Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et...
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aasta...
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
Kristina Pärtel 12 A Marja-Liisa Vartio Sündinud Nurmijärvil. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kirjutas romaane, luuletusi ja proosat. Üks soome romaanikirjanduse uuendajatest. Aastast 1994 endanimeline auhind. Marja-Liisa Vartio Põhitegevus ja probleemid Piinlikult detailsed kirjeldused taluelust Töö ja igapäevaelu Privaatelu, inimeste tunded ja mõtted Inimestevahelised suhted Suhted mehe ja naise vahel Minevik Naise surm
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Inimestevahelised lahkhelid Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne Ebameeldiv, üksluine, sotsiaalne keskkond keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal.
Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne osa e. mõtlemise osa · Emotsionaalne komponent · Füsioloogiline osa · Käitumuslik osa Millest stressikogemus koosneb? Stressi faasid · Stressi kulgemisel eristas Selye kolme faasi: Häire faas Vastupanu faas Kurnatuse faas Stressi põhjused · Katastroofid · Elusündmused · Töö: Ülesannetega seotud Füüsilised Rollinõuded Inimestevahelised suhted Stressi punktid · 150200 punkti : tekkisid inimestel kerged tervisehäired · 200300 puntki : haigestusid inimesed neile sündmustele järgneva aasta jooksul 50%lise tõenäosusega · Üle 300 punkti : tekkisid inimestel tõsisemad kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress · Kõik inimesed taluvad stressi erinevalt tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus.
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saa...
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast
kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistetav mahakukkumine läbikukkumine sinimustvalge (lipp) möödahiilimine nendevaheline siinpool / sealtpoolt/ allapoole mitusada, paarsada minuvanune sõpradevaheline Baltimaad vanakreeka (kirjandus) SIDEKRIIPSUGA edasi-tagasi nalja-show Sauna-Madis Muinas-Egiptus siia-sinna MM-võistlused Lähis-Ida Tsaari- Venemaa aeg-ajalt Peipsi-äärne emb-kumb nüüdis-Eesti
Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused Inimestevahelised lahkhelid Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Tõmbetegurid: Suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik Suur palk Head elamistingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Fertiilne iga aeg millal naistel on võimalik järglasi saada Demograafiline üleminek ehk siire teooria mis kirjeldab rahvastiku
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012)
Neil kõigil olid omad ülesanded ning neist võis saada palju kasu, kui ka vastupidi. Armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Aphrodite soovis kõike paremaks ja ilusamaks muuta. Just teda vajaks praegune Eesti. Olukord meie riigis vajab parandamist ning Aphrodite oleks selleks ideaalne. Meie väikeriigi inimeste verre tuleks süstida armastust. Kogu Eesti oleks rahulikum ning laste sündimus suureneks tunduvalt. Kõik pered oleksid õnnelikumad ning inimestevahelised suhted oleksid vähem negatiivsed. Armastus ühendab inimesi ja paneb meid tundma rahulolu. Seda me ju vajamegi: positiivsust. Eesti rahva iive on kahanenud. Sündimus on väike, suremus aga suur, mistõttu tööealiste inimeste osakaal väheneb. Me vajame noori ning terveid inimesi, kes meie eluolu parandaksid ning meie riiki kaitseksid. Armastuse-, viljakuse- ja ilujumalanna sobiks selleks kindlasti. Tänavatel kõndides võime märgata sodi ja prahti, mida mõtlemata maha visatakse
