Juhendaja: X X Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST............................................................ 3 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID............................................................4 3. POLIITILINE OLUKORD JA DEMOKRAATIA ARENG.........................................5 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST...........................7 5. INFRASTRUKTUURIDE ARENG............................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................11 1. ÜLEVAADE HIINA RAHVAVABARIIGIST Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Hiina pealinn on Peking, kus elab ca 15,4 miljonit elanikku (2005
Ohud Ohud 80% 20% Stiihilised ohud Ründed Keskkonna Inimohud ohud Tehnilised rikked ja defektid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6 Keskkonnaohud äike kahjutuli liigvesi lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagnetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7 Tehnilised rikked ja defektid infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8 Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata valed kaabliühendused
kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides. Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt /vabatahtliku töö näol). Lahendused Kriisipiirkondade varustamine toitainetega Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks. Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra Juba tarvitusel abinõud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täname Kuulamast!
· juhuslikud äpardused o seadme või andmete hävinemine kogemata o valed kaabliühendused o liinide vigastused kaevamisel. Puurimisel Ründed: ründeallikad · Infosüsteemide volitatud kasutajad (60-70% ründeid toimub süsteemi sees, st volitatud kasutajate poolt) · Majandus- ja sõjalise luure agendid · Kräkkerid · Muud (kriminaalne element) Ründed: ründekanalid · Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga · Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud · Ründetarkvara sisaldavate andmekandjad, näiteks viirustega nakatanud disketid, CD 7 Ründeliigid · Füüsilised ründed · Ressursside väärkasutus · Ressursside blokeerimine · Infopüük · Võltsimine · Süsteemide manipuleerimine · Turvamehhanismide ründed; · Ründetarkvara;
Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Euroopa Liidu Globaalse Veeinitsiatiivi raames sõlmis Euroopa Liit 12 Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigiga Partnerluse ja Koostöö Leppe, koordineerimaks veevarude kaitset, vee infrastruktuuride finantseerimist ning integreeritud veevarude haldamist, kaasa arvatud piiriüleste jõgede ja teiste veekogude haldamist.
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel
majandussektorites - enamus rahvusvahelisi ettevõtteid tegutsevad infotehnoloogia sektoris ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest
Seetõttu on elektrienergia tootmise infrastruktuurid ning seadmed ja protsess ise üheks peamiseks valdkonnaks, mis seondub inimtekkeliste kasvuhoonegaaside vähendamisega. Ettevõtted, kel siin valdkonnas on ette näidata tugev positsioon on Siemens, General Electric, Alstom, Shaw Group ning Areva. Siemens ning General Electric on nimed, mis tuttavad kindlasti igale huvilisele. Alstom on üks juhtivaid nimesid puhta elektrienergia infrastruktuuride alal. Areva on maailma suurim tuumaelektrijaamade infrastruktuurilahenduste pakkuja (62% käibest). Tuumaenergia kui alternatiiv fossiilsetele energiaallikatele on kindlasti lähiaastatel kasvamas ning lisaks kasvuhoonegaaside vähendamisele on energia julgeolek ning sõltumatus olulisteks märksõnadeks, mis soosivad tuumaenergia osakaalu suurenemist. CO2 eraldamine ja hoiustamine. CCS (CO2 eraldamine ja hoiustamine) lähenemine võib
võeti vastu seadusemuudatus, millega lükati maksu rakendamme edasi 11. jaanuarile 2004. Seoses raskeveokimaksu kehtestamisega kaotati alates 2003. aastast ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks ei asenda mootorsõidukiaktsiisi, sest maksu objektid on erinevad (mootorsõidukiaktsiisiga maksustati põhiliselt sõiduautosid). Raskeveokimaksu seaduse väljatöötamisel on juhindutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Direktiivi eesmärk on transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid üksnes osaliselt. Direktiiv puudutab nii üldiste automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Direktiivi lisas tuuakse automaksude alammäärad ja kasutustasude ülemmäärad. Kuna kasutustasu ei ole kohustuslik, siis Eestis ei ole kasutustasusid kehtestatud. Eesti
