Teiseks peab õige vürst oskama kasutada jõu kõrvalt veel kavalust ja olema vahel ebaaus, kuna inimene on loomult kuri ning ka vürstiga ollakse ebaaus. Ka minu arust ei saa valitseja olla üdini aus ja hea, sest seda valitsejat lihtsalt kasutataks ära ning ta riik oleks kiiresti läinud. Samas ei tohi ta ka heast liiga kaugele pöörduda, kuna siis tal poleks prioriteediks enam riik vaid tema ise. Machiavelli ütles, et rahvas peab arvama, et vürst on armulik, sõnapidaja, inimesearmastaja, kombeline ja usklik, kuid tegelikkuses on see halb, kui ta kõike seda on. Ma nõustun isegi sellega, sest valitseja prioriteediks on ikkagi riik ning eesmärk pühendab abinõu ning kui tulemus on hea, siis pole vahet, milliste otsustega selleni jõuti. Samuti peab ta olema paindlik ning valmis pöörduma sinna poole, kustpoolt on õnn. Näiteks mõnikord, kui riigile on kasulik kedagi reeta, siis vürst peab olema valmis seda tegema. Nagu öeldud, ta ei tohi liigselt
pojad. 1871 - 1872 - ilmus "Sortsid"; suunatud vene rev liikumise vastu 1876 - jutustus-eksperiment "Tasane"; ühe inimese sisemonoloog, püüan taastada ühe inimese môttevoolu. 1979 - 1880 - ilmus "Vennad Karamazovid"; aluseks pinnaseidee; 3 venda, kelle saatus olenes sellest, kas jôudis nö pinnaseni. Peamine loomuomadus on kôigil ohjeldamatus = karamazovlus. Ivan - ohjeldamatu môtteinimene, jôuab jumala eitamiseni Dmitri - ohjeldamatu tundeinimene Aleksei - ohjeldamatu inimesearmastaja, erandlik inimkonnas, aga erand vôib olla ajastu kese, kôige tähtsama idee kandja, sest teised vôivad olla nö ôigest kôrvale kaldunud. D annab Alekseile ainukesena tuleviku - tahab hakata pidama kasvatusmaja; Aleksei kannab autori ideed. Jôud Alekseile tuleb pinnasest, emakesest maast. D:"Ta langes maha nôrga noorukina, tôusis üles kindla vôitlejana." Ivan - ei jôua pinnaseni Dmitri teeb läbi kannatused, jôuab pinnaseni Aleksei on ise pinnaseinimene, saab jôudu kahtlushetkel. 28
Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei soovi kellelegi halba ja kui eksib teelt, siis püüab end kohe parandada. Jumal on filantroop e. Inimesearmastaja. Mefisto meelest on inimene halb, ihne ja kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa :
annaabi.ee 