Selge eneseväljendus · eesmärk teha end teistele inimestele võimalikult mõistetavaks · MINA-sõnum: 1) käitumise kirjeldus 2) ausate tunnete nimetamine 3)käitumise konkreetne mõju MULLE Selge eneseväljenduse mõte on näidata oma tundeid ja seost juhtunuga, mitte solvumist, mida kellegi käitumine on põhjustanud. 11 Suhtlemisoskused: Konflikti lahendamise oskused · Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjuvad väga otseselt töösooritusele. · Mõistlik on asjad nelja silma all sirgeks rääkida. · Tark kollektiiv loob endale reeglid, kuidas omavaheline suhtlus käima peaks ja kuidas asju selgeks vaieldakse. 12
Kõige tähtsamat osa hakkas aga etendama vabrikukollektiiv. Olustiku negatiivseks osaks kujunesid alkoholism ja prostitutsioon, positiivseteks aga paremad kooliolud ning arstiabi. Linnades arenes seltsielu ning linnaühiskond osutus vastuvõtlikuks uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele. Tööstuspööre mõjutas inimeste igapäevaelu küllaltki mitmeti: hakati käima vabrikutes tööl, koliti linnadesse, hakati teenima kindlat palka, tööliste eluolu halvenes ja inimestevahelised suhted halvenesid. Inimesed pidid lahkuma harjumuspärasest keskkonnast ja õppima elama teisiti, kui varem. Angela Sarapuu 11A
palju, tihti sekkuvad ka teiste vestlustesse vahele. Sageli räägivad mitu inimest korraga, kes üritavad teineteisest lihtsalt üle karjuda, et ennast kuuldavaks teha. Vestlusstiil on neil väga kaudne, nad lähenevad jutule kaudselt, mitte ei ole otsekohesed. Ka vaidlemine on neile väga omane. Pered on Kreekas üldiselt suured ning nad on ühtekuuluvad. Suhted on perekonnas väga olulised ja vastutus võetakse üldiselt kollektiivselt, mitte ei lükata vastutust peres ühe inimese kaela. Inimestevahelised suhted on nende jaoks olulisemad kui aeg. Inimestega suheldakse just täpselt nii kaua, kui kaua teatud situatsioon ning probleem aega nõuab. Kokkusaamised ja kohtumised järjestatakse vastavalt enda huvile ning kohtumise eesmärgile. Kreeklased tegelevad tihti mitme asjaga korraga ning töötavad ükskõik mis ajal, kindlat ajakava neil paigas ei ole. Neile ei sobi tööandjad, kes nõuavad töö lõpetamist tähtajaks, kuna nende jaoks tundub selline inimene närvipundar.
3 kui töötaja sõprade töö tundub talle paremana, on ka rahulolematus suurem. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 3Inimene-kontekst sobivus on staatiline nähtus: kui organisatsiooni sisenedes 3 inimene ja organisatsioon sobivad, siis see aja jooksul kindlasti ei muutu. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 4F.Herzbergi teooria järgi on motivatsioonifaktoriteks tööl töötingimused, 3 juhtimise kvaliteet, kindlustunne ja inimestevahelised suhted. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 5Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on 3 eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vali üks: Tõene Väär Kontrolli 6 Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise 3 seisukohast õige uurimismeetodi valik etapp 5
ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi. Unistused ja tegelikkus, rõõm tööst, kibestumised, looduse pidev vastupanu, pingutused kõik see kokku on lõputu loov töö tuleviku nimel. Põhiprobleemist lähtudes on puudutatud mitmeid sõlmküsimusi: - inimestevahelised suhted ja vastuolud, seisusevahend, peremehe probleem ; - tõe ja õiguse probleem inimestevahelistes suhetes, omandiõiguse mõju klassiühiskonnas, erinevad arusaamad tõest ja õigusest (Pearu ja Andres, Indrek ja noor-Andres) . - religioon ja tõeotsingud; Andres otsib tõde piiblist, kuid ei leia seda; piibli uurimine muudab Andrese iseloomu kalgimaks. Romaan sisendab veendumusi, et religioon ei aita inimest eluraskustest, vaid hoopis ähmastab tegevus- ja tulevikuplaane.