Mitte miski ei suuda seda kahandada. Laiaulatuslikus keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma liikmesriike hoolikas varustuse planeerimises, kaasaarvatud abi adekvaatsete tööstus- ja organisatoorsete infrastruktuuride asutamisel ja personali treenimisel ning kindlustab tõhusa ja turvalise tuumarajatiste opereerimise ja säilimise.Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säiluvate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et
Riigi sisejulgeolek hõlmab kahte - füüsilist ja sotsiaalset komponenti.Füüsilise julgeoleku tagamisel on peamised ülesanded avaliku korra kaitse ja võitlus kuritegevusega, riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirireziimi tagamine, kodanikukaitse, tuletõrje- ja päästetööde korraldamine. Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse faase:riskide tuvastamine,riskide vältimine,inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine,tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti riigikaitse kõrgem juht on president. Usun, et Kaitseliidul on tähtis roll sise- ja välisjulgeoleku tagamisel ning politsei ja Kaitseliit saavad siin teineteist täiendada
enam oma otstarvet Majanduslike muutuste eeldused Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega – tihedad majandussuhted aitasid ümberorienteeruda Idast Läände. 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused ja peale II maailmasõda loodud energiatööstus tootis enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. aastate alguses. Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi majandusharu teistele, oluline oli kohanemine Lääne turuga. Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur muutuv Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide majandusšokk langetasid SKT-d 36% (1990- 1994) 1995. aastal algas majanduskasv
turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevased tarbeesemed ja lastekaubad oleksid väiksema maksumääraga kui luksuskaubad. Baastoiduained peaksid olema maksuvabad. Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei Maailmavaade: o Senisest vähem riiki majandussektoris, kultuuritegevuses ja sotsiaalsfääris- Samas pooldab ELDRP majandussektoris riigi infrastruktuuride (elektriliinid, teedevõrk, raudteevõrk) riigi omanduses hoidmist. o Demokraatlik riigikorraldus. o Keskendumine riigi põhifunktsioonidele: riigisisene kord, kaitse välisvaenlase vastu, ühiskonda varitsevate kollektiivsete ohtude kõrvaldamine. o ELDRP valitsus organiseerib Eesti territooriumil elavate inimeste (eelisjärjekorras riskirühmade) kohustusliku meditsiinilise läbivaatuse HI- viiruse (ja teiste
IMF Rahvusvaheline valuutafond Asutati aastal 1994 Ülesanne koordineerida maailma majandust ja eelkõige vältida järske valuutakursi kõikumisis, aidata kaasa majandusarengule, anda ka laena (arveldusühik SDR koosneb neljast valuutast). Üle 180 liikme, Eesti alates aastast 1992 IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank Asutati 1944. aastal (1945) Ülesanne majanduse koordineerimine ja laenude andmine (palju laene võetakse infrastruktuuride arendamiseks, raha antakse ka keskkonna- ja haridusprojektide jaoks). Riikide arengunäitajatest ülevaate koostamine. OECD Majanduskoostöö ja arengu Organisatsioon Loodi 1961. aastal 29 liiget Ülesanne majandusliku koostöö koordineerimine.
Riikide ja organisatsioonide tegevused - Abistamisega tegelevad: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, ÜRO, UNICEF, Euroopa Liit. ÜRO arengueesmärkide kohaselt soovitakse aastaks 2015 vähendada alla 1 USD-ga päevas elavate inimeste, aga ka nälga kannatavate inimeste hulka poole võrra, kuid kahjuks on ette näha, et võetud eesmärki ei suudeta täita. Tegevus: -kriisipiirkondade varustamine toitainetega -Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks - Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra nt. Eesti aitab näljahädas Somaalia elanikke - Välisministeerium annab ÜRO põgenike ülemkomissari büroo vahendusel 80 000 euro ulatuses humanitaarabi näljahäda käes kannatavatele Somaalia põgenikele ja sisepõgenikele (26.07.11 uudis).
