Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999 Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod). Tln: Avita, 2001 Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti
aineringes, taimhõljumi taimeliikidele, söövad haiguste edasikandjad, filtreerimine putukaid, loomade parasiidid, toiduks SUURIM:Ameerika SUURIM:Hiid-Linnutapik loomadele, lagundajad, homaar VÄIKSEIM:Lest mõned toodavad mett, VÄIKSEIM:Krill,Vesi-Kirp OHTLIKUIM:Puuk biotõrje, inimkaaslejad OHTLIKUIM: SUURIM:Hiidpõrnikas VÄIKSEIM:Munakireslane OHTLIKUIM:Kapsakoi
sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks sobivate tiikide kinnikasvamine võivad saatuslikuks saada ka mudakonnadele. Piirissaar võeti kaitse alla 1991. aastal. Kaitseala loomisega püüti vältida tugevat ehitussurvet saarele
.. on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna ... on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud .... on Põder, halljänes, metskits, lammas Millised kahjustavad noort taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder ..
… on kütitavad põder, punahirv, metskits, pruunkaru, Mida inimene neilt saab? ulukid? ilves, hunt, hallhüljes, punahirv Liha, nahka, saab ka näiteks põdrapeast topise teha ja seinale panna … on koduhiir, rändrott, prussakad Mida tähendab inimkaasleja? inimkaaslejad? Loom, kes elab inimese lähedal ja saab sellest kasu (nt toit), kuid pole kodustatud …. on Põder, halljänes, metskits, lammas Millised kahjustavad noort taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder
5000-2500 a.t. · Kliima jahenemine · Kask, kuusk, mänd · Laialehised metsad - alepõllundus · Venekirveskultuur teraviljapõllud · Lendorav, ahm · Hobuse, veise, kitse, sea ja lamba luujäänused koduloomad Subatlantiline 2500 1000 a.t. · Suured kuusemetsad · kask, lepp · Ahm, metsnugis, orav · Tarvas, punahirv, metssiga ja metskass läksid lõunasse · Kanepi kasvatamine · Aiad, kiviehitised= inimkaaslejad - kivinugis, nahkhiired, hiired · Kodurott laevadega Subatlantiline · 700 800 a. t. väike jääaeg · hundid · Metssiga, metskits, hirv · Rändrott · Taimestik nagu praegugi 19. saj · Kliima soojenemine · Halljänes · Loomastiku võltsimine
· sugutung: a) liitsugulised b) lahksugulised KODULOOMAD · lemmikloomad: - kass - koer - papagoi - hamster - küülik - jne · taluloomad: - lehm - kits - lammas - siga - kana - jne ! Koduloomad sõltuvad oma peremehest, kes peab neile võimaldama elupaiga, söögi ja turvalise pesitsuspaiga ! INIMKAASLEJAD LOOMAD · nt: - kirp - lutikas - prussakas - rändrott - kodurott - koduhiir ! Pole inimesele kasulikud, pigem kahjulikud, levitavad haigusi ja rikuvad toitu ! INIMENE 1. INIMESE LUUSTIK. LUUDE EHITUS. LUUDE SEONDUSED · omavahel seondunud luud · lihaste kinnituskoht · kaitsevad siseelundeid, närvisüsteemi põhilisi osi
Eesti soojumikas, saaremaa robirohi. Looduslikult on Eestis hinnanguliselt 1498 liiki, 501 perekonda ja 11 sugukonda. Sammaltaimi on Eestis 532 liiki. Samblikke ligikaudu 800 liiki. Vetikaid 2500 liiki. Seeni umbes 4000 liiki. Inimmõju floorale Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele: 1. kultuuripagejad ehk hemerofoobid Liigid, mis taanduvad inimtegevuse mõjul. Kaunis kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu 2. apofüüdid Kohalikud inimkaaslejad, eelistavad inimtegevusega muudetud kasvukohti, nt põllud. Paiseleht, harilik puju 3. hemeradiafoorid Taluvad inimtegevust teatud piirini, teatava määrani ükskõiksed. Kuremõõk, siberi võhumõõk. 4. antropofüüdid Need on inimkaaslejad taimed, sageli võõrliigid, levivad inimese tahtmata või neid levitatakse. Väikeseõieline lemmalts Antropofüüdid ja apofüüdid moodustavad kultuurilembeste ehk hemerofiilsete taimede rühma.
kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne. Veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi. Seega on putukatel avatu vereringe. Veri kannab kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse. Hapnikku aga putukate veri ei transpordi. 46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes
kasu. 45. Milline on putukate veri? Ülesanne. Veri liigub südamest ainsa veresoone kaudu pea piirkonda. Sealt valgub veri tahapoole, kehaõõne elundite vahele ja jõuab lõpuks südamesse tagasi. Seega on putukatel avatu vereringe. Veri kannab kehas edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse. Hapnikku aga putukate veri ei transpordi. 46. Kus arenevad parmude vastsed? Parmude vastsed arenevad soostunud alade niiskes pinnases. 47. Kes on inimkaaslejad putukad? Maailmas on terve hulk putukaid, kes elavad parasiitidena inimestel, näiteks kirbud, täid, lutikad jne. Nende kõrval leidub aga ka selliseid, kes inimeste parasiidid ei ole, kuid kellele meeldib elada inimelamutes. Tihti on nad oma looduslikust levilast sattunud nii kaugele, et tingimused väljaspool inimelamuid on neile ebasobivad ning nad saavad elada vaid elamutes. Selliseid putukaid nimetatakse inimkaaslejateks. Tuntuim inimkaasleja on toakärbes
19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: · Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. · Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas
19. saj saabus Eestisse halljänes. o Elustiku mitmekesisuse suurenemine: Arktiline kliimaperiood: mandrijääst vabanenud maa koloniseerimine tundra- ja avakoosluste taimedega. Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas
a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda kloriidide sesoonset dünaamikat. N ja K. Naatriumivajadus on tõestatud vähestel taimedel. Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel. Olulisel kohal osmoregulatsioonil. Na+ Cl- PO43- ja SO42- "inimkaaslejad" ioonid. Veekogudes ületab Na ja K sisaldus reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida: · pehmeveelistes järvedes mereliste sademete mõjualal · merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine: Kolm põhiprotsessi: - väljauhtumine pinnasest - sadenemine ja väljapesemine atmosfäärist - sademete ja aurustumise vahekord
Liikide arv ei ole eriti suur. Suhteline liigvaesus tuleneb ala väiksusest ja asustusaja lühidusest. Ülekaalus on laialt levinud transpalearktilised ja Euroopa levikuga liigid. Teatud osa on ka arktilistel, siberi ja ponto-kaspia ala liikidel. Elupaikade järgi on palju veega seotud liike, aga ka metsa ja avamaastikuliike. Mereliikide levikut takistab Läänemere madal soolsus. Osa liike on liikunud meie aladele koos inimesega (nn inimkaaslejad ehk sünantroopsed liigid ja parasiidid). Selgrootud on võimelised elama väga paljudes elupaikades e ökonissides. Eesti selgrootute ülevaade ja iseloomustus. Selle loenguosa käsitlus tugineb süstemaatilisele alusele, mis võimaldab anda parema ülevaate selgrootutest loomadest kui mis iganes teine käsitlusviis. Valiku sellise käsitluse kasuks otsustas ka see, et aine kuulajad ei ole läbinud üldiselt nõutavaid eeldusaineid nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms
* Suurem osa taimi kasvab linnas haljasaladel. * Taimed enamasti inimese istutatud rohkesti kultuurtaimi. * Inimene mõjutab haljasalade taimi oma tegevusega. * Asulate rohelusesaared parandavad keskkonda, summutavad automüra, puhastavad õhku. Loomad linnas Linnas elavad loomad, kes on linnaeluga kohastunud. 54 * erinevad parasiidid, * inimkaaslejad, * lemmikloomad, * pisemad imetajad (siilid, oravad, mutid), * linnud. PÕLD Põld on haritav maa, kus kasvatatakse peamisels lühiealisi (1-2-aastasi) kultuurtaimi. Peamised põllutööd * Kõrrekoorimine (teraviljapõllul); * Sügiskünd * Äestamine * Külviaeg * Umbrohutõrje * Muldamine Elutingimused põllul * Avatud maastik ilmastik mõjutab põldu rohkem kui metsa. * Valgusküllane * Inimene loob soodsad tingimused kultuurtaimedele.
