samas on ristiusk pigem huvitatud surematu hinge saatusest teispoolsuses. Katoliiklus lõi õpetuse teispoolsuses toimuvast puhastustulest ja märterlusest. Kangelassurma pühitsemine läbib maailmas paljusid kultuure, kuid erilise tähenduse on märtrisurm saavutanud islamimaades, selle pühades sõdades ja enesetaputerrorismis, kus märtrile lubatakse otseteed paradiisi. Erinevalt Lääne ja Lähis-Ida religioonidest on Indias, Hiinas ja Jaapanis sündinud religioonid palju vähem inimesekesksed. Nende maailmapilt on tsükliline: maailmakõiksus toimib etappide kaupa nagu inimelugi, seega on isiksus tegelikult osake kõiksusest. Inimene sünnib valmis maailma. ,,Hindu inimene on nagu riidepuu, millel kostüüme vahetatakse inimese ja looma riietuse vastu vastavalt karmale. Budistliku õpetuse järgi (an atta) moodustub inimese olemus mitmest kihist, millest ükski ei ole päriselt inimene. Asjaolu, et meie näeme selles kõiges ikkagi inimest, tuleneb meie piiratusest
neil puudb vabadus *valgustusest progressi idee *valgustusaja kangelane Prometheus *autorid ei näe teoses progressiideed *näevad hoopis inimest on n üüd parem kontrollida *1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) *2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS *pessimistlik hoiak marksismist taandumine *fasism kui ka stalinism jumala kaotamise re ziimid valgustuse tagaj ärjg * maapeal on v õimalik luua paradiis * humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) re ziimid *kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud * rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis 21 *kultuur oli sõltumatu, autonoomne *Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada m õistet massikultuur, 1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus *2
See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Herbert Marcuse - Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. "ÜHEMÕÕTMELINE INIMENE" 1964 räägib
See on valgustusaja kriitika. Valgustusaeg demüstifitseeris maailma. Nende meelest suruti sellega seoses maha midagi inimloomuses. Mõistuse jõud ei vabasta inimest, vaid muudab teda vastuvõetavaks tema valitsemisele (nt. totalitarismi levik ja massikultuur). Kultuuritööstus. Adorno jaoks pole see väärtus, et kõik maailmas on mõõdetav (nt. loodusteaduste näol). Nii NSVL kui ka Natsi Saksamaa on valgustuse tagajärg. Mõlemad reziimid on humanistlikud - inimesekesksed. Ka kapitalism on valgustusaja tagajärg. Kultuur on sattunud kapitalistliku jõu surve alla. Kultuuritööstus on üldisem mõiste kui massikultuur. Massikultuur on mõnes mõttes eksitav sõna, kuna tekitab kujutelma nagu massidel oleks mingi oma kultuur. Marcuse. Adorno maaletooja Ameerikasse oli H. Marcuse. Marcuse oli optimist, Adorno pessimist. Marcuse "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse räägib meelelahutus- ja infotööstusest, mitte kultuuritööstusest: eesmärk on
· valgustusaja kangelane Prometheus · autorid ei näe teoses progressiideed · näevad hoopis inimest on nüüd parem kontrollida · 1.totalitarismi võimuletulek Euroopas (Hitler, (Stalin)) · 2.massikultuuri pealetung KULTUURITÖÖSTUS · pessimistlik hoiak marksisimist taandumine · fasism kui ka stalinism jumala kaotamise reziimid valgustuse tagajärjg · maapeal on võimalik luua paradiis · humanistlikud (inimesekesksed, inimesed ise valitsevad) reziimid · kuhu peab pöörduma? Adrno polnud religioosne, vaja midagi muud · rõhuaetus kuluurile, kunstilisele lahendusele, utoopilisele, irratsionaalusesele, mis valitseb kunstis · kultuur oli sõltumatu, autonoomne · Kultuuritööstus Adorno ei tahtnud kasutada mõistet massikultuur, 1.ei tahtnud osutada rahvale, kui enda kultuurile, massidel võib olla oma kultuuriline väljendus 2
mõõdupuuga. Vastavalt sellele kujunesid välja inimese kesksed kriteeriumid ja kujutlused õige, hea, väärika, õiglase jne olemise normidest. Moraali regulatiivne toime tagatakse nii subjekti sisemiste kui ka ühiskondliku teadvuse abil. Mõlemal juhul on tagamise efektiivsus seotud olemuslikult subjekti identiteediga, inimese sotsiaalse enesemääratlemise selguse ja tugevusega. Formaliseeritud normatiivsed regulatsioonid, sh õigus, ei ole inimesekesksed, kuigi nad on adresseeritud inimestele. Nad on pigem organisatsiooni- ehk struktuuripõhised. St et nende alusidee, eesmärgistatus ja mõõt ei seondu inimese kui subjekti väärtustega, küll aga keskendub inimsuhetele. Peamiseks kvaliteedi kriteeriumiks on korrastatuse määr. Toimimismehhanismi peamine tegur on subjektiväline, avalikust võimust lähtuv sund, käsk täita, pidada kinni regulatsiooninormide ettekirjutusest.
turvalise mõõdupuuga. Vastavalt sellele kujunesid välja inimese kesksed kriteeriumid ja kujutlused õige, hea, väärika, õiglase jne olemise normidest. Moraali regulatiivne toime tagatakse nii subjekti sisemiste kui ka ühiskondliku teadvuse abil. Mõlemal juhul on tagamise efektiivsus seotud olemuslikult subjekti identiteediga, inimese sotsiaalse enesemääratlemise selguse ja tugevusega. Formaliseeritud normatiivsed regulatsioonid, sh õigus, ei ole inimesekesksed, kuigi nad on adresseeritud inimestele. Nad on pigem organisatsiooni- ehk struktuuripõhised. St et nende alusidee, eesmärgistatus ja mõõt ei seondu inimese kui subjekti väärtustega, küll aga keskendub inimsuhetele. Peamiseks kvaliteedi kriteeriumiks on korrastatuse määr. Toimimismehhanismi peamine tegur on subjektiväline, avalikust võimust lähtuv sund, käsk täita, pidada kinni regulatsiooninormide ettekirjutusest. Õigust saab jällegi teatud õigusnormide kogumina käsitleda.
annaabi.ee 
