Ta kujutas ette, et on olemas jõud, mis “korrastab” ja loob inimesed ja loomad, lilled ja puud. Seda nimetas ta “vaimuks” ehk “mõistuseks”. Parmenidese õpetaja oli filosoof Xenophanes. Xenophanese filosoofiast teame eelkõige tema luule kaudu, mida on aga säilinud ainult hilisemate kreeka autorite kirjanduslikes laenudes. Oma luules ta kritiseerib ja heidab nalja paljude kaasaegsete nähtuste ja ideede üle, nagu näiteks kreeka mütoloogia inimesekujuliste jumalate üle, ning pilab ka kreeklaste suurt austust sportlaste vastu. Xenophanes hülgas, nagu ka Herakleitos, usu jumalatesse ning sellesse, et jumalad on inimesesarnased. Selle asemel rääkis Xenophanes ühest jumalast, kes on abstraktne, universaalne, muutumatu, liikumatu ja ka alati ning kõikjal kohalolev. See jumal ei olnud inimesekujuline ega tal ei olnud ka mingeid inimlikke iseloomuomadusi ega nõrkusi. Jumal oli piirideta
Neid on tulnud välja kalmetest, kuid ka omaette peitleidudena. Kaelavõrudel on pidanud olema mingi eriline tähendus. Nad pole olnud ainult ehted vaid esemed, mida on kantud teatud rituaalide puhul või mis on omanud mingit teatavat jõudu. Kui omasid kaelavõrusid, siis see andis sulle mingit võimu ja vähe. Skandinaavaiast on sellest ajast mõningaid inimesekujuliste jumalate skulptuure, kellel pole riideid seljad, kuid neil on kaelavõrud. Kaali kraatri ühe valli peal on kindlustatud asula, mille leiuaines on enamasti pronksiaegne. Seal pole leide palju, võrreldes Asva või Ridalaga. Seal on mõningaid hilisemaid leide, mis on näiteks Rooma rauaajast. Sealt on leitud 2 hõbedast kaelavõru ja hõbedast spiraalkäevõru. Hõbeehted võivad vabalt viidata sellele, et sel ajal oli Kaali järv tuntud ohverdamiskohana.
annaabi.ee 
