Antud referaadis üritame mõista kui palju on inimesel endal valikuvabadust ja kui palju mõjutab teda ühiskonna struktuur. Kas üldse vabadus kui selline eksisteerib, või on tegemist vaid abstraktse mõistega? 3 1. Kontroll ja vabadus inimgeograafias Kontrolli ja vabaduse küsimus on olnud pikka aega geograafide põhimureks. Inimgeograafia kui eraldi teaduse puudumisel otsiti seaduspärasusi muudest kohtadest kui üks inimgeograaf seda teeks. Rõhku pandi kliima ja keskkonna struktuurile ning selle mõjudest inimtegevusele. Antud teooriat tuntakse nime keskkonnadeterminism all. Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. Keskkonnadeterminismi teooria oli kaua populaarne, kuid 1960. aastatel hakati inimgeograafiale teaduslikult lähenema
Kogemuste põhjal kirjutas 5-köitelise peateose "Kosmos". Geograafilise kirjelduse tuumaks on ruumilise läheduse alusel esinev vastastikune mõju nähtuste vahel, nähtusi endid on vaja kirjeldada niivõrd, kuivõrd see on vajalik vastastikmõju selgemaks väljatoomiseks. Kuna kirjelduse aluseks on lähestikku paiknemine, on kirjeldus paratamatult regionaalne. Regiooni mõistele suurt tähelep ei pööranud. K. Rittel (1779-1859). Oli "kabinetigeograaf" ja professor. Inimgeograaf - arvas, et geograafiad on kaks võrdset poolt erineva rõhuasetusega ja et loodusolud mõjutavad inimtegevust. Peateos "Maateadus". Ka tema põhimõte on vastastikmõju ruumilise läheduse alusel. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunktis inimene ja tema teod. Pööras tähelepanu regiooni mõistele, kuid ei jõudnud selle arendamisel Strabost eriti edasi. Arvas, et Jumal on inimese ja looduse vastastikmõju taga ja pani inimesed teatud regioonidesse
(kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad")
(kuidas kes teeb) kujuneb kapitalistide ja töölisklassi võitluse käigus. Eesmärk on teha ruumilist korraldust proletariaadi huvides. David Harvey ajaloolis-ruumiline materialism. 90ndatel oli ajastu muutunud, vähenes nende populaarsus. Geopoliitika ja poliitgeograafia dekonstrueerimine, loodud teatud poliitiliste sihtide saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad")
· Inirngeograafia ja keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse aluseks on loodusvarade geograafia. Inimgeograafilisest vaatevinklist nõuab see loodusvarade mõistlikku (ka looduse seisukohalt m6istlikku!) kasutamist uuriva teadusena, siis ei tajuta neid probleeme enam keskkonnakaitselistena, vaid majanduslike v6i poliitilistena, m6nikord koguni regionalistika-alastena. Keskkonnakaitselise probleemi lahendus jaab alati poolikuks, kuid ta lõpetamist, mille juures ka inimgeograaf saab anda oma panuse, ei tajuta enam keskkonnakaitselise tööna. AJALUGU Filosoof T.S.Kuhn väitis, et igas teaduses kehtib tavaliselt üldiselt omaksvõetud paradigma, eeskujuna käsitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks -milliseid teemasid käsitleda, milliseid küsimusi esitada, millist teavet koguda, kuidas seda töödelda ja mis eesmärgil, mida seejuures vaikimisi eeldada, kuidas aru saada poolikutest ja ebatäpsetest definitsioonidest jne. 3 suurt perioodi:
Asustusest pronksi- ja eelrooma rauaaegses Eestis annavad tunnistust peamiselt kivikalmed, kuna avaasulaid kaevatud ei ole. Arvatakse, et ainult eliit või vähemalt maaomanikud maeti kivikalmetesse, samas kui osa inimesi, need, kes olid sõltuvuses kellestki teisest, maeti kusagile mujale. Asustusarheoloogias kasutatakse Põhjamaades ning ka Eestis laialdaselt 17. sajandist pärit nn kadastriplaane, mis tavaliselt on mõõdus 1:9500/9000. Rootsi inimgeograaf Sven-Olaf Lindquist on näidanud, et 17. sajandi kaartidel ning sageli ka veel tänapäevasel kultuurmaastikul keskset asukohta omav asustusüksus on olnud keskseks asustusüksuseks kogu rauaaja ning tõenäoliselt juba ka pronksiaja vältel. Ojamaal on asustus paiknenud samal kohal alates hiljemalt 6. sajandist, parema põllumaaga aladel alates pronksiajast. Selline järjepidevus lähtub juba põllumajandusliku asustuse omapärast: kõigepealt hõivatakse maaviljeluseks sobivaimad maad
annaabi.ee 
