Kirjand Kõik müügiks Kahekümne esimesel sajandil ei tundu sõnapaar ,,kõik müügiks" enam sugugi mitte nii vähelevinud. Praeguses majanduskriisis olles võib väga paljudes kohtades rippuda silt ostan, müün, vahetan. Teatekirju leiab mitmeilt reklaamitahvleilt. Kuulutuse taga võivad tegutseda mitmed illegaalsed ärid ning ühingud, nt inimkaubitsejad ja elunditega hangeldajad. Müügist pole ka välja jäänud sündimata lapsed. Üha enam süvenevaks probleemiks on inimkaubandus, mille eesmärgiks on kasu saamine. Tööpuuduse käes vaevlevad naised võivad sageli langeda reklaamiohvriteks. Kuulutustes lubatakse tulusat tööd välismaal. Võõrsil asuv amet pole miski muu kui prostitusioon või mingil muul viisil inimese keha ekspluateerimine. Kõige tulusam skeem kaubitsejatele on isikuttõendavate dokumentide
Vanasti orjastati inimesi, et enda elu lihtsamaks teha. Et oleks inimene, kes meie eest tööd ära teeks. Tänapäeval on selleks inimkaubandus. Peamiselt on inimkaubanduse ringis olnud inimesed seksiäri ringi kinni jäänud. Nad on pandud tööle sunniviisiliselt, kuna vabatahtlike enam tänapäeval nii palju pole. Neid inimesi kasutatakse prostitsioonis või pornofilmides. Tihti kasutatakse nende peal vägivalda ning nende elutingimused on väga halvad. Neid koheldakse nagu orje. Inimkaubitsejad kasutavad pettusi ning skeeme, et endale inimesi leida.Et leida endale orje. Lisaks on suur osa inimesi, kes müüvad või annavad oma lähedased inimkaubitsejate kätte, kuna nad ei soovi või ei suuda enam ise nende eest hoolitseda. Mina leian, et inimkaubandust pole piisavalt kajastatud. Inimesed teavad, et see on olemas kuid ei tea kuidas end selle eest kaista. Iga nurga peal näeme suitsetamisvastaseid kampaaniaid, aga tegelikuses on inimkaubandus palju suurem probleem
Inimkaubanduse mõiste hõlmab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist tegevust. See tähendab, et inimkaubandus ei pea tingimata toimuma üle riigipiiride, see võib aset leida ka riigisiseselt. Tasuvat tööd või abielu lubades, aga ka jõuga ähvardades kaubeldakse inimest välismaale või riigisiseselt, seejärel kasutatakse teda näiteks seksiäris, sunniviisilise töö tegemiseks või doonorina organikaubanduses. Inimkaubanduse puhul on tegu nüüdisaegse orjastamisega. Inimkaubitsejad võivad ohvri meelitamiseks ning tema vastupanu murdmiseks kasutada pettust, ähvardusi, füüsilist vägivalda, tema abitut seisundit ja muid meetodeid. Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka
välja ei saa. Inimkaubandus mujal maailmas Kõige rohkem on levinud naiste smuugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi 3 tüdrukud Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi, st nagu Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, siis Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Vastavalt sellele toimub ka kauplemine. Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid järjekordse kaubaartiklina nagu tubakas, narkootikumid vms. Nõudluse olemasolu peetakse turumajanduse reeglite kohaselt millekski, mida tuleb rahuldada, kui on nõudlus, siis tuleb seda täita ja selle pealt kasu saada.