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid
ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli pidid talupojad sõtta minema või hukkusid muidu lahingutegevuse tagajärjel
veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb
poliitikaga ning sundabortidega. 47.Rännete tõmbetegurid: Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik. Kõrge palk Head elamistingimused. Sugulased, sõbrad, tuttavad. Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Looduslik, tervislik looduskeskkond. Rännete tõuketegurid: Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik. Madal palk. Halvad elamistingimused. Inimestevahelised lahkhelid. Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne ühiskond. Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid. Kaasnevad probleemid: Lähtemaale-Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. Suurem surve sotsiaalsfäärile.Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
Peetakse võimalikuks väärtuste ja normide paljusust. Madala kontekstiga maad on näiteks Skandinaaviamaad, USA ja ka Eesti. 2.2 Kultuuridimensioonid Kõige kuulsam kultuurierinevuste võrdlusuuring on Geert Hofstede töö kultuuridimensioonidest. Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust. b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass.
a suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Samuti võõrandati neilt enamik muust varast ning loomadest. Maareformi tagajärjed Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ei paranenud ka inimestevahelised suhted Uusmaasaajate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks seni heas korras olnud talud Maade tasuta ümberjagamine süvendas inimestevahelisi pingeid Talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja kohustused Maareformi ajal hakati Eesti NSV’s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid, s.o sovhoose ja masina-traktorijaamu, ka hobulaenutuspunkte. Kolhooside loomine
Inimene on ühsikondlik olend, kelle elu koosneb suhetest. Juba imikueast ümbritsevad meid perekonnaliikmed ning sugulased. Minnes elus edasi, lisanduvad lasteaia-, kooli- ning töökaaslased. Ka armsamad ja silmarõõmud. Igapäevaelu koosnebki suhetest - omandades uusi sõprusi, uusi tehinguid, uusi vaateid. Suhtlemisest ei saa üle ega ümber, see lihtsalt on kõikjal. Sotsiaalsus on silmnähtavalt muutunud viimastel aegadel. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii intiimsed ning emotsionaalsed, kui varem. Väga palju on lisandunud virtuaalsuhteid, millest meie esivanemad ei osanud aimatagi. Tihti kipub juhtuma, et virtuaalmaailmas jagatakse rohkem rõõmu- ning põõnaperioode kui silmast- silma kohtumistel. Ma ei arva virtuaalsuhetest halvasti, kuid ega see mind piiritutesse kõrgustesse ka ei vii. Reaalses elus on emotsioonide jagamine siiski teistsugune, soojem ning südamlikum.
omandada. Enne taasiseseisvumist ei väärtustatud haridust nii palju kui kaasajal. Sel ajal oli suurim unistus käia ära kusagil välismaal. Minu arvates on hariduse omandamine tänapäeva ühiskonnas väga oluline. Ma tean, et ainult põhiharidusega ei ole enam midagi teha, kui unistused on suured ja soov leida omale hästi tasuv töökoht ning materiaalne kindlustatus tulevikuks. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis väärtustavad inimesed oma kaaskodanikke, perekonda ja sõpru. Inimestevahelised suhted on olulised, et tagada täisväärtuslik elu ja õnn. Kõik siin maailmas õnneks veel ei maksa. Näiteks kallistused, musid, naer, sõprus, armastus ja jagamine on tasuta. Seega alati ei pea olemas olema raha, et olla õnnelik. Mina väärtustan väga perekonda ja sõpru. Mul on olemas oma inimesed, kellele ma saan alati loota ja kes mind toetavad ning minusse usuvad. Seega ma võin öelda, et ma olen juba praegu õnnelik inimene, ilma et mul oleks hea töökoht ja kõrgharidus
sotsiaalsed vajadused on rahuldamata, sest ta otsib kontakti teiste töötajatega ka vähetähtsate küsimuste korral. Juhil oleks mõistlik kaasata Jacobit meeskonnatöösse, mis hõlmaks jagatud vastutust, avalikku kiitus ja üksteise abistamist. Seeläbi suureneks Jacobi enesekindlus ja hiljem oleks tal lihtsam iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Herzbergi teooria järgi mõjutavad inimest hooldavad tegurid, milleks on töötasu, tööturvalisus, töötingimused, kontrolli tihedus ja ulatus, inimestevahelised suhted, töökultuur, juhtimise kvaliteet jms ning motiveerivad tegurid, mille alla kuuluvad saavutusvajaduse rahuldamine, vastutuse usaldamine, huvipakkuv töö, tunnustus jms. Hooldavate tegurite abil võib leevendada rahulolematust ja motiveerivate tegurite abil saab suurendada rahulolu. Jacobi puhul tundub, et hooldavad tegurid on tagatud ning juht peaks keskenduma motiveerivatele teguritele. Juht peaks teda rohkem tunnustama
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri
kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja subjektiivsus ajalookirjutuses Iga allikas on kellegi loodud või kirja pandud ja igal kirjutajal on olnud oma eesmärk, mida tuleb kindlasti allika lugemisel silmas pidada. Näiteks tahtsid keskaegsed kroonikud sageli ülistada mõnda riiki või ajaloolist tegelast ja vastavalt sellele nad ka kirjutasid. Kroonikaid ei tohiks lugeda väga usaldusväärseteks ajalooallikateks, kuna
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
LISA PEALKIRI Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll ainult ...
