milleks oli gaas ning toimus ka esimest korda pommitamine lennukitelt.
3. Miks ja kelle mõjutusel läksid poisid sõtta?(Paul ja klassivennad, Näide)
Poisid läksid sõtta nende klassijuhataja Kantorek mõjutusel, kes pidas neile pikki loenguid ning
poisid lõppuks vabatahtlikult oma nimed paberile kirja panid. Inimesed ja isegi nende klassijuhata
ei teadnud tegelikult,mis sõjalahingus toimub, kõike hoiti salajas ning suurtest inimkaotustest ei
räägitud sõnagi. Inimene kes ei tahtnud kaasa minna, sai siiski niivõrd mõjutatud, et ta lõpuks
ikkagi otsustas nime kirja panna ja lahingusse minna.
Näide raamatust: <
Häiresüsteemide rajamine Taasmetsastamine Jõe kallaste ettevalmistamine võimalikuks veetõusuks Avalikkuse teavitamine üleujutusohtudes Fakte Üleujutused moodustavad ligikaudu ühe kolmandiku kõigist maailmas toimuvatest looduskatastroofidest (nii toimumise kui ka majandusliku kahju osas). Üleujutused põhjustavad 31% kõigist loodusõnnetuste põhjustatud majanduslikest kahjudest ja 55% inimkaotustest olid tingitud üleujutustest. Hooajalised üleujutused toovad väärtuslikku pinnast ja toitaineid põllumaadele ja tekitavad elu muidu viljatutes piirkondades nagu näitus Niiluse jõe org. Üks raskemaid üleujutusi toimus 1953.a. Hollandis kui purunesid mere ette ehitatud tammid ujutades üle suure osa Hollandist ja mille tulemusel hukkus 1800 inimest. Suurejoonelised ja hävitavad üleujutused, mis tekivad ebanormaalselt pikaaegsete ja
Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (tema järgi ka nimi sõja esimesele faasile) igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade, põldude ja istanduste põletamist. 430 eKr puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, epideemia, mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastest. Suri ka Perikles (429. a. eKr). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu. Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon ning kiiret rahu pooldav Nikias. Päratult rikast ja jumalakartlikku Nikiast toetasid eelkõige jõukamad kodanikud. Nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon tõusis oma robustselt rahvalike
Liiduga läbi (Hitler lootis juba sügiseks Moskva vallutada). Sõda "barbaarse" NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralike teede puudumine; põletatud maa taktika kasutamisega hävitati tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus "vene külmaga" võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne.) Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda; suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid. Saksamaa liitlaste nõrkus- Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik potentsiaal jäi Saksamaast tunduvalt maha.
Sõda “barbaarse” NSV Liiduga erines tunduvalt sõjategevusest Lääne-Euroopas: Venemaa territooriumi suurus venitas välja rinde; korralikud teed puudusid; põletatud maa taktika kasutamisega hävitasid venelased tööstusettevõtteid, mis oleks võinud kasu tuua Saksa sõjaväe varustamiseks; sakslastel puudus spetsiaalne varustus “vene külmaga” võitlemiseks; NSV Liidu pool sõdis vahendeid valimata (hoolimatus inimkaotustest; NKVD üksused takistasid omade taganemist tulega jne). Saksamaal polnud inim- ja majanduslikke ressursse pidamaks pikalevenivat sõda. Suurim puudus oli naftast (ainus võimalus seda saada oli Rumeeniast); katsed tungida Bakuu ja Kaukaasia naftaväljadeni ebaõnnestusid. Saksamaa liitlaste nõrkus: Itaalia majanduslik ja sõjaline tase oli nõrk ja nii tuli Hitleril oma liitlast pidevalt toetada; ka Jaapani sõjalis-tööstuslik
Selline strateegia ei võimaldanud otsustavat kokkupõrget. Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (temast ka nimi sõja esimesele faasile) tungis igal suvel Atikasse ja müüride varju pagenud ateenlased pidid võimetus vihas pealt vaatama oma külade ning põldude põletamist. 430. a. puhkes ülerahvastatud linnas, kuhu laevastik lakkamatult moona vedas, taud (diagnoos on ebaselge), mis tappis lühikese ajaga umbes kolmandiku ateenlastes. Suri ka Perikles (429. a.). Inimkaotustest hoolimata jätkasid ateenlased laevastiku toel edukat vastupanu. Periklese surma järel tõusid ateenlaste etteotsa peamiselt vaesele linnaelanikkonnale toetuv ja agressiivsemat sõjapidamist nõudev Kleon, ning kiiret rahu pooldav Nikias. Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a
annaabi.ee 
