Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina.
2.2. Lapsepõlv 2.3. Kirjanikukarjääri algus 2.4. Suhteelu 2.5. Lõpuaastad 2.6. Dickensi teemapark ja muuseumid 3. Looming 3.1. Oliver Twist ja teised tuntumad teosed 4. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Charles Dickens´i elu oli sünge segu armastusrikastest mälestustest ja hingematvatest põlgustest. Charles´i mõlmad perekonnad, nii see kuhu mees sündis kui ka see, millele ta ise aluse pani olid väga suured ja elasid enamasti kannatustes ja muredes. Charles Dickens oli vaatamata oma raskele elule üks inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja. Tema tegevus langen Victoria ajastusse. Ta sai juba oma eluajal väga kuulsaks ja üksnes ajavahemikus 1857 1892 ostis üks Londoni kirjastus nimega Champman & Hall 700 000 tema teost. Charles Dickens on öelnud: Oma pisaraid ei pea häbenema. Dickens oli moralist nagu iga mõtleja, kelle veendumust mööda on inimene algupäraselt hea