Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele.
6.Selgita mõistet regionalism ja too sellekohaseid Eestit puudutavaid näiteid. Regionalism- piirkonnapõhiste koostööühenduste loomine, rahvusvaheliste suhete kontekstis Eesti ja teiste maade ühtsed õppused, Balti Ministrite Nõukogu- kus Eesti, Läti ja Leedu valitsused ja parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. 7.Nimeta mõiste julgeolek erinevad tahud ja rahvusvahelise julgeoleku peamised ohud. Julgeolek-sõjaliste ohtude puudumine Inimjulgeolek- tagab elementaarsed inimõigused Poliitiline julgeolek- elimineerib ohud, mis riiki võivad ohustada Majanduslik julgeolek- tagab majandussüsteemi nii riikliku kui ka rahvusvahelisel tasandil Ühiskondlik julgeolek- elimineerib ohud mis on seotud sotsiaalses identiteedis ja kultuuris Keskkonna julgeolek- elimineerib looduskeskkonnast tulenevad ohud Rahvusvahelise julgeoleku peammised ohud: *küberruumi kuritarvitamine *puudulik relvastuskontroll *organiseeritu kuritegevus
kaarte. – III blokk – globaalne maailm (õpik + slaidid) · Rahvusvaheliste suhete alused (Slaidid „Rahvusvaheliste suhete alused“ ning „Diplomaatia ja julgeolek“) Julgolek-Olukord, kus on tagatud riigi, rahva, kultuuri jne jätkusuutlikkus. Riik peab oma vahenditega tagama igakülgse jätkusuutlikkuse –Sõjaline julgeolek – klassikaline arusaam julgeolekust. Riik peab välistama sõjalised ohud ja kaitsma territooriumit (välis)ohu eest –Inimjulgeolek – Inimeste heaolu tagamine. Elatusmiinimum; inimõigused; õigus tervise kaitsele –Poliitiline julgeolek – tihedalt seotud sõjalise julgeolekuga. Edukas poliitiline julgeolek välistab sõjalise sekkumise. Diplomaatia, siseriiklik julgeolek jne –Majanduslik julgeolek – majanduslik tasakaal ning arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama. –Ühiskondlik julgeolek – sotsiaalsete lõhede vältimine, kultuuri
o Ettekääne o Sõjavägi, kaitsekulutused Haavatavused o Riigi omapärad Territoorium, mida kõik omale tahavad (nt Gibraltar Suurbritanniale kaubateedeks) Ohud o Konkreetsed – keegi ründab (nt Eesti kardab konkreetselt Vene riiki, Ukrainat rünnati konkreetselt idast) o Ohustatakse – valitust, ideoloogiaid/elustiile, majandust, kommunikatsioonivõrke (küberrünnak), inimjulgeolek Viisid julgeoleku tagamiseks Isolatsioon – minna peitu (Tiibet oli 50 aastat isolatsioonis, ei pääsenud ikkagi; Albaania; Põhja-Korea) Ise hakkama saamine/self reliance - luua ise piisavalt tugev sõjavägi nt Põhja-Korea praegu Neutraalsus & mitte-ühinemine o Neutraalsus – konfliktis mitte poolte võtmine (Šveits, Austria edukalt hakkama saanud, ei pruugi alati töötada)
annaabi.ee 