Suuremalt osalt on see aga tõsi. Loomulikult oleneb see inimesest. On inimesi, kelle jaoks on alati ainus lahendus raha. Seda kasutatakse selleks, et saada iga kord oma tahtmist ning samuti ollakse kõigeks valmis, et omada nii palju raha kui võimalik, isegi siis, kui seda juba rohkem kui piisavalt on. Oma teoses ,,Inimlik komöödia", toob Honoré de Balzac välja, et oma eluajal pidas ta ühiskonna suurimaks probleemiks inimeste raha- ja kasuahnust, mis hävitab armastuse ja inimestevahelised suhted ning muudab nad omavahel vaenlasteks. Igaüks peaks mõtlema, mis on talle elus tähtsaim ning kui selleks on raha, siis tuleb oma põhimõtetes midagi muuta. Samas on olemas ka inimesi, kes püüavad hakkama saada nii väikese hulga rahaga kui võimalik, saades seejuures normaalselt eluga hakkama, sest õnn ei peitu minu arvates tegelikult kindlasti mitte raha hulgas, vaid sellest, mida sellega ette osatakse võtta ning mis tunde see inimeses tekitab.
Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Inimene-kontekst sobivus on staatiline nähtus: kui organisatsiooni sisenedes inimene ja organisatsioon sobivad, siis see aja jooksul kindlasti ei muutu. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 4 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst F.Herzbergi teooria järgi on motivatsioonifaktoriteks tööl töötingimused, juhtimise kvaliteet, kindlustunne ja inimestevahelised suhted. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Väär Punkte selle esituse eest: 0,00/1,00. Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Motivatsioon on seda tugevam, mida madalam (lihtsamini kättesaadav) on eesmärk ning mida selgemad on vahe-eesmärgid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 6 Osaliselt õige 0,11 punkti 1,00-st Küsimuse tekst
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
V. Luik ,,Seitsmes rahukevad" 1. Mõtesta lahti teose pealkiri. Mia olulist saad teada elu kohta sõjajärgses Eestis? Kuidas elati maal ja milliseid vihjeid andtakse elule linnas? Millised olid inimestevahelised suhted, millised olid inimeste himud? Teose pealkiri tähistab seitsmendat kevadet peale sõda. Sain teada, et elementaarsetest tarvetest oli suur puudus. Ka kuivaineid oli vähe. Inimesed umbusaldasid üksteist. Elujärg linnas oli veidi parem, kuid maal oli lihtsam end ära elatada (ise kasvatati toitu). Inimesed olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand) naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste, huvide, õiguste ja vajaduste suhtes. Eesmärgikonfliktid - Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, mille vahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni. Eesmärgikonfliktide lahendamise tüüpilisemaks võtteks on läbirääkimine. Vajaduste konfliktid – tekib siis kui inimestevahelised vajadused põrkuvad. Ehk ühe inimese tehtud või öeldud ei rahulda minu vajadust. 5 3 KONFLIKTILAHENDUS Konflikti tuleb lahendada, konflikti eest ei saa põgeneda, mõ võime vastu võtta erinevaid meetmeid, näiteks vahetada töökohta, kui konflikt tekkis seal. Aga kui puudub kogemus seda lahendada, siis tekkib uus konflikt. Konfliktide tekkimine on loomulik nähtus, kuna kõik inimesed on erinevad. (Konflikt kui väljakutse, 2011)
See episood lähendas neid. Nad suutsid säilitada kainet mõistust hoolimata sellele, et neid oli kaheksa ja ja pärast evakueerimist sai Kat haavata ning Paul kandis ta pika tee laatsareti, keeldudes uskumast, et Kat on surnud. Sõja vari rippus nende kohal ja seda ka siis kui nad sellepeale ei mõelnudki. Sõda oli see kus igaüks püüdis ellu jääda ning kus ei ole võitjaid, ega kaotajaid.Sellekõrval, et sõdurid muutusid tuimaks ja abituks kogu sõjakeerises, muutusid ka inimestevahelised suhted Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüdis Paul ning ta klassikaaslased säilitada oma inimlikkust.
