Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt kaitsta. Oli vähem suletud ning toimusid suured muutused
hetiiditele. · Riitusi sooritasid maagid(preestrid) · 1200 a eKr purustati Hattusa · Zarathustra-kuulus õpetaja ja usu-uuendaja, muutis usku Hetiidi riik & ühiskond · Impeeriumi moodustasid sõtlasriigid, mis allusid hetiidi kuningale · Zarathustra õpetus e mazdaism oli dualistlik(kuultus hea ja kurja lakkamatut võitlemist maailmas) ja eshatoloogiline(kuulutas hea · Riigi ühtsus sõltus kuningast lõplikku võitu tulevikust ja saabuvat igavest õnne) · Kuninga kõrval suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia
· õitseng Keskmise riigi ajal. · Surnute raamatud Papüüruserull, mis pandi lahkunule hauda kaasa. Seal olid kirjas siis õpetussõnad, kuidas surmariiki pääseda ning seal käituda. · Lühijutud egiptlasi peetakse novellizanri rajajaks. See kasvas välja ülikute hauakambri seintele kirjutatud autobiograafiatest. · Hümnid (ülistuslaulud) jumalatele, püramiiditekstid. · ,,Sinuhe jutustus"- suurim Egiptuse kirjandusteos. Ülik Sinuhe minavormis lugu. Justkui lahkunu elule tagasivaatav hauatekst. Kunst : · Maalingud hauakambrites. · Savikujukesed. Mesopotaamia Looduslikud olud Eufrati ja Tigrise vahelisel alal. Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal
1.Jumalad · Üle 700, kes kehastasid loodusnähtusi ja pühi loomi. · Osasid austati piirkondlikult, teisi üle riigi. · Jumalate heatahtlikkuse ja toetuse tagas nende austamine ja usukommete täitmine. a)Tähtsamad jumalad: · RA pistrikupeaga päikesejumal maailma looja ja I valitseja. · AMON Jäärapäine loomis- ja viljakusjumal, Uue riigi peajumal. · HOROS Kullipeaga taevajumal, vaarao oli tema maine kehastus. · OSIRIS viljakuse ja surnute jumal, sümboliks lehtedeta puu. · ISIS Lehmapeaga viljakuse jumalanna, sarvede vahel kuu. · SETH kujutati jõleda loomana ja kehastas kurje jõude. · HATHOR lehmakujuline armastuse ja taevajumalanna. · THOT iibisekujuline tarkusejumal, surnute hingede kaaluja. · ANUBIS koerapeaga surnutejumal b)Pühad loomad: · Sümboliseerisid jumalaid eriilmingus.
delta jõe suudmeala, kus jõgi hargneb, sfinks lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend, papüürus papüürustaime säsist valmistatud kirjutusmaterjal, vaarao egiptuse kuningas, noom - haldusüksusegiptuses , hierarhia astmeline süsteem asjade hindamiseks, püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda,
Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd. Palsameerimine, kirurgia, operatsioonid, haiguste põhjendused olid ilmalikud. Kirjandus hümnid, püramiidi- ja surnute raamatud. Ilmalik, õpetussõnad. Novell sinuhe. Kunst Arhitektuur Kivi
2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad “kihid”: 1. vaarao – piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond – jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks – nomarhideks. 3. preestrid – korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud – juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5
Istar- taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse viljakuse kehastus samas sõjakas ja kättemaksuhimuline. Marduk- Babüloni jumal 4) Kiri nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Egiptus: Kõige vanemad kirjamärgid on hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja ja on tõenäoliselt sellest ka välja arenenud. Neid oli ligi 1000 märki. Piltkirjas arenes välja hieroglüüf tähestik, mis koosnest 24 tähestik märgist. Kirjutus materjal oli papüürus. 8 sajandil ekr. kujunes välja veelgi lihtsustatum rahva kiri. Mesopotaamia: Kasutatakse kiilkirja. Sai nimetuse sellest et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Arenes samuti välja piltkirjast kuid on teinud läbi palju suurema arengu. Esmalt tähistasid pildid mõisteid hiljem hakkasid ka silpe tähistama. Kiilkiri on kohanenud erinevate samiidide keeltega. 5) Teaduse saavutused?
seadused) põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.'' Nebukadnetsar II Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad) Gilgames Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgamesi eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja) Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti. Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel.
