemise vastast informatsiooni levitada MTÜ Living for Tomorrow. Laialdane tööpuudus on inimkaubanduse organiseerijate parim abimees, sest lubadustega
Prostitutsioon on inimkaubanduse üks osa, olles koos relvakaubanduse ja rahapesuga organiseeritud kuritegevuse põhilisi toiteallikaid. Inimkaubanduses süüdimõistetud 2008. aastal mõisteti Euroopas inimestega kauplemise eest süüdi 1534 kurjategijat ning kaks aastat hiljem oli see arv ligikaudu 200 võrra väiksem. Eestis vähenes aastatel 2008-2010 inimkaubanduse eest süüdi mõistetud isikute arv 66-lt 47-le. Selle näitajaga oleme Euroopa esikümnes. Inimkaubitsemise viimase aja peamisi trende olnud püüe legaliseerida värbamist ja ohvrite ebaseaduslikku ekspluateerimist, kus kaubitsejad püüavad jätta muljet vastastikusest, võrdsete partnerite suhtest müüja ja müüdava vahel. Olles juriidiliselt pädevad või kasutades juristide abi, ongi kaubitsejatel selle illusiooni loomises edu olnud. Kaubitsejate ja potentsiaalsete ohvrite vahel sõlmitakse pealtnäha
Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. Esialgu saabus tööjõud Hispaaniast ja Portugalist, hiljem ka Marokost, Kreekast ja Türgist. Euroopa Liidu riikides püütakse välja töötada ühtset immigratsioonipoliitikat ja võidelda inimkaubitsemise vastu. P-Ameerika on olnud sisserände piirkond alates 17. sajandist. Pikka aega tulid immigrandid Euroopast, hiljem ka mujalt maailmast. Pool väljarändajatest suundub USA-sse ja Kanadasse. 1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid, algas seal aktiivne majandustegevus. Võeti kasutusele uusi nafta leiukohti, rajati teid, haiglaid ja lennujaamu. Paljud võõrtöölised tulid riiki, enamus ehitajateks.
mille käigus rikutakse sadade tuhandete inimeste õigusi. Inimkaubanduse vastases võitluses on kolm peamist tegevust: inimkaubanduse ennetamine, ohvrite abistamine ja kurjategijate vastutuselevõtmine. Käesolev teenus pakub inimestele võimalust saada tasuta juriidilist konsultatsiooni (töölepingute ja inimõiguste osas) ning informatsiooni turvalisest reisimisest ja tööotsingutest. Samuti pakutakse abi inimkaubitsemise ohvritele ja nende sugulastele. · Hotline-i» telefon (6 607 320) on avatud tööpäevadel kella 10.00 kuni 18.00. Tagame helistajatele anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. · Pöörduda võib lisaks helistamisele ka läbi interneti kodulehekülje www.lft.ee (link: inimkaubitsemine). · Living for Tomorrow kontoris (Mardi tn.3) saab tasuta juriidilist abi töölepingute õigsuse küsimustes ja individuaalkonsultatsioone.
lisaks kõigele saab ka head palka. Ent järjest rohkem tuleb välja juhtumeid, kus kõik nii roosiline ei ole. Üheks suuremaks ohurühmaks Eestis on noored tüdrukud vanuses 17-18 ja naised, kes on olnud pikemaajaliselt töötud ning valmis minema laia maailma õnne otsima (keskmine vanus 18-25). Osa neist lähevad pahaaimamatult tööle lapsehoidjaks, tantsijaks, apelsinikorjajaks jne, aga satuvad inimkaubitsemise ohvriks. Tine osa naisi teavad, et lähevad välja prostitutsioonile, ent paraku siiski enamus ei tea, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Esmalt arvatakse, et selle tegevuse võib alati lõpetada, kuid tegelikkuses sellest ringist niisama naljalt enam välja ei saa. Ka kodumaine seriaal "Õnne 13" on teema üles võtnud ning dokumentaaldraama toob välja drastilise loo, mis ühe noore inimesega võib juhtuda (koolilõpetanust lapsehoidja satub bordelli
Sihtriikidena, kuhu alaealisi oli toimetatud, räägiti Soomest, Rootsist, Hispaaniast ja Itaaliast. Täiskasvanud naistega seotud juhtumite põhjal lisanduvad sihtriikidena Saksamaa, Holland, Norra, Taani, Jaapan. Üks intervjueeritud tüdrukutest mainis ka Egiptust. Teiste lähiajal teostatud uurimuste andmeid vaadates pikeneb see nimekiri veelgi (vt näiteks Pettai, Kase 2002; USA DS 2002). Intervjueeritud eksperdid olid seisukohal, et Eesti puhul on inimkaubitsemise sihtriikideks eelkõige Skandinaaviamaad. Seksitööstusesse kaasamise viisid on kogutud andmete põhjal sarnased nii alaealistest kui täiskasvanutest rääkides. Valdavalt jõutakse teistesse riikidesse töökuulutuste kaudu ning tuttavate soovitusel. Tööpakkumisi leiab eelkõige kuulutuslehtedest, kuid tõuseb ka interneti osatähtsus. Kuulutuste abil kutsutakse tööle tantsijateks, ettekandjateks, klienditeenindajateks jne
Inimeste liikumine teise riiki ja kultuuri nõuab kohanemistahet ja oskusi mõlemalt poolelt. Intensiivne ränne Türgist Saksamaale algas 1970. aastal ja kestab tänini. Kaasaegsed rändevood Alates 1960. aastat muutus Lääne-Euroopa väljarändepiirkonnast sisserändepiirkonnaks. Esialgu saabus tööjõud Hispaaniast ja Portugalist, hiljem ka Marokost, Kreekast ja Türgist. Euroopa Liidu riikides püütakse välja töötada ühtset immigratsioonipoliitikat ja võidelda inimkaubitsemise vastu. P-Ameerika on olnud sisserände piirkond alates 17. sajandist. Pikka aega tulid immigrandid Euroopast, hiljem ka mujalt maailmast. Pool väljarändajatest suundub USA-sse ja Kanadasse. 1970.aastatel kui naftahinnad maailmas tõusid ja sissetulekud Lähis-Ida naftariikides tõusid, algas seal aktiivne majandustegevus. Võeti kasutusele uusi nafta leiukohti, rajati teid, haiglaid ja lennujaamu. Paljud võõrtöölised tulid riiki, enamus ehitajateks. Riigisisene ränne
12 eluaastat ning talle ei saa kohaldada kriminaalkaristust. Seoses Interneti kasutamisega on hakanud levima alaealiste seksuaalne väärkohtlemine läbi Interneti, kus levitatakse lastest pornograafilisi kollektsioone, toimub pedofiilide suhtlemine jms ning tihtipeale on tegemist rahvusvahelise hästi organiseeritud kuritegevusega, mille piiramine ja tõkestamine on Eesti võimudele tõsiseks väljakutseks. Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie naaberriikides ning mõningaid rahvusvahelisi alaealiste kupeldamise juhtumeid on seostatud ka Eestiga. See omakorda nõuab täiesti uusi meetodeid võitlemaks alaealiste kupeldamise vastu välismaal, seksuaalse väärkohtlemise eesmärkidel. (Leppiman, A. 2002. lk 54-57, artikli koostaja Erki Korp, MA; Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja, TPÜ doktorant) Tabel 1. Ülevaade seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* Tabel 2
annaabi.ee 