Selle küsitlemise põhjal kujuneski välja kahe fakti teooria. Herzberg jõudis järeldusele, et kõik põhjused saab jagada kahte rühma: 1. hügieenifaktorid ehk need, mis mõjutavad tööga rahulolematust; 2. motivatsioonifaktorid ehk need, mille olemasolu tekitab rahulolu. Hügieenifaktorite alla kuuluvad · palk, · kindlustunne tööl, · töötingimused, · kontrolli tihedus ja ulatus, · inimestevahelised suhted, · töökultuur, · juhtimise kvaliteet. Rahulolu puudumine ei tähenda veel rahulolematust. Herzberg väidab, et negatiivsete ilmingute kaotamine ei tähenda veel positiivsete tekkimist. Et sellest paremini aru saada, on toodud järgmine näide. Kui töölise palk on väike, on tööline rahulolematu. Kui juht tõstab palka, siis ta leevendab alluva rahulolematust, kuid selle asemel ei teki rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu.
Multikultuursus ühiskond, kus on koos mitu kultuuri, millega kaasneb erinevate kultuuride, traditsioonide ja kommete mõistmine. 5.Mida nimetatakse ühiskondlikeks väärtusteks (lk 20), mille poolest erinevad üksteisest individualistlikes ja kollektivistlikes kultuurides olulisteks peetavad väärtused (lk 21), mis kujundab inimese väärtushinnanguid (lk 23) Ühiskondlikud väärtused on haridus, ausus, usklikkus, lasterohkus, julgus ja jõukus. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad ning oodatakse, et inimene hoolitseks ennekõike vaid enda ja oma lähedaste eest. N: Inimesed tahavad olla ainulaadsed ja sõltumatud või inimesed tahavad teiste hulgast välja paista ja olla teistest edukamad (omavaheline võistlus) Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus tugevatel sidusatel gruppidel (suguvõsa, hõim, religioosne kogukond), mis pakuvad inimestele kaitset ja hoolitsust. N: Inimesed näevad
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: ...
Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, omada püsivat tööd. Sõltumatus omada mõtte ja tegutsemisvabadust, olla ise enda peremees.Tasakaal Hoida erinevad asjad (töö, pere ja vaba aega) oma elus tasakaalus. Elada rahulikku pereelu. Teiste aitamine tegutseda teiste inimeste heaks, aidata abivajajaid. Head inimestevahelised suhted hoida tööl, kodus, sõpruskonnas häid suhteid, pälvida teiste heakskiit ja kiindumus. Pühendumine ja kohusetundlikkus pühenduda tähtsate väärtustele, mõtetele ja põhimõtetele. MILLINE MA ENDA ARVATES OLEN? 1. usin __ _x_ __ __ __ laisk 2. omapärane __ __ __ _x_ __ tavaline 3. jutukas __ __ __ _x_ __ sõnaaher 4. rahulik __ x__ __ __ __ ärrituv, äge 5. tuim __ __ __ _x_ __ tundlik, õrn 6. praktiline __ x__ __ __ __ teoreetiline 7
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine
teistest inimestest võõrdumine, 2) trauma taaselustamine oma mälestustes ja unenägudes, 3) unehäired, keskendumisraskused ja ülitundlikkus. Veel põhjustavad stressi erinevad elusündmused näiteks abieluprobleemid, tööprobleemid jne. Tööstressi tegureid võib jaotada nelja rühma: ülesannetega seotud (seotud selle konkreetse tööga), füüsilised( töö keskkonnaga seotud), rollinõuded( see osa, mida inimene asutuses täidab), inimestevahelised suhted( hõlmab kõiki, kellega tööalaselt suheldakse). Millised võivad olla stressi tagajärjed? Esineda võivad individuaalsed tagajärjed, tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises. Näiteks inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama või uputab oma mured viinaklaasi, võib muutuda vägivaldsemaks, sagenevad ka mitmesugused õnnetused. Psühholoogilisteks tagajärgedeks on depressioon,
See on suhteline, sest ma võin meeldida oma olemusega paljudele, aga see ei tähenda seda, et mul pole neid, kes mind ei mõista. Kui on mure, siis on kõige parem jagada seda oma lähedastega, et jõuda koos probleemi lahenduseni. Kerge on ju kedagi hukka mõista, aga raske mõista. Väga tihti on nii, et kuulame kellegi muret, püüame isegi ennast tema asemele mõelda, aga ikkagi ei suuda me ennast täpselt samasse olukorda viia ja tunda sellist valu nagu sõber. Inimestevahelised suhted on need, mis võivad väga tihti haiget teha, kui me üksteist ei mõista. Väga suured erinevused ja mitte mõistmised saavad teoks poliitikas, kui mõni poliitik ei toeta teise mõtteid ja erakondadel on ka erinevad vaatenurgad. Poliitikast on lihtne näiteid tuua, sest peaagu enamikul on olemas lemmik erakond või poliitik, kelle vaateid ta toetab. Mulle meeldib Reformierakond ja ma olen täiesti vastu Keskerakonnale. Tegelt, kui seal parteis ei oleks Edgar Savisaart,
Sundränne inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi
ühiste tegelastega ulatuslik romaanitsükkel, koosneb ligi sajast teosest. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Oma ajastu traagika üldisemaks põhjuseks pidas ta kasu- ja rahaahnust, see hävitab armastuse, lõhub inimsuhteid ja teeb sõbrad vihavaenlasteks. Ta on öelnud, et Raha laimab, naeruvääristab, hävitab ehk kunagi kogu maa nagu mingi vähihaigus. Tänapäevalgi on võim sellel, kellel on raha, inimestevahelised suhted ei mängi enam mingeid rolle, rikastutakse isegi ebaausatel meetoditel. Artikli autor algul pigem põlgab Balzaci kui imetleb, sest: a) Esimese asjana heidab ta ette selle, et Balzac ei omandanud iial kohustusliku keskharidust. b) Autor oskas koolis nii kõrvale viilida, et ei lugenud ühtegi Balzaci teost- autorile ei meeldinud kohustuslikku kirjandust lugeda, eriti kriitilist realismi.
,,Ajad on teised, inimesed endised." (Anton Hansen Tammsaare) Inimkonna ajaloo alguseks loetakse kuue miljoni aasta tagust aega, mil planeedile Maa ilmusid esimesed inimesetaolised olendid. Evulutsiooni vältel arenesid neist ahvi sarnastest olevustest tänapäeva inimesed. Meie esivanemad on pidanud silmitsi seisma sõdade, nälja, revulutsioonide ning erinevate riigikordade ja valitsemisvormidega. Paljud taime- ja loomaliigid pole muutustega kohaneda suutnud, kuid tänu inimeste visadusele, oskustele ja tugevale elutahtele, on nad kohanenud eluga erinevates tingimustes. Aastasadade jooksul on pidevalt ümber kujunenud ühiskond, kuid inimeste põhiprobleemid, olemus ja eetilised valikud on erinevatel aegadel samaks jäänud. Läbi aegade on inimestele olulisel kohal olnud usk. Erinevaid usurituaale viidi läbi juba kiviajal- lausuti nõia...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
