Sellest ühendusest sündis 6. veebruaril 1945 Jamaica põhjaosas Rhoden Hallis poiss, kellel pandi nimeks Robert Nesta Marley. Kuigi isa sai oma perekonda rahaliselt toetada, oli ta hõivatud teenistusega ning nägi oma poega harva. Robert Nesta kasvas üles saare põhjaosas St. Annis. 1950-ndate lõpus rändas Bob koos emaga Kingstoni. Sellel ajal oli Kingston maal elavate inimeste jaoks unistuste linn ja võimaluste maa. Kuid tegelikkuses polnud Kingstonil sugugi tööd pakkuda sellele inimestehulgale, kes pidevalt linna voolas .Kui Bob lõpetas kooli, oli tal vaid üks huvi muusika. Kuigi ta asus tööle ühes poes, veetis ta palju aega oma sõbra bunnyga, harjutades laulmist. 1962 kuulis Bobi laulmist Leslie Kong, kes kutsus poisi stuudiosse ja nii ilmuski Beverley labeli all esimene Bobi skalugu "Judge Not". Kuigi teised laulud - "Terror" ja "One Cup Of Coffee" äratasid vähe tähelepanu, tundis Marley siiski üha enam soovi laulda
olen ma alati kõrgelt hinnanud. Sel sügisel oli mul viimaks õnn näha iseenda silmaga oma ühte lemmikut maali Viini Leopoldi Kunstimuuseumis. ’’Surm ja Elu’’ on üpriski suuremõõtmeline õlimaal, mille suuruseks on nagu eelnevaltki mainitud 178 x 198 cm. Maali paremal pool on kujutatud n-ö allegoorilist vikatimeest, – iseenesest küll surma sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale. Taust on kujutatud rohekas-hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne, nii nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. 1911. aastal võidab Klimpt Roomas Maailmanäitusel esimese auhinna. Tol ajal on tagataust veel
Jamaika ilmselt kõige tuntuimaks Reggae lauljaks on Bob Marley.6. veebruaril 1945 Jamaica põhjaosas Rhoden Hallis poiss, kellel pandi nimeks Robert Nesta Marley. Kuigi isa sai oma perekonda rahaliselt toetada, oli ta hõivatud teenistusega ning nägi oma poega harva 1950-ndate lõpus rändas Bob koos emaga Kingstoni. Sellel ajal oli Kingston maal elavate inimeste jaoks unistuste linn ja võimaluste maa. Kuid tegelikkuses polnud Kingstonil sugugi tööd pakkuda sellele inimestehulgale, kes pidevalt linna voolas. Tema sõpradeks oli teised tänavanoored. Eriti hästi sai ta läbi Neville O'Riley Livingstoniga (aka Bunny), kellega koos kuulasid nad vaimustunult Ameerika raadiojaamadest selliseid artiste nagu Ray Charles, Fats Domingo ja Curtis Mayfield. Kui Bob lõpetas kooli, oli tal vaid üks huvi - muusika. Kuigi ta asus tööle ühes poes, veetis ta palju aega Bunnyga, harjutades laulmist. 1962 kuulis Bobi