eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kujundusest, stiliseeritud loomade ja inimfiguuridega. Keldi iiri kultuuris varaseima rahuliku kristianiseerumise toodud temaatika ja iidse omapära segunemine druiidi vaimsuse ümberkasvamine kristlikuks, ka segunevad kristlikud sümbolid zoomorfsete võtetega ja tüüpilise keldi põiminguga. Keldi motiivid ja sümbolid: *kelti rist *sõlm *sõõr *Taranise ratas *paabulind *kangelase Cuchulainni jahikoer (sageli on kirjakujunduses majusklisse põimitud!) Kõik sümbolkujundid on omakorda tihedalt spetsiifilise põiminguga täidetud. Eheted
**Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichtenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Koomiksid, plakatid, kommertstrükised. Ta vihjab punktidega, et suurlinna elanike visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest-kes teleekraanil või trükipildis **Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid?Nimeta neist kuulsaim Mööbliesemed ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. Valkjad kipsist või plastikust figuurid. Hiljem hakati kasutama ka tõelisi esemeid nt prillid või vihmavari. Kuulsaim oli Andy Warhol. **Milliseid motiive kasutas kõige enam Warhol? Oma töödes rõhutas ta masinalikkust, standardsust, isikupärasust, valides motiiviks ,,kõige kulunuma" visuaalse materjali **Millist arhitektuurisuunda nim kõrgtehnoloogiliseks Suund, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile
aastaarvu 1660, mis on vääride dateerimise aluseks. Maalid kujutavad stseene Vanast ja Uuest Testamendist ja kokku on neid 57. Pildipiibel on jagatud nii, et põhjaseina jäävad Uue Testamendi, lõunasse Vana Testamendi ja oreli ehk lääneseina Kristuse kannatuseloo ainelised maalid. Töödes on märgata erinevate kunstnike kätt, kuid kahjuks on nad kõik anonüümsed. Ornamentika on barokselt lopsakas. Tasub vaadata iga detaili eraldi – nikerdatud peakesed ja inimfiguuridega kaunistatud pilastrid maalingute vahel ning grotesksed maskid, isegi rõdude alla paigutatud rippornamendid - igaüks neist on unikaalne ja kordumatu. Jääb üle vaid imetleda vanade meistrite fantaasiat. Ka esmapilgul sarnane detail erineb teisest. Võib-olla selles ongi sajanditetaguste meistrite suur erinevus tänapäeva inimestest – kunsti ei valmistatud seeriaviisiliselt, mehhaaniliselt ja täpselt kopeerides. Iga osake kunstis kandis oma isikupära
Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Skulptuuri esindab popkunstis George Segal, tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemed on ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. popkunstnike looming põhines eelkõige kujundivalikud. Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Abstraktne Ekspressionism - Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912-
19. Fovism ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal, tekkis 20. saj alguses. (Värvid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Värvid vastupidised loodusele. ( taevas NT: roheline) 20. Fassaad hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg./ vaatamiseks määratud külg. 21. Figuraalne kompositsioon (figuraalkompositsioon) suurem terviklik inimfiguuridega kunstiteos./ kunstiteos, mis kujutab inimesi. 22. Futurism 1909.a Itaalias tekkinud kunstivool, ülistas suurlinlikku tsivilisatsiooni ja tehnika progressi, nõudis sidemete katkestamist mineviku kunstikultuuriga. Maalikunstis püüti kujutada liikumisillusiooni. 23. Grafiti ( vanaajal hoonete seintele, nõudele jms. kritseldatud kirjad ja joonistused) / hooneseinale, müürile v. mujale joonistatud või värviga pihustatud pilt või tekst, mis