2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5
Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjaoskus privileeg. Haridus tähendas kõrgemasse seisusesse pääsemist. Jumalad. Austati väga paljusid jumalaid- vähemalt 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine. Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga. Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine. Olulise kohal olid pühad loomad: Sõnnikukuulikest veeretav mardikas , skarabeus kehastas tõusvat päikest, jumalikustati vale lauguga musta härga Apist. Templid ja jumalateenistus. Kuna jumalad vajasid varjupaiku, kus inimesed nende eest hoolitseksid, rajati templeid.
Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik (palju jumalaid) - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli olid olemas ka piirkondlikud jumalad, mille tõttu on Egiptusest teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas (Ank’ - silmusrist - näitab jumalust : 1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad (Osiris, Isis). 2) Zoomorfne - loomakujuline jumal (apis, skarabeus). 3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal, Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal; Isis; Hathor; Anubis; Thot. Seth - halb jumal. Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis. Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg. Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil. Surmajärgsus
Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis olla üle 800. Osad kehastasid loodusnähtuseid, pajude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma jumalustamisega. Jumalate seast oli tähtsaim päikesejumal Ra, kes oli maailma looja ja esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas. Järgmiseks valitsejaks sai tema pojapojapoeg Osiris, kes oli viljakuse jumal ja suur inimkonna heategija. Temaga seondub egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Tema õde ja abikaasa oli jumalanna Isis. Nende kuri vend, viljatu läänetuul Seth tükeldas Osirise ja viskas tema tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis ja tema poeg Horos aga otsisid tükid üles, valmistasid temast maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Ent Osiris eelistas maailmapealsele valitsemisele
Viis pealinna tagasi Teebasse. Tema hauakamber leiti täiesti puutumatuna. Ta sai väga noorelt troonile ja ta ka suri noorelt. Kleopatra- viimane egiptuse vaarao. Võrgutas ära Vana- Rooma väejuhte, et need teda aitaksid. Sooritas enesetapu. Vaarao oli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeima preestrina ainus täivoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Vaaraode tunnuseks oli valitsemiskepp ja kahekordne kroon. 6. Mõisted. Kes või mis on: hüksoslased, Amon-Ra, Horos, Osiris, Anubis, kirjutaja, tempel, sfinks, püloon, papüürus, Rosette'i kivi, palsameerimine, hieroglüüfkiri? Miks on see tähtis? Hüksoslased- rahvas aasiast , kes valitsesid Alam- Egiptust 1650-1550 ekr. Amon-Ra- Egiptlaste peajumal ja ühtlasi ka päikese jumal. Kujutati jäärapea ja päikesekettaga, tema auks on ehitatud palju templeid. Osiris- surnuteriigi ja viljakuse jumal. Muistsel ajal õpetas ta inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.
osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla · Seisused-Vaarao ametnikud - asevalitsejad/nomarhid, väepealikud, preestrid kirjutajad käsitöölised talupojad - orjad · Religioon o templid ja preestrid o jumalad ja jumalused- Amon, Ra, Isis, Osiris, Horos, Seth o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik
Uus riik välise võimsuse hiilgeaeg, sõjaline tegevus, preesterkond oluline Hilis-Egiptuse periood preestrite riik, välisvalitsejad Egiptuse ühiskonnaklassid Riik ja ühiskond toimis kindla korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond rangelt hierarhiline ning kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. Enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Kuningas e vaarao piiramatu võimuga, jumalikud, elu korraldatud rituaalidega; Ra pojad, eluajal Horos, surnuna Osiris Ülemkiht preesrid e nõuandjad, asehaldurid kogusid makse, väepealikud tegid vallutussõdu Kirjutajad kontrollisid ja märkisid üles kohustusi Töötegijad käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad, talupoegadest kõrgemad; talupojad tasusid makse, rajasid niisutussüsteeme ja osalesid ehitustöödel Tähtsamad jumalad Egiptus osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra peajumal, Osiris viljakuse jumal ja allmaailma
1279-1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis-Egiptus 1075-525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks. Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga, nt taevajumal Horos, pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg. Püramiidid-vaarao hauakamber, tema igavikuline eluase. riigi ja ühisk. korraldus-Egiptus oli rangelt hierarhiline ühiskond. Nomarhid kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväge; Kõrgemad ametnikud-preestrid,nomarhid,kõrged väepealikud, ametnikud-
Vana riik (u 2650-2100 eKr) 2. Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) 3. Uus riik (u 1550-1075 eKr) 4. Hilis-Egiptus (u 1075-525 eKr) Egiptuses oli ühiskond hierarhiline ehk kihistunud. Ühiskonnas olid järgnevad "kihid": 1. vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Valitses riiki ja täitis ka ülempreestri kohustusi, kuna oli ametlikult jumalate poeg. Eluajal oli ta elavate riigi jumal Horos ja pärast surma surnuteriigi valitseja Osiris. 2. ametnikkond jagunes kõrgemaks ja alamaks. Nende ülesanne oli riigi eri piirkondades ellu viia vaarao korraldusi, juhtida ehitustöid, koguda makse. Kõrgemad ametnikud määrati maakondade ehk noomide asevalitsejateks nomarhideks. 3. preestrid korraldasid templites usutööd. Vahel olid mõned preestrid suisa vaarao nõuandjad. 4. kõrgemad väepealikud juhtisid vägesid ja osalesid väejuhtidena vallutustel. 5
jumala auks 1000 talendi eest viirukit. Kyrose ajal seisis pühamu alal 12 pehys'i kõrgune jumala kuldne kuju. Ise pole ma seda näinud, vaid räägin, mida babüloonlased ütlevad. Dareios (Pärsia kuningas) ei julgenud kuju maha võtta, ehkki kavatses seda teha, tema poeg Xerxes aga võttis kuju maha ja tappis preestri, kes teda keelas. 539 eKr langes Babüloonia põhja pool tugevnenud Pärsia impeeriumi võimu alla. Pärsia impeerium I aastatuhande alguses eKr oli juba enamus Iraani kiltmaast asustatud indo-euroopa rahvastega. Üks osa neist pärslased elas Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros (559 529 eKr.). Ta alistas esmalt enamuse Iraanist, vallutas siis Väike-Aasia ja alistas seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 525 vallutasid pärslased Egiptus. Seega oli kogu tsiviliseeritud Lähis-Ida Pärsia valitsejate võimu all: riigi piirid ulatusid Egeuse merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani.
kujulised). Neid kujutati suure perekonnana, kes elas muretut suursugustele inimestele omast elu. Miski inimlik polnud võõras jumalatelegi. Nad sõid, jõid, magasid, armastasid teineteist, sigitasid järglasi, tülitsesid ja petsid üksteist ning leppisid seejärel. Inimestest eristas neid surematus ja üliinimlik võimsus. Inimesed olid surelike ja väetitena jumalate kõrval kaitsetud ja tühised. Mesopotaamia panteoni tipus seisid kolm suurt meesjumalat. Taevajumal Anu (sumerite An) oli jumalate isa. Temast peeti küll väga lugu, kuid müütides ta suuremat osa ei mänginud. Tuule, tormi, vihma ja piksejumal, Anu poeg Enlil (semiitide Bel), oli jumalate kuningas ja paljude müütide peategelane. Enlil edendas põlluviljakust ja kaitses maist kuningavõimu. Mõnede lugude järgi oli ta loonud maailma ja toonud inimestele tsivilisatsiooni. Nii peeti teda näiteks esmase põlluharimisvahendi kõpla leiutajaks.
Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga: · Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga. Nende ühtesulamisel kujunenud Amon-Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks. · Pistrikukujuline taevajumal Horos. Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. · Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.
Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse. Hammurabi vallutas kogu Mesopotaamia, Vana- Babüloonia suurriigi rajaja, 6. kuningas Babüloonia I dünastiast, maailma 1.teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestaja An/Anu taevajumal, jumalate isa, tark, lugupeetud, teisedki jumalad küsisid talt sageli nõu Enlil/Bel Anu poeg, jumalate kuningas, inimliku kuningavõimu kaitsja, käsutas tuult, tormi, vihma, pikset, edendas viljakust. Mõne müüdi põhjal oli loonud maailma + toonud inimsetele tsivilisatsiooni. Enki/Ea maa-aluste vete/ sügavuste valitseja, Enlili vend või poeg, inimkonna soosja,
2) Krokodillid kadusid ära Niilus haiseb Maailma loomisega seotud jumalused Nut taevajumalanna Geb maajumal (meessoost) Shu õhujumal Alguses oli Nut ja Geb koos, siis tuli vahele Shu, kes eraldas nad. Egiptlased uskkusid, et Nut sünnitab õhtuks tähed ja päeva hakul neelab need alla. Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum Ra vana riigi aegne peajumal, Päikese jumal (peal päikeseketas) Heliopolise järgi tekkis kõigepealt ürgookean, sealt tõusis üles jumal Atum, Atum sünnitas Shu (õhujumala) ja Defnuti (Shu abikaasa, emalõvi moodi) Atumra Ra nuttis inimese välja, lõi oma pisaratest inimese. Ra on maailma ja taeva isandi, Maat naisekujuline, suurte tiibadega, linnusulg õigluse-, tõe-, korrajumalanna; maailma korra valitseja Horos tlk kauge. Usuti, et silmad on Päike ja Kuu; maapealne kehastus; Ikonograafias
· KIRJAOSKUS · MATEMAATIKA · ASTROLOOGIA&ASTRONOOMIA · USULINE KIRJANDUS RELIGIOON POLÜTEISTLIK, enamik jumalaid sumeritelt. Jumalad olid ANTROPOMORFSED, elasid suure panteonina, neile omistati inimlikke omadusi, nad elasid suursugust elu, olid surematud, üliinimlike võimetega. Kaitsesid inimlikku õigust ja moraali, karistasid ülekohtuseid. Maapealne elu oli surmajärgsest olulisem, surma kardeti. TÄHTSAD JUMALAD ANU ülitark taevajumal, kõikide jumalate isa BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja TEMPLID Linnas oli lisaks peajumala templile veel teiste jumalate templeid. Templeid oli kahte tüüpi: *ASTMIKTEMPLID *TEMPLIKOMPLEKSID Templis hoiti jumalakuju, mille eest kogu aeg hoolt kanti. Templiskäimine oli lubatud vaid preestritele
Vaarao isik ja võim olid jumalikud. Teda ennast peeti umalaks ja tema võimu jumalatest määratud maailmakorralduse püsimise vältimatuks eelduseks. Maailmakord ehk Maat, nagu egiplased seda nimetasid, toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Kuningavõimu ja ühtse riigi langus ei tähendanud egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale Gizasse ehitatud nn suured püramiidid, pärinevad Vana riigi ajast. Püramiid varjas endas
Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal
omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal. Tema linn oli Uruk. Seal asus ka tema tütre E-Anna/Inanna tempel. An on nö viljatu taevas (sinine taevas, ta on vana ja väärikas ning otseselt ei sekku, või kui sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas). Enlil on jumalate kuningas ning taevajumal, tuulte, tormide, jne jumal (En isand, lil õhk). Kuningad olid tema erilise eestkoste all, ta kaitses ka kuningavõimu. Tema võimu all oli ka taevast lähtuv viljakus (vihm)
jõehobu, sitasitikat. Loomakujusid kanti amuletina kaelas. Kui kass suri ta balsameeriti ning maeti spets kalmistule. Kass oli viljasaagi kaitsja. Üle Egiptuse austati Apist. Must härg, valge laiguga otsaesisel. Kui ta suri, maeti pidulikult. Loomade kultusest kujunes välja jumalatekuju. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ainult üks jumal oli heatahtlik Osiris. Teised keda kardeti: · surnutejumal Anubis, · niiluse jõe jumla Hapu, · taevajumal Nut, · maajumal Geb, · kuujumal Toth, · päikesejumal Ra. 5 Osiris oli looduse ja osaliselt allmaailma jumal. Viljasaagi, põlluharija kaitsja. Oli õpetanud veini tegemist, viljakasvatust. Osirisel oli kuri vend Set kõrbetormi ja tuulejumal. Set tappis osirise aga tema vastu astusid välja Osirise abikaasa ja poeg. Isis oli viljakuse ja emaduse jumalanna. Peale
Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud ettekujutus, et jumalad on loomakujulised. - Jumalad olid seotud erinevate loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega: 02.11 Jaan Lahe - Taevajumalanna Nut ja maajumal Geb.(tavaliselt oli maajumal naissoost ja taevajumal meessoost). Jumal nimega Su-õhujumal. Taevajumalanna sünnitab iga päev uued tähed ja õhtul sööb need ära. - Päikesejumal Atum kehtastas loojuvat päikest-väsinud päike. Inimesekujuline või maokujuline; skarabeus. Heliopolis oli jumal Atumi keskuseks. - Kosmo-teogoonilised õpetused maa tekkimise kohta: Nun-ürgvesi. Sellest veest kerkis esile jumal Atum, temast tekkisid 2 uut jumalat- õhujumal Su ja jumalanna
millest Egiptus koosnes. Egiptlased arvasid, et mitte kaugel Elefantine saarest, Egiptuse kõige lõunapoolsemast punktist, asetses Niiluse läte, kust jõgi saadab heaolu kogu egiptlaste maale. Kui vanakreeka ajaloolane Herodotos (V s. eKr) külastas muistset Egiptust, nimetas ta seda "Niiluse anniks". Jõgi oli peamine liiklus- ja kaubatee. Ta andis inimestele igapäevase söögi ja joogivee. Jõe soistel kallastel kasvasid papüürus ja lootosed ning seal pesitsesid veelinnud. Jõgi jaotas põllumeeste aasta kolmeks aastaajaks. "Üleujutuse aeg"(või "suurvesi", "kõrgvesi", "tulv"), kui ei tehtud põllutöid, kestis juulist oktoobrini, "tärkamise aeg" (või "orased", "tõusmed"), kui künti ja külvati, - novembrist veebruarini ja "viljakoristuse aeg" (või "kuivus") - märtsist juunini. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne
enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus isegi, et mõni naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks. KIRI, HARIDUS, TEADUS, KIRJANDUS. Kirjamärgid - hieroglüüfid (kr k ,,pühad märgid") - meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest arenenud. Hieroglüüfid tähistasid mõisteid, aga ka kaashäälikuid. Oma keerulise kuju tõttu kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslike tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri (preestrite kiri). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürustaime säsist valmistatud papüürust, kuhu hieroglüüfid pintsliga maaliti
Käsitöölised töötasid ülikute lossides ja templites, ning pidid täitma kindlaks määratud kohustusi. Orjad olid endised talupojad, käsitöölised või võõramaist päritolu sõjavangid. Eluolu ja perekond Lk. 27 2.2. Egiptuse usk Jumalad Jumalaid oli 700. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Mõned oli pühad loomad või linnud. Tavaline oli jumalate samastamine. Egiptlased ei muretsenud sellepärast, kuidas usust aru saada põhiline oli jumalaid austada ja karta. Päikesejumal Ra oli maailma looja ja esimene valitseja. Hiljem hakati teda samastama Amon'iga. Osiris oli Niiluse üleujutusest tekkiva viljakusjumal. Jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd ja kirjatarkust. Isis oli Osirise õde ja abikaasa, kes teda aitas. Egiptuse religioonis olid olulisel kohal pühad loomad: Skarabeus ehk sõnniku kuulikest veeretav mardikas. Apis oli must-valge lauguga härg. Surmajärgsus
Antropomorfism jumalaid kujutati inimesekujulistena. Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad. Panteon kõik jumalad, keda religioonis austatakse. Umbes 200 jumalat ning see kasvas isegi 1000ni. Nippur(linnriik) keskus. Nippuri peajumalad: · Taevajumal An (-taevas) · Enlil (tuulejumal) Said ühtse riigi ajal kogu maa peajumalateks. Jumalad tagavad valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed. Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi, millest kerkis välja maapind). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed tekkisid: 1)maapinnast 2)jumalus valmistas savist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
