kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK- BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile, dimerisatsioonile ja tuuma sisenemisele). CRY ja PER valgud lagundatakse ning tsükkel algab uuesti. Melatoniini süntees. SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG)
metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali lähenemise pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtusele, st. nad soodustavad AP teket) või inhibitoorsed (IPSP). Kõiki aineid, mis toimivad samasuunalise efektiga nagu endogeenne mediaator, nim agonistideks. Aineid, mis takistavad info ülekannet retseptori kaudu, kutsutakse antagonistideks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib keha siseorganite talitlust. Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: sümpaatilisest (kriisiolukorras, aktiivsed
On olemas 2 funktsiooni: keeliku, südame,veresoonte ja mesodermi formeerimine; seedutorude sisu konstrueerimine (mõlemad respiratoorsed ja seedimistorud on primitiivse sõrmiku produktid). Närvisüsteemi areng I (varajased etapid). Närvirakk - neuron: neurooni keha, sooma; neuriidid(aksoonid ja dendriidid). Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid)
Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks - Retseptorid ja ained mis nendega interakteeruvad on keemilise olemusega ning nad käituvad vastavalt keemilistele printsiipidele Ravimite konkurents retseptoritel - Ravimitega on võimalik mõjutada sünaptilist erutuse ülekandumist ühelt närvirakult teisele
Ka teistesse klassidesse kuuluvad transkriptsiooni faktorid võivad moodustada heterodimeerseid komplekse. Mõnedel juhtudel heterodimeeride alternatiivsed vormid ei mõjuta DNA-sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi. Individuaalsete Tfide aktiivsust saab reguleerida mitmeti. On teada ka inhibitoorsed valgud, mis seonduvad bZip ja bHLH valkudega ega luba viimastel interakteeruda DNAga. Rakkudes, kus need inhibiitorid ekspresseeruvad, nad represseerivad nende faktorite (bZip ja bHLH) transkriptsioonilist aktiivsust. Happelised aktivatsiooni domäänid on suhteliselt struktureerimata, juhusliku keerd-(coil) konformatsiooniga. Need domäänid indutseerivad transkriptsiooni, kui nad on kompleksis valgulise ko-aktivaatoriga.
olemas. Aktivatsioon inhibitsiooni analoogina eriti relevantne ei ole vms. Pöördumatu inhibitsioon Ensüümi inaktivatsioon. Inaktivaatoritena toimivad inhibiitorid, mis seostuvad katalüütiliselt oluliste funktsionaalrühamdega mittespetsiifilised. Spetsiifilised inhibiitorid aktiivtsentrisse suunatud pöördumatu inhibiitor, lisaks on ka ,,enesetapuinhibiitor". Katalüsaatorimürgid. Mittespetsiifilised pöördumatud inhibiitorid: metallidega komplekseeruvad ühendid, mis on inhibitoorsed nendele ensüümidele, mis sisaldavad katalüütiselt olulist metalli aatomit (CN -, S2-, N3- - tsüaniid, sulfiid, asiid). Tsüaniid ja asiid seonduvad vase kompelksidega, peatavad hingamisahela, kompleksseeruvad 1:1-le ensüümiga, mürki seetõttu väga vähe vaja. Inhibitsioon käib hingamisahela blokeerimise kaudu. Raskmetallid Ag+, Hg+. Moodustavad tugevaid soolasid karboksüül- või tioolrühamdega COO-, -S-
annaabi.ee 
