John Dewey
võimalikult hästi kohanema elukk'ga. Dewey arvates on see idee täielikult rakendatav ka
inimühiskonna uurimisel. Ka inimese tegevus, isegi vaimne, intellektuaalne, on
lõppkokkuvõttes ikka vaid katse kohandeda sotsiaalse ja loodusliku elukk'ga. ,,Intellekti
funktsiooniks...pole mitte välismaailma objektide kopeerimine, vaid pigem tee otsimine,
kuidas nende objektidega tulevikus võimalikult efektiivsed ja kasulikud suhted luua."
Niisiis vaatleb Dewey igasugust inimaktiivsust kui katset kohaneda kk'ga. Tavaliselt
tehakse seda tuginedes harjumustele, oskustele ja uskumustele. Näiteks, kui õhtul pimedaks
läheb, pannakse toas tuli põlema; kui lambipirn läbi põleb, vahetatakse ta uue vastu jne. See
kõik kujutab endast tüüpilist kohanemist välistingimustega.
Inimese käitumist saab muuta tema harjumuste, oskuste, uskumuste muutmise teel.
Lihtsam on aga vajalike harjumusi jne. Juba kasvatamisega noores eas kujundada. Ntks on