Monet asus sedamaid aeda laiendama ning temast sai kirglik aednik.Suurt küüni kasutas Monet ateljeena ning Egipte´i jõele tõi ta oma neli paati,sealhulgas vana ateljeeks kohandatud paadi.Need olid õnnelikud ja viljakad aastad.Monet töötas palavikuliselt-ta väljus varahommikul või õhtul, et võimalikult palju ära kasutada koidu-ja ehavalgust.Aeg-ajalt tegi Monet ka lühikesi reise kaugemale aga naases alati tagasi.1885-1887 maalis Monet maastikupilte suurte inimfiguuridega,kelle kujutamisel eelistas ta modellidena kasutada oma kasutütreid. Maalisarjad Esimese suure sarja jaoks valis Monet välja oma maja ümber põldudel seisvad heinakuhjad.Oma elu jooksul oli ta varemgi ühest motiivistmitu pilti maalinud.Kuid nüüd uuris ta valguse mõju erinevatel kella-ja aastaaegadel peaaegu teaduslikult.Tema kavatsuse kohaselt tuli kõik pildid koos üles riputada,nii et vaataja näeks,kuidas valgus aja jooksul muutub
Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks. Kõige iseloomulikumast küljest tulevad Vermeeri eripärased jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele. Samal ajal on nad siiski kõigist neist tugevalt lahkuminevad. Veel ükski teine kunstnik polnud hollandi kodanlikku eluruumi kujutanud sellises harmoonilises suursugususes ega andnud valgusele ja värvile säärast sugestiivset mõju nagu Vermeer. Tema maalides valitseb lausa kordumatu rahu ja tasakaalutunne.
kompositsioonid. Neis on tähtsal kohal kontuuride ilu ning kehade plastiline modelleerimine. ● Poussin on tähtis kui nn. ideaalmaastikumaali looja. Need maastikud ei kujuta ühtki konkreetset lõiku loodusest, pildile on koondatud põnevaid, sageli võõramaiseid maastikudetaile, mis on liidetud fantaasiaküllaseks ja suurejooneliseks tervikuks. Enamasti ei ole säärased teosed puhtakujulised maastikumaalid, neil on kujutatud ka mõni ajalooline või mütoloogiline stseen tillukeste inimfiguuridega, nn. stafaažiga. Seetõttu nimet. sellist maastikku ka heroliseks maastikuks. ● Poussini teostel domineerivad soojad toonid, maastikuline foon on sügav, terve käsitluslaad on läbinisti maaliline. Nicolas Poussin. Herakles ja Cacos Nicolas Poussin. Maastik Polyphemosega Nicolas Poussin. Maastik Orpheuse ja Eurydikega Nicolas Poussin. Maastik kahe nümfiga ● Claude Lorrain (1600-1682) ehk Gellée ● Lorraini peetakse suurimaks peisažistiks, nn. maastikumaali
KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi urni. Tuntuim terrakotast sarkofaag Cerveterist. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. – sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. ● GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaažidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: „Kino“ (1963), „Picasso tool“ (1973). ● EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art’i
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja
Siiski tuntumaks sai ta kui üks häppeningide alustajaid. Happening (ingl.k. sündmus, juhtumus) oli ka mitmete teiste neodada ja popkunsti kuulsuste kõrvalharrastus. GEORGE SEGAL (s. 1924) Kõige selgemalt esindab SKULPTUURI popkunstis just George Segal. Tema teosed täidavad näitusesaalis suure ruumiosa, kus tavalised, reaalsed ja enamasti pisut vanamoelised ning kulunud mööbliesemedon ühendatud proosalise tegevuses inimfiguuridega. Valkjad plastikust või kipsist figuurid pole traditsioonilise skulptuuri kombel modelleeritud, vaid näivad mehaaniliste koopiatena, mulaazidena. Hääletult tardunud banalsus võib mõjuda nukralt, isegi ängistavalt. Teoseid: ,,Kino" (1963), ,,Picasso tool" (1973). EDWARD KIENHOLZ (s. 1927) Hoopis selgema ja pealetükkivama tähenduse annab oma teostele Kienholz. Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja
annaabi.ee 