ressuss- inimkapital. Sääraste probleemide vältimiseks tuleks arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnloogiat, tuleks toitu toota pärmseentest, bakteritest, vetikatest. Toidupuuduse käes kannatajaid aitavad järgmised riigid ja organisatsioonid: USA, Kanada, Jaapan, Austraalia, UNICEF, ÜRO, Euroopa Liit. Juba tarvitusel abinõud Kriisipiirkondade varustamine toitainetega Investeeringud arengumaade põllumajanduse, infrastruktuuride ja üldise ühiskonnakorralduse reorganiseerimiseks. Eesmärk aastaks 2015 vähendada toidupuudust maailmas poole võrra Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides.
Küberkaitse ja kübersõda Janno Pärtna 11. ki Mõisted Kübersõda võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviil- ja infrastruktuuride vastu Teenusetõkestusrünne ehk DoS-rünne arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samaaegselt suure hulga päringute saatmise teel Hajutatud teenusetõkestusrünne ehk DDoS-rünne Sarnaneb DoS-ründele. Erinevuseks on ründajate arvukus. Rünne omab tähelepanuväärset mõju, kui päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest Küberkaitse süsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine
PÕHJUS (MIKS HÄVITATAKSE???) · Metsade laastamise ja hävimise peamine põhjus on ühiskonna üha kasvav nõudlus puidu järele. Enamus raiutavast puidust (va küttepuit) kulub paberi ja erinevate pakendimaterjalide tootmiseks. · põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks · Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks · ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. · Kinnisvaraarendus · Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilkütustele · rahvastiku kasv ja linnastumine · karjamaid põllumajandusloomadele. · 4050% metsadest kaob alepõllunduse, küttepuu hankimise ja teedeehituse tõttu, 10% karjatamise, 1020% intensiivse põllumajanduse, 510% istanduste ja 115% metsatulekahjude tõttu[1].
valuuta stabiilsust, riigieelarve tasakaalu, eraomandi puutumatust ja välditakse kaubanduspiiranguid. Reformierakond peab vajalikuks omavalitsuste volituste ja vastutuse suurendamist. Samuti kodanike õigusteadvuse suurendamist. Erakond leiab, et tähtsad on noorteorganitsatsioonide töö ja sportimisvõimaluste kättesaadavus igas omavalitsuses, samuti ka avatud noortekeskuste levik. Regionaalpoliitikas väärtustatakse infrastruktuuride taseme piirkondlike erinevuste vähendamist, laialdast internetiühendust, elavat kultuuri- ja hariduselu maal, omavalitsuste osakaalu suurendamist ja mitmekesist koolitus-, ümberõppe- ja nõustamistegevust maakondlikul ja omavalitsuse tasandil. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist
Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine
16. Aglomereerunud tootmisvõrgustike tüübid. 17. Majandusklastrid ja nende tüübid. Klaster on tootmisvõrgustik (omavahel koostööd tegev!), mis hõlmab sama valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus-haridus- ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika, laód jms) ning parasiitettevõtteid. Majandusklaastrid eeldavad: Ülikoolide ja teadusasutuste olemasolu, Arendustegevusi, Infrastruktuuride olemasolu, (Oma)valitsuse ehk administratsiooni tegevus (Valitsuste võimuses on ka üles ehitada infrastruktuurid, reguleerida maksusüsteemi, soodustamaks ettevõtlust ja elanike koondumist piirkonda), Ressursi olemasolu, Inimeste olemasolu, Traditsioonide olemasolu. · Tööjõumahukad · Disainitoodete klastrid (taani kõrgdisainmööbel, Sveitsi ja Itaalia tooted) · Innovatiivsed kõrgtehnoloogia klastrid (Silicon-Valley, Bostoni ümbrus, Cambridge)
päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja hooldus · Valve- ja alarmsüsteemide olemasolu · Nõuetekohane hoiustamine Ohuplaan · Ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid ning koostatakse ohuplaneeringu tulemusena. Eristatakse: · Stiihilised ohud - tulenevad loodusmõjudest või inimvigadest (kahjutuli, veekahjustus, äike, infrastr.rikked, varingud, keem.ained jms)
Pärast Teist maailmasõda loodi põlevkivi kasutamisel põhinev energiatööstus. Nimetatud tööstusharu tootis enamuse Eesti elektrienergiast ka 1990. aastatel. 1 1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus. 1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on
universaalplatvormi ehitati ümber konteineriplatvormideks. 2006. aastal alustati kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2000 juurutamisega. Esmakordselt tõusis vagunite remondi efektiivsus üle kahe vaguni inimese kohta kuus. Tänapäeval Ajaloolisest Tapa raudteejaamast on saanud raudteelinna häbiplekk ning linna elanike arvates on hoone seisund masendav. 5 Tulevikuplaanid Teha Tapale viadukt. · Koostada raudtee ning selle infrastruktuuride moderniseerimise ja edasise hooldamise riiklik programm ja- finantseerimine. · Moderniseerida raudtee ida-lääne koridoris, rõhuga nii transiitliiklusele kui ka regionaalarengule (Tallinn-Tapa-Narva raudtee koos Narva piirijaamaga, Tapa-Tartu- Koidula raudtee, Tapa-Tartu-Petseri piirijaam). · Saavutada kehtestatud kiirus raudtee moderniseerimisega. · Suurendada rongide liikumiskiirust teede ja piirijaamade renoveerimisega.
kliendisuhteid. Projekti tulemuseks oli asukoha muutus, samuti vahetati piiripunkti, kus piiriületusele kuluv aeg muutus mitme tunnist vaid mõne minuti pikkuseks. Nende kahe faktori koostöös saavutati efektiivuse tõus ligi 100 protsendi võrra, ning kokku hoiti aastas 9 protsenti transpordile kuluvast summast. Menlo põhiliseks probleemiks on konkurents teiste teenusepakkujatega. Kuna efektiivseks tegutsemiseks vajalike infrastruktuuride arendamine on väga kallis, siis on ohuks ka loodavad ettevõtted. Kuna kliendilojaalsus on madal, siis uutel tulijatel on lihtne kiirelt areneda, kui nad suudavad millegiga selgelt teistest eristuda. Menlo esimeseks suuremaks konkurendiks Federal Express (FedEx). FedEx on maailma suurim ekspresstransporti pakkuv ettevõte, kus töötab üle 100000 inimese ja opereerib rohkem kui 700 lennukit. Samuti võib välja tuua 1969.aastal loodud DHL-i. Praeguseks on arenenud maailma suurimaks
kui hanke hinnale. Eelistada tuleb energia- ja materjalisäästlikumaid lahendusi, kohalikke taastuvaid materjale ning mahetoodangut. 4. Meie eesmärgiks on mitmekesine ja ökoloogiliselt jätkusuutlik majandus. Toetame ressursside säästu ja vastavat innovatsiooni. 5. Tarbijal peab olema vabadus informeeritud otsuse alusel teha ise valikuid, riigi osa on tagada piisava teabe olemasolu. 6. Säilima peab kesksete infrastruktuuride (nn. loomulikud monopolid) riiklik omand. Isamaa ja Res Publica Liit Maailmavaade: Terve pere Terve mõistus Terve Eesti. 1. Iga laps on tähtis (maksuvabastus iga lapse pealt; 2h nädalas tausta huviharidust; suurem pere rohkem toetust). 2. Rohkem tervena elatud aastaid (tervishoiuteenuste parem kättesaadavus; rohkem palka arstidele ja õdedele; riiklik alkoholipoliitika; tubakaseaduse karmistamine). 3
territooriumi kohta. Seaduse järgi on see aluseks maakonnaplaneeringule. Üleriigilise planeeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse §6 lõige 2: 1) Säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete määramine; 2) Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; 3) asustuse arengu suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks (Planeerimisseadus §7 lõige 2)
mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta jne) Majanduse struktuur (arenenud riikidel paljuharuline , arengumaadel väga ühekülgne) Riikide jaotus SKT alusel SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind sissetulekupõhine: antud territooriumil saadud kogutulu SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid baashindu
tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad
kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi Lubamatu temperatuur ja niiskus tolm ja saastumine elektromagneetiline kiirgus väliste infrastruktuuride rikked või häired infotöötluse infrastruktuuri avariid riistvaratõrked sideliinide rikked ja häired mittekvaliteetsed andmekandjad, infokandja defektid turvavahendite tõrked jms Inimohud Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused- seadme või andmete kogemata hävitamine valed kaabliühendused liinide vigastused kaevamisel, puurimisel Ründed: Ründeallikad
Korruptsioonivormid Korruptsioon on paljutahuline nähtus, mida on nimetatud mitme muutujaga võrrandiks. Enamik inimesi ei kahtle, et altkäemaks kuulub korruptsiooni alla. Sama lihtne ei ole aga paljude teiste korruptsioonivormidega: mõjuvõimuga kauplemine, ebavõrdne kohtlemine riigihangetes jne Korruptsiooni liigitatakse väike- ja suurkorruptsiooniks ning bürokraatia ja poliitika korruptsiooniks. Suur- ja sageli ka poliitika korruptsioon väljendub näiteks infrastruktuuride ja relvadega seotud tehingutes ning erastamistes, samal ajal kui väike, aga ka bürokraatia korruptsioon on enam levinud seoses maksude ja tollide ning korrakaitsega. · Altkäemaks - on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve (kingitused, koolitusreisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Altkäemaksu eesmärgid on väga erinevad, seda antakse nii selleks, et kiirendada
ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. · Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). · Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21.sajandi alguseks tööjõupuudusega riigiks, mis on tinginud immigrantide suure sissevoolu Iirimaale. · 2008. aastal moodustasid Iirimaale suunatud välisinvesteeringud 1,9 % ülemaailmsetest
Esmaabiellumise iga on meestel ootuspäraselt kõrgem ning meeste ja naiste esmaabiellumise vanusevahe ei ole aastatel 2012–2015 statistiliselt oluliselt muutunud, püsides vahemikus 2,5–3 aastat. Vabaabielus elavate inimeste osatähtsus vähemalt 20-aastaste seas on Eestis üle 15%. 14 4 TEHNOLOOGILINE KESKKOND Tehnoloogilises keskkonnas käsitletaske peamiselt ülist tehnoloogia taset ja teaduslikke saavutusi, infotehnoloogia arengut, infrastruktuuride arengut, uusi tehnoloogiaid, tooteid, materjale, uurimis- ja arendustööde taset. 4.1 Infotehnoloogia kasutus 14 12 10 8 Saksamaa 6 Eesti 4 2 0 2015 2014 2013 2012 2011 Joonis 9 Leibkondade osakaal interneti ühenduse kasutuses % ( Eurostat)
infrastruktuuri komponente Kasutada olemasolevaid ressursse efektiivselt Mõõta äri nõuete täitmiseks olulised ressursid 3. Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi? Arvestada maksumuse seost võimekusega, et tagada olemasolevate ressursside efektiivne kasutus Arvestada pakutud teenuse vastavust nõudlusega, et kliendid oleksid rahul ja ressursid vastaksid nõudlusele 4. Mis on IT infrastruktuuride teek? (ITIL - IT Infrastructure Library) on komplekt praktikatest ja põhimõtetest IT teenuste haldamiseks ja osutamiseks ning on kujunenud IT teenuste osutamise hea tava standardiks. 5. Mitmeks alamprotsessiks jaguneb mahuhaldus ITIL mudeli järgi? ITIL mudeli järgi jaguneb mahuhaldus kolmeks alamprotsessiks. 7.2.2 1. Kuhu kogutakse info teenuste sooritusvõimetest? Info erinevate teenuste sooritusvõimeest kogutakse jälgimistegevuste
