Eesti keskaeg
Euroopaga väga suur vahemaa (Ei olnud võimalik ühest linnast näha teist linna).
Keskaegse linna moodustas õiguslikult piiritletud inimgrupp. Asutati linnu, meelitades
ulatuslike privileegide abil inimesi neisse asuma. Piiskopid olid linnade asustamisest
huvitatud (residents pidi asuma linnas). Linnu soovisid oma halduskeskuse
elujõulisuse tugevdajana näha ka Saksa ordu, Taani kuningas ja mõned suurvasallid.
Linnade asustamise puhul oli olulised geograafilised tingimused ja inimasustusliku
potentsiaali kombinatsioon. Liivimaa linnade algusloos olid olulisel kohal Saksa
kaugkaupmehed, kes maale peatuma jäid ja endale privileege juurde nõutasid.
Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise
ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee
ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul
tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat
polnud.