tahtele. Konflikt seisneb aga selles, et too valitseja on inimene ja loomulikult vajab ka tema autoriteeti, kes piiraks tema tegevust. Et see probleem siiani püsib (ja arvatavasti ka tulevikus), laheneb see Kanti arvates ainult katse-eksituse meetodil, õppides vääradest valitsemisvormidest ja jõudes kunagi süsteemini, kus vastuseis puudub. 8. Kuna riiki võib vaadelda kui organismi, mille käimapanevaks jõuks on selle rahvas, võib tõmmata paralleele riikidevahelise suhtluse ja inimindiviidide suhtluse vahele. Välissuhetes ilmnevad kõik antagonismi tunnused ja need on põhjustanud hulgaliselt arengut pidurdavaid sõdu. Seetõttu on mõttekas siduda ühtseks süsteemiks (,,organismiks") ka riigid, kuitahes väikesed, kehtestades selleks rahvusvahelised seadused ja normid. Erinevused tuleks seejuures säilitada, et edasiviiv konkurents täielikult ei kaoks. Alustada tuleb enda kodanike harimisest, sest kui rahval
Makrosotsioloogia peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2
kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Kuidas formuleerib Popper poliitikateooria peamise probleemi? Popperi jaoks on oluline saada lahti halbadest valitsejatest ning tema probleem väljendubki just kuidas seda teha. Milles seisneb Popperi nn. "metodoloogiline individualism"? Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"? Tüki-viisilised ehk piiratud ulatusega, peavad kavandatud sekkumised sotsiaalsesse ellu olema selleks, et nad oleksid kontrollitavad ja vajadusel tagasipööratavad. Milles seisneb Popperi "kriitilise dualismi" eeldus? Teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine.
Makrosotsioloogia - Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism - sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism - Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevusteoreetiline lähenemine - inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust. Strukturaalne lähenemine - inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geneetiline lähenemine - Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda.
küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja ebakompetentsed juhid (kes võivad kergesti etteotsa saada, kuigi me püüame seda vältida) ei saaks liiga palju kahju teha?” [sealsamas, lk. 1846] Selliseid poliitilisi institutsioone kujundades soovitab Popper lähtuda nn. metodoloogilise individualismi eeldusest: kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Niisiis on Popperi sotsiaalfilosoofia mitte-holistlik. Kui Popper epistemoloogilisest aspektist käsitles indiviide teaduslike teooriate leiutajatena, siis sotsiaalfilosoofilisest aspektist vaatleb ta neid sotsiaalsete institutsioonide konstruktoritena. Inimesed peaksid olema huvitatud selliste sotsiaalsete institutsioonide konstrueerimisest, mis lahendaksid ühiskondlikke probleeme paremini kui seda teevad olemasolevad institutsioonid.
Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost osade summa. reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid Individualism-Makro-sotsioloogilised nähtused on interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud). inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa. 4.Kas inimene on aktiivne või passiivne? Teaduse eesmärgid: Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma 1.Kirjeldamine valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese tegevust. kirjeldamine
Makrosotsioloogia – peab uurima suure-maastaabilisi nähtusi nagu riigid, organisatsioonid, ühiskonnad, tsivilisatsioonid. 3. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas? Holism vs individualism. Holism – sellised nähtused nagu grupp, organisatsioon, kollektiiv, riik küll sisaldavad inimesi, aga on siiski midagi enamat kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa. Individualism – makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevusteoreetiline lähenemine – inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust
uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. Tooni annavad Nicholas Belkini, Karl Popperi ja Bertram C. Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus" indiviidide meeltes ja Maailm 3 (objektiivsest teadmus) s.t salvestatud teadmus, mis on genereeritud inimindiviidide poolt (s.o mõtlemise objektiive sisu; mat. teoreemid, ideede ja kunstiteoste maail jm). Kerkisid esile uued uurijad : Gernot Wersig (saksa infoteadlane. Üks väheseid kes on tegelenud infoteaduse sotsioloogiliste aluse uurimisega), Ulrich Neveling, Nicholas Belkin, Stephen Robertson. III ETAPP 1990ndatest aastatest kuni tänapäevani Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika Käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks
sotsiaalsed võimed ja tegevusmudelid. Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus. Nagu inimindiviidide suurus oma antropoloogilis-anatoomilises ilmes liigub teatavate maksimumide ja miinimumide vahel, nagu näomood ometi ilmutab kindlat inimest ahvist ja muist imetajaist eraldavaid jooni, mis omased kogu zooloogilisele liigile, inimesele, nii leiame sügavamale vaadates ka kõigis inimlikes kõlbluspüüdeis ometi teatavad tüüpilised jooned, kindlad suunad. Need suunad ulatuvad aegade vooludest ja muutustest üle ja
annaabi.ee 
