aset kompensatsioon. Adler pani aluseindividuaalpsühholoogiale. Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana.
Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib nooruk kaaslased unustada, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab tunnis midagi meisterliku. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaanide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). Kognitiivse arengu seisukohalt on teismelised mööduvad üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemse mõtlemiseni, sel perioodil suudavad nad aina rohkem mõelda abstraktsetest teemadest ja hüpoteetilistest olukordadest. Kui rääkida otseselt mälust, siis võib see meid üllatada oma mahukuse seisukohalt
.............................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 22 1 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on vajalikumaid ja olulisemaid oskusi, sellest sõltub inimese elus peaaegu
Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi. Debüütkogu luule on vabavärsis. Tänu sellele kogule ning Alfred Adleri psühholoogiaraamatu "Inimesetundmine" enne tõlkimisele võeti Vaarandi kirjanike liitu. Debora Vaarandi suri 2007. aastal. ([WWW] http://paber.ekspress.ee/fotodb/60670C387B317D71C2256FB80040214C/ $file/tn_vaarandi.jpg 20.05.2009) 5 Looming Eriti jõuline oli Deboora Vaarandi luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema
sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. · Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2
Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on interpersonaalne pertseptsioon, mis on tihedalt seotud kommunikatsiooni ja interaktsiooniga. Teise isiku teate vastuvõtul saab registreerida ka tekstitaju, mis on omaette tunnetusnähtus. Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot. Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne. Inimesetundmine on sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses. Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise
on siiski bioloogiline põhi, ehk siis me saame oma iseloomu siiski kaasa oma vanematelt. Ka ühiskond vormib meid, kuid kui meil on tugevad vanemad, siis ei suuda ka keskkond kasvatada meis jõhkrust, vägivalda jms. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. 11 ALLIKAD Adler, A. (1995). Inimesetundmine. Inimeste iseloomude peategurid ja nende areng. Tln.: AS Kupar, 157. Goebel, W., Glockler, M. (1998). Laps. Meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Tln.: Raamatutrükikoda, 571. Fromm, E. Autentne elu. 2003 Kera, S. (1991). Noorsooliikumine ja isiksuse areng. Teadustööde kogumik. Tln.: E. Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut, 92. Kidron, A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tln.: Mondo, 251. Kivistik, A. (1999). Üldpsühholoogia lugemik II. Võimed. Temperament. Iseloom. Tln
religioosseid motiive. Hilisematel papüürustel on kõrvuti empiiriliste tähelepanekutega ka soovitused maagilisteks talitlusteks. Veel hilisemad papüürused on täis aga juba veelgi rohkem religioosset müstikat ning sisaldavad palju viiteid maagilistele protseduuridele ja loitsudele. Preestrid seostasid haiguste põhjusi religioossete uskumustega deemoni kehasse asumise ja jumalate tahtega. - (Otter 1995: 6). Eriarstid, inimesetundmine ja haiguste interpreteerimine Juba Vana riigi ajal (3 aastatuhat e Kr) kujunes arstidel välja spetsialiseerumine. Olid kirurgid ja sisearstid, kirurgid jagunesid silma- ja hambaarstideks. Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas 5. saj e Kr, et "Egiptuses praktiseeritakse meditsiini lahutamise alusel - st iga arst spetsialiseerub mingile kindlale kehaosale või haigusele - ühed ravivad ainult silmi, teised pead, kolmandad aga hambaid..
12-13). · Murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi, sell perioodil nende jaok tund ei ole ainult teadmiste saamiseks vaid kaaslate ja õpetajaga suhtlemiseks. Ainult siis, kui õpetaja seletab midagi väga huvitavat või korraldab töö tunnis tõepoolest meisterlikult, võib nooruk kaaslased unustada. Murdeeas tekivad isiklikud huvid ja harrastused ning teadmised sageli ületavad kooli õppeprogrammi piire, areneb inimesetundmine ja isiksuse hindamise kriteeriumid, tekivad uued õppimismotiivid, mis on seotud tulevikuplaamide ja ideaali kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103). · Muutused intellektuaalses arengus: Arenevad teoreetiline, formaalne ja reflektiivne mõtlemine ning selle põhjusel hakkab murdeealine arutlema hüpoteetiliselt ja deduktiivselt. Nooruk alustab intellektuaalse ülesande analüüsi sellest, et püüab välja
Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Piia Maria Nahkur Isikutaju Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. Taju avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid 9 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel
vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted. See toimub proovide käigus. Rollidega töötamist, kus lavastaja näitlejat suunab ja näitlejate poolt pakutu seast valikuid teeb, nimetatakse sisemiseks reziiks. Selleks on vajalikud hea inimesetundmine ja psühholoogiline vaist, et näitlejaid abistada ja luua õhkkond, kus julgetaks katsetada ja otsida. 26.Mis on misanstseen? Misanstseen - näitlejate paigutus ja liikumine laval etenduse üksikutes stseenis. Liikumine tähendab teatris nii näitleja/tegelase liikumist ruumis kui ka distantsi tegelase ning tegelase ja vaatajate vahel siin võibki kasutada mõistet misanstseen. 27.Mis on lavamaailm, millistest komponentidest see koosneb?
vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted. See toimub proovide käigus. Rollidega töötamist, kus lavastaja näitlejat suunab ja näitlejate poolt pakutu seast valikuid teeb, nimetatakse sisemiseks reziiks. Selleks on vajalikud hea inimesetundmine ja psühholoogiline vaist, et näitlejaid abistada ja luua õhkkond, kus julgetaks katsetada ja otsida. 26.Mis on misanstseen? Misanstseen - näitlejate paigutus ja liikumine laval etenduse üksikutes stseenis. Liikumine tähendab teatris nii näitleja/tegelase liikumist ruumis kui ka distantsi tegelase ning tegelase ja vaatajate vahel siin võibki kasutada mõistet misanstseen. 27.Mis on lavamaailm, millistest komponentidest see koosneb?
värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. 11 Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab.
annaabi.ee 
