teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne. Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema
On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4.) Nähakse seda mida tahetakse, mitte reaalset Taju vead: 1.) Taju valivus 2.) Stereotüübid 3.) Esmamulje 4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised faktorid(objekt uudsus, liikumine, hääled, suurus ja situatsioon aeg, koht, kontekst)
Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema
22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema
(eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioonid sonimine, välisärrituseta taju. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. Selles esinevat võetakse tegeliku pähe Inimesetaju võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on see sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, suur on ka intuitsiooni osa. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine(tõlgendamine, ette kandmine) tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult, automaatselt
KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju sügavustaju
esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi, eeldab taju kui ajalis-ruumilistele muutustele tundlikku protsessi. Inimkontuuri nägemata ja vaid liikuvaid punkte nähes tunneb inimene ära inimliikumise. INIMESE TAJUMINE (INIMENE KUI SOTSIAALSE TAJU OBJEKT) Inimesetaju (sotsiaalne taju) erapoolikum, hinnangulisem ja ebatäpsem kui esemete/nähtuste tajumine. See tuleneb pertseptiivsete protsesside põimumisest emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur on ka intuitsiooni osa. Subjektist lähtuvalt aitab neid erisusi seletada kausaalse atributsiooni kategooria. Kausaalne atributsioon see on teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Sageli toimub poolteadlikult/automaatselt
Ilmselt on see nii, sest esimese (ehk vana) objekti infot nö kogu aeg update´takse. Liikumistajuga seotud objektide tunnetamisel on tuntud Motion induced blindness efektid, kus liikumise tulemusena võivad mingisugused objektid meie taju jaoks ära kaduda. Sellised efektid on nt lumesajus ka liikluses avalduvad. Sama ka bioliikumise suhtes, kus on tume foon nind valgete täppide tulemusel (,mis inimese külge kinnitatud), on tajutav inimene ja liikumine, mida ta teeb. Inimesetaju Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: - identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu - reflektsioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelaminse vahendusel - empaatia – mõistmine teise inimese tunnetemaailma sisseelamise kaudu
Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Inimesetaju mehhanismid: identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel
tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega.
protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et
interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste käitumise seletamises- kõrvalolijad tajuvad käitumist teistmoodi, püüd ebaõigeid seletusi põhjendada väliste teguritega, kõrvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmärkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja väärtustega vastuolus olevat välditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mõistmine, tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise kaudu *reflektsioon- teise mõistmine tema mõtlemisse sisselamise teel *empaatia- mõistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotüpiseerimine- teise interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil. Aktsentuatsioon- eelistab, väärtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meelepärased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega.
annaabi.ee 