Miljonärid ei tea, mida tunneb vaene inimene, enne kui neil endal on rahakotis viimased sendid. Nad ei aima, mis tunne on, kui palgapäev ei näi veel tulevat. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige väärtuslikumad ja kallimad esemed- kas vana-vana-vanaema pärandatud ehe, enda keha, auto, elamispind või isegi oma hing. Üha suuremaks probleemiks viimastel aastakümnetel on saanud inimkaubandus. inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusesy tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Tööpuuduse käes vaevlevad naised usuvadki reklaami , milles lubatakse head ja tulusat tööd välismaal. Amet, mis naisi tegelikult ees ootab, pole miski muu kui prostitutsioon või mingil muul viisil keha müümine. Muidugi ei satu värbamise küüsi ainult naised, vaid ka alaealise poisid ja tüdrukud. Muret
Näitleja Liisa Pulk suutis küll väga hästi välja tuua esmapilgul Zara kui sellise süütu, hirmul oleva ja uudishimuliku tüdruku isiksuse, ent tema läbielamistest tekkinud julmus ja karmikäelisus ei olnud etenduses nii realistlik kui see paistis raamatut lugedes. Siiski aga mulle meeldis näitleja oskus mängida oma hääletooniga. Näiteks stseen, kus Aliide ähvardas Zarat välja anda. Raamat pööras ka palju tähelepanu sellele, kuidas inimkaubitsejad kohtlesid julmalt eesti päritolu tüdrukuid, kes meelitati ,,hea töökoha pärast" välismaale, ent tegelikult neist said aga prostituudid. Minu jaoks oli huvitav elamus see, et kahe inimkaubitseja Pasa ja Lavrenti vägivaldsemad stseenid toodi publikule lähemal olevale eraldi lavale. Pasa (Maarius Pärn) gängsterlik ning agressiivne käitumine, hääletoon ja sõnavara mõjusid minule lähemal oleval
Keegi ei tea enne, mida tunneb vaese inimese hing, kui tal endal on kotis viimased sendid. Sellises olukorras pannakse kõik müüki, ka kõige kallimad ja väärtuslikumad esemed - kas vanaema pärandatud kaelaehe, auto või enda keha või hing. Maailmas kaubitsetakse kõigega, millega võimalik. Isegi inimeste kehadega. Inimkaubandusest on saanud viimastel aastakümnete jooksul murettekitav probleem. Üheks suurimaks orjakaubanduse haruks tänapäeval on seksiorjus. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust- ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad inimesi tööd vastu võtma. Kaubaks on reeglina naised ja lapsed. Teenuse ostjateks on tavaliselt madala enesehinnanguga mehed, kes eeldavad, et eksootilise väljanägemisega naised on loomulikumad ja kirglikumad, kuid järjest enam aktsepteeritavaks on muutunud
tööpuudus; vägivald naiste ja laste suhtes; valitsuse korrumpeeritus; relvastatud konfliktid; kultuuritraditsioonid, näiteks traditsiooniline orjus. Inimkaubandust soodustab ka suur nõudlus odava, kergesti mõjutatava ja illegaalse tööjõu järele. Nüüdisaegne orjakaubandus ÜRO hinnangul kasutatakse maailmas ligi 12,3 miljoni orja tööd. Nendest ligi 20% on illegaalsed immigrandid. Suurem osa inimorjadest on pärit vaestest riikidest. Kõige enam läbivad inimkaubitsejad Saksamaad, Prantsusmaad ja Kreekat. Levinuimad põhisihtriigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka, Tai, Iisrael, Itaalia, Jaapan, Holland, Türgi ja USA. Nüüdisaegne orjakaubandus Maailma kõige probleemsemaks piirkonnaks peetakse Aasiat( ligi 10 mln orja), Ladina-Ameerikat( 1,3 mln )ning Aafrikat (660 000). Iga aasta langeb orjaks 800 000 inimest üle maailma. Praegu langeb Eestis inimkaubanduse ohvriks aastas keskmiselt 100500 inimest.
vaesed inimesed. Arvan, et siinkohal on üheks väga suureks vastutajaks ja sellise olukorra põhjustajaks just riigid, kes omasid arengumaades koloniaalvaldusi. Sekkuti näiteks Aafrika riikide majandusse ning poliitikasse, kuid midagi edukat ei saavutatud. Kasutati ära palju sealseid looduslikke ressursse ning Aafrika riigid tulu ei saanud. Külvati inimestes segadust ning põhjustati asjatult kodusõdasid ning riikidevahelisi pingeid. Üheks vaesusega kaasnevaks ohuks on inimkaubandus. Inimkaubitsejad kasutavad ära oma ohvrite vasesust, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suuremasse linna paremat elu otsima. Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine, üleandmine, petmine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul moel seksuaalset ärakasutamist või näiteks sunniviisilist tööd või teenistust, orjuses või sama laadi seisundis pidamist
Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes, naised töötasid valitseja või templite töökodades ketrajate, kudujate ja jahvatajatena. Aja jooksul on inimkaubandus märgatavalt muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad erinevalt vanaaja orjapidajatest uusi ja kaasaegseid meetodeid, et meelitada ja allutada ohvreid. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu. Kuna orjust maailmas juba ammu ei eksisteeri ja inimene ei ole kaup või omand, mis kuulub
saada tasu või et laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna. Mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant. Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses aga tähendab inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest ehk inimesed müüvad teisi inimesi. 1
saab abi. Hoolimata piiratud informatsioonist on trend selge ohvrite arv kasvab. INIMKAUBANDUS MINEVIKUS Inimkaubandus oli probleemiks juba minevikus. Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias kasutati orjatööd. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud, ka müüdis vanemad vaesuse tõttu oma lapsiorjusesse, et saada sellest tasu ja et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna . Aja jooksul on inimkaubandus palju muutunud. Inimkaubitsejad kasutavad nüüd uusi ja kaasaegseid meetodeid.. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Kuid tegelikult tähendab nüüdisajal inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest inimesed müüvad teisi inimesi. Müüjad saavad müüdute eest raha või muud tasu. Kuna orjust maailmas juba ammu ei eksisteeri ja inimene ei ole kaup või omand, mis kuulub kellelegi, siis loetakse inimkaubandust kuriteoks. Inimkaubandus on jäme inimväärikuse ja inimõiguste rikkumine.