Täid: eluviis/moone: Imetajate välisparasiidid, kes on kaotanud tiivad. Vaegmoondega. Pistesuistega. Spetsiifilised, ainult kindlal peremeesliigil. Selts: täilised (Anoplura). Lutikad: eluviis/moone: vaegmoondega, imemissuistega putukad, võivad imeda nii taimede kui loomade mahla. Mõned ka magevees, röövloomad. Selts: lutikalised (Heteroptera, ka Hemiptera). Prussakad: eluviis/moone: Vaegmoondega. Ainult maismaal, peamiselt taimesööjad, haukamissuistega. Mõned ka inimkaaslejad: prussakas (Blatella germanica), tarakan (Blatta orientalis). Emane hoiab munapakke enda juures kuni poegade koorumiseni. Selts: prussakalised (Blattodea). 68. Ühiskondlikud putukad termiitide (Isoptera) ja kiletiivaliste (Hymenoptera) seltsist: ühis- ja erijooni Termiidid: töölised/sõdurid võivad olla nii isased kui ka emased. Pärast pulmalendu jäävad termiidid maa alla kolooniasse ning enam päevavalgele ei tule.
mäkrade ja laborihiirteni, teemade valik on lõputu. Oma kodukoha üldist liigirikkust, erinevate liikide eluviise ja arvukust vaatlevate tööde kõrval on uurimise all olnud ka mitmed võõrliigid ja nende mõju meie loodusele (Sosnovski karuputk, unimudil, rändkarp), tööstusmaastike taastaimestumine ja -taimestamine, ohustatud ja kaitsealused liigid (näiteks luuderohi, nõmmnelk, tursk, kõre) aga ka inimkaaslejad, kes vahel meile meelehärmigi valmistavad (nagu näiteks hakid ja linnarebased) või kahjurid (näiteks kartulimardikas) jne. Mitmetes koolides on sama teema läinud mõne aasta pärast uuele ringile, mis annab võimaluse põnevateks võrdlusuuringuteks. Kõige lähemal on noortele sageli koduloomad või lihtsalt oma kodus elavad loomad ja ka nendele on võimalik üles ehitada huvitavaid uurimistöid alates hobustest-koertest-kassidest ja
Kivimipragude vahel või uuretes rikkalik putukafauna. Ükikud spetsiifilised soontaimeliigid, eriti eostaimede hulgast (põisjalg, raunjala liigid). Ehitised ja nende ümbrus Üldiselt elustik mittespetsiifiline, kasutab lihtsalt ära toidu, substraatide ja pelgupaikade mitmekesisust. Närilised ja nende püüdjad toit, pelgupaigad. Nahkhiired pelgupaigad õõnsustes, keldreis. Siilid, kahepaiksed, linnud peenarde vahel kerge püüda putukaid, tigusid, leidub pelgupaiku. Üksikud inimkaaslejad liigid põldudel (umbrohud, putukad, seened, parasiitelustik). SISSEJUHATUS ELUSTIKU TEEMASSE 17 Elu kui nähtus avaldub organismide kaudu, kellele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid (elustik). Elusolendite klassifitseerimine Süstemaatika toimib ,,alt üles" sarnased liigid ühendatakse perekondadeks... Liiki iseloomustab enamikul juhtudel: · Liik on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk;
laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed". Nt randristik, verev kurereha · Apofüüdid looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht · Antropofüüt püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone
harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“. Nt randristik, verev kurereha Apofüüdid – looduslikud taksonid, mis eelistavad mõõdukat kuni tugevat inimmõju. Nt härjasilm, humallutsern, põlvjas rebasesaba, teeleht Antropofüüt – püsib vaid tänu inimmõjule. Näiteks äiakas (üliharuldaseks jäänud umbrohi) Invasiivsed liigid – inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist – kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone
annaabi.ee 
