Põhiteos „De agri cultuure“ – räägib maaharimisest, hinge harimine Cicero „Tuscullum“ – arutelud, selle üle, et kultuur on hinge harimine, hinge armastus tarkuse vastu Vaba inimese tunnusena(mis teda orjast eristab) on hinge harimine ja vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad väljendusviisid – jäävad vabaks, enesemääratleda. Kultuuri algallikad Usk ja religioon Mäng – vabatahtlik tegevus Ilumeel Kasvatamine, eneseareng KESKAEG 1. Mõiste Bibliotekaar Giovanni Andrea 1469. A Medio Aevo – Aegade vahe 2. Ruumiline piiritlemine 3. Ajaline piiritlus V-XV saj.
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste
saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt
tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks
Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal : umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. · Klooroühendid- kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorimetaan. Klooriühendeid satub atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. · Broomiühendid- ookeanide auramisel tekkin metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfloursüsinik. Inimetegevuse tagajärjel tekkinud metüülbromiidi allikad: viljakoristustusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrre põldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. · Flour- flouri sisaldavad nii haloonid kui ka freoonid. Õhku sattuv flour seotakse tugevasti flourvesinikhappesse HF. Seega flour ei osale osooni hävitamises. · Osoon ja aerosool- osooni tasakaalu kõgutavad katalüsaatorid ja aerosool oma muutlikusega
Vajadus: loodus- ja täppisteadused on piiratud inimese ja keskkonna vaheliste suhete mõtestamisel (tehnoloogilistest lahendustest ei piisa, peab muutma ka inimeste käitumusharjumusi ja seda soodustavat/piiravat ühiskonnakorraldust; leevendamaks inimmõju loodusele on vaja teada ka inimkäitumise reeglipärasusi ja selle sotsiaalseid ajendeid); 20.sajandil alguse saanud ökoloogiline kriis: 1960-1970 suurenes teadlikkus loodusvarade piiratusest, inimetegevuse mõjudest. Loodusteaduste areng ja ökoloogia esiletõus 1980ndatel (keskkonnaobjektid ei eksisteeri üksteisest sõltumatult, vaid on omavahel seotud, inimliik on 1 lüli ökoloogilistes süsteemides; inimliigi mõju ületab ökosüsteemi vastupanu ja taastevõimet); sündmused: Tšernobõli katastroof; Nevada elavhõbe kaevandus, Virumaa fosforiidisõda. Teadmised inimgruppide ja indiviidide hoiakutest ja käitumisest aitavad teha poliitilisi
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse,
õhu küllastus veeaurust aga suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511 000 km 3 vett, sellest 81% sajab alla merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäe ahelikest, merede ja maismaa asendist, külmade ja soojade hoovuste paiknemisest, jne. Sademed on maakeral jaotunud väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritud üle 24 000 mm sademe aastas, mis on 40 korda rohkem kui eestis. Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimetegevuse mõju atmosfäärile: Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele. Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm) segunevad tuulevaiksete
looma suhtes. Stohhastilised protsessid ehk ettearvamatud mõjurid: kooslus on koos nii kaua, kuni kõik liikmed on keskkonnateguritega sobitunud. Protsess on näiteks kliima. Konkurents on kõige tähtsam protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu, seda võib võimendada ka röövtoitumine. Riffid Riff on veepinna suhtes tõusev substraadi seljandik või blokk. Toestik võib olla abiootilise tekkega ning koosneda aluspõhja kivimitest, liivast, rändrahnudest, veeristest. Inimetegevuse tagajärjesl tekkinud autokeredest, betoonplokkidest ja muudest heitmetest. Bioloogilise tekkega on ainult soolases veel olevad riffid. Jaapan tekitab kunstlikult riffe. Riffid suurendavad põhja topograafiat, pakuvad eluaset. Korallrahude biotsönoosi (Biotsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite
Jumala- religiooon asnedub inimesereligiooniga. · Emile Durkheim (1897) ,,Suitsiid". Enesetapoude arv on riigis pika aja jooksul stabiiline. Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest ega rahva tervisest. Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast. Viimane tuleneb religioonist. Protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel. Max Veber (1864 1920) · Verstehen (mõistma) sotsioloogia. · Inimetegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista. · Ideaaltüübid teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistegele omadustele, teised omadused jätakse kõrvale. Ideaaltüüp e puhast tüüp objekti lihtsustatud mudel. · Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid. Sihiratsionaalne tegevus saavutada võimalikult väikese vaevaga soovitud eesmärk. Väärtusratsionaalne tegevus täita kohust, reeglid.
retoorika, filosoofia, õigusteadus. Kuna filosoofiakooli eeskujul avati ka teisi koole, siis linnaelanikud olid reeglina kirjaoskajad. Kui türklased vallutaisd Bütsantsi, siis paljud teadlased põgenesid Lääne-Euroopasse ja viisid sinna kreeka kirjanduse. Hagiograafia pühakute elulood. Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e
kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib? Tegemist oli väga äärmuslik ja pragmaatilise kästilusega. Kriitika: vene-karjala piir, korea poolsaar öösel. Possiblism- inimühiskond on oma tegevuses võrdlemisi vaba ja suhtes looduskeskkonnaga aktiivsem pool. Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache. Kultuurigeograafia areng ja inimesed: Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega.
annaabi.ee 