Paljudes riikides võib vabalt mees võtta üle naise rolli olla kodus, hoolitseda majapidamise eest, kasvatada lapsi ning hoopiski naine toob leivaraha perele. Mõnes riigis nõuavad naised õigust autot juhtida, töötada ja hallata enda teenitud raha. Teistes nõuavad naised õigust haridusele. Sõdade, mässude ja terrorismi piirkondades on naised seksuaalvägivalla vastu kaitsetud. Väga paljudes riikides petavad, vangistavad ja kuritarvitavad naisi inimkaubitsejad. Mõnedki naised puutuvad rutiinselt kokku perevägivallaga. Paljudes riikides peetakse normaalseks, kui mees naist peksuga karistab. Ja ärme unusta neid naisi, kes on mõistetud vangi selle eest, et nad on julgenud süüdistada meest vägistamises. Või naisi, kes tapetakse, sest nad ,,on häbistanud" oma perekonda (Joan Scott 1996). Ma ei pea ennast endiselt feministiks, kuid pärast seda uurimust pean ennast veel rohkem kui enne võrdsuse pooldajaks
laps jääks ellu, kuna ise ei suudetud oma last toita. Kõige sagedamini kasutati orje abijõuna- mehed ehitasid tamme, kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, töötasid kaevandustes ning töötasid ka valitseja, ülikute ja templite majapidamistes. Naised töötasid aga enamasti valitseja või templite töökodades ketrajate,jahvatajatena ja kudujatena. (Unicef) Aja jooksul on inimkaubandus aga märgatavalt muutunud. On muutunud viis kuidas inimkaubitsejad meelitavad ja allutavad oma ohvreid. Usaldusväärne imago on värbaja edu pant. Nad võivad olla igast vanusegrupist, nii mehed kui naised, perekonnainimesed, ärimehed isegi ohvri kallimad või vanad tuttavad. Niisamuti võib tuntud ja tõsisesisuline päevaleht osutuda ohvrite värbamise kanaliks. Muutunud on ka viis, kuidas ja kus kasutatakse müüdud inimesi. Tegelikkuses aga tähendab inimkaubandus sama, mida mitme tuhande aasta eest- inimesed müüvad teisi inimesi. 1.1
Objektiivne väärtus tänapäeval: ,,Puhastus" on pälvinud järgnevad kirjandusauhinnad: · 2008 Finlandia kirjandusauhind · 2009 Runebergi kirjandusauhind · 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind · 2010 Prix Femina étranger Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast. Tegelaste käitumismaneer on enamasti tüüpiline tolle ajal eestlastele. Zarat aga
tulevad tüdrukud maapiirkondadest Tallinnasse prostitutsiooniga elatist või lisaraha teenima. Kuigi rohkem on levinud naiste smugeldamine vaestest riikidest rikastesse riikidesse, siis tegelikult satuvad ka jõukamate riikide naised inimkaubanduse ohvriks. Rootsi tüdrukud Jaapanisse, saksa tüdrukud Mehhikosse, jne. Nõudlus on eksootilisuse järgi - Põhjamaades on tõmmud naised eksootilisemad, Lõunapoolsetes riikides põhjamaised. Inimkaubitsejad käsitlevad inimesi mitte elusolenditena, vaid kaubaartiklina nagu tubakas, narkootikumid. Väga suureks probleemiks ja raskendavaks teguriks inimkaubanduse vastu võitlemisel ongi nõudluse olemasolu – liiga paljud mehed mõtlevad, et nende õiguste hulka kuulub ka seksuaalteenuste ostmine. Hinnanguliselt toimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse prostituutideks kuni 500 000 naist aastas (vanuses 18-25 aastat.) USA-sse arvatakse igal aastal smugeldatavat kuni 50 000
· Siseriiklik inimkaubandus 4. Kokkuvõtte ............................................................13 5. Kasutatud kirjandus 2 1.Taustast Inimkaubandus on probleem, millest kogu maailmas üha enam räägitakse. Põhjus selleks on lihtne tegemist on nii siseriiklikku kui rahvusvahelist julgeolekut ohustava nähtusega, mis rikub tuhandete inimeste põhiõigusi. Inimkaubitsejad kasutavad osavalt ära inimeste vaesusest, töötusest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suurlinna paremat elu otsima. Ahvatlevad tööpakkumised meelitavad kergeusklikke või lootuse kaotanuid vahetama elukohta ja asuma tööle, mis erineb lubadust vi mille tingimused ei vasta esialgsele kirjeldusele. Ohvrite rehabilitatsioon ja kurjategijate kahjustamine on aga riikidele tõsiseks väljakutseks.
annaabi.ee 
