Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged. Juhul, kui eksitamine ei õnnestu siis ei saagi saatan enam hingesid, sest maapeal läbinisti ausalt elada ei saa. Esimene osa: · Öö ( Fausti iseloomustus) Faust tark mees, doktor, jõudis otsusele, et elul pole mõtet ja tahab tappa ennast. Seetõttu, et
loodus igavene, siis tasuks vaeva olla inimene." Kelle sõnad, mis teosest ja kes on teose autor? 80) Nautiv elustiil (nauding, rõõm). 81) Mõiste algtähendus oli uudis. Säilis kuni kunstilise novelli tekkeni itaalia renessansis. 82) Peenutsev sõnastus (peps) 83) Suure Prantsuse Revolutsiooni hüüdlause. 84) Tuuleveskitega võitlus 85) Konsistoorium 86) Fetiseerimine 87) Inimesevihkaja, -põlgaja. 88) Mis on maksiim? 89) Mis on barokk? 90) Mis on valgustus? 91) Mida tähendab makjavellism? 92) Mis on utoopia? 93) Mis on antiutoopia? 94) Kuidas nimetatakse seda teost, milles on tegelasteks loomad ning kus käsitletakse igapäevaprobleeme? 95) Mis on see proosa zanr, mille tegelasteks on enamasti loomad, õpetliku sisuga, koosneb kahest osast moraal ja sündmustik. 96) Mida tähendas klassitsism 17.ndal 18.ndal sajandil?
Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Molière oma teostes kasutas tegelaste tüpiseerimine : inimesi ei kujutatud niivõrd individuaalsestena kuivõrd pandi nad kehastama mingit kindlat karakterit ehk iseloomujoont (ideed). “Misantroopi” näitel Alceste on pessimist. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust
annaabi.ee 