vähendama ja riigisisene transport on jäänud väiksemaks. Samuti on vähenenud transport välisriikidesse. 4. Milline on Eesti tehnoloogiline keskkond ja kuidas see mõjutab logistika valdkonna ettevõtteid Tehnoloogiline keskkond - Tehnoloogiline keskkond hõlmab inimese poolt ümber kujundatud loodust ehk tehismaailma — tehnoloogiat ja tehnikat. Tehnoloogiline keskkond- üldine tehnoloogia tase ja teaduslikud saavutused, infotehnoloogia areng, infrastruktuuride areng, uued tehnoloogiad, tooted, materjalid, uurimis-ja arendustööde tase Tehnoloogiline keskkond- Tehnoloogia on kaasaegse majanduse üheks oluliseks mootoriks. Tehnoloogia roll maailma majanduse ümberkujundamisel on kasvanud kiiresti ning kasvutempo ei näi niipea raugevat. Tehnoloogia loomine ja kasutamise ulatus on olulised faktorid riigi majandusarengu edendamisel ning iga üksiku ettevõtte kompetentsivõime tagamisel
poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60% ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel. Metsad omavad olulist ökoloogilist ja looduslikku väärtust. Metsad on ka oluline ressurss majanduslikus mõttes. Metsade säilimiseks on vajalik selline metsanduspoliitika, mis kaitseb metsa kui ökosüsteemi ja majandab selle ressursse säästlikult. Metsa majandamine on säästev,
elutsükli kõigis järkudes(mida varasemates, seda kaalukamad!). Praktika (tegelike kahjude statistika) näitab, et stiihilised ohud tekivad infovaradele tunduvalt suuremaid kahjusid kui teadlikud sissetungid(ründed). · Äike · Kahjutuli · Vesi · Lubamatu temperatuur ja niiskus · Tolm ja saastumine · Elektromagnetilised kiirgushäiringud · Väliste infrastruktuuride rikked või häringud Tehnilised rikked ja defektid · Infotöötlus infrastruktuuri avarii · Riistvara defektid ja rikked · Sideliinide rikked ja häiringud · Infokandjate defektid · Turvavahendite tõrked Inimohud Personali väljalangemine: · Haigus · Surm · Streik Juhuslikud äpradused · Vead tööoperatsioonide sooritamisel · Sedame või andmete hävitamine kogemata
sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel." Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab. Kokkuvõtvalt: 1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi. 2. Mets on koduks paljudele loomadele. 3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5
sotsiaaltöös ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Magistritöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Naaber, M . (2013). Praktikateooriast inspireeritud käsitlused tehnoloogiatest organisatsioonikommunikatsioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Suurna, R. (2005). Mobiilne töövahend infrastruktuuride kaardistamiseks. Keskkonnatehnika, 6. Kasutatud 19.10.2016 http://www.alphagis.ee/data/img/mobile_gis_artikkel.pdf 8
külastajatele ning aidata kaasa rannikulinnade ja -külade kultuurilise identiteedi hoidmisele. Rootsi fookused merenduses on parandada sadamate tulemuslikkust ja sidemeid sisemaaga. Kuigi kõige suuremaid Euroopa sadamaid võib pidada tõhusateks, on paljudes kitsaskohti, mis puudutab võimsust, ühendusi ja korraldust. Tuleb siis tagada transpordiahela integreeritud haldamine ja uurida uusi marsruute, viies samal ajal enne uute infrastruktuuride ehitamist läbi hoolika hindamise. Teiseks fookuseks on suurendada võimsust, hoides samal ajal keskkonda. Komisjon avaldab suunised, mille eesmärk on hõlbustada keskkonnadirektiivide (elupaigad, linnud, vesi, jäätmed) kohaldamist sadamate planeerimise suhtes. Tarvis on luua ka sobivad jäätmekäitlusrajatised, tagada veemasside ja setete tervislik haldus ning võidelda kliimamuutuse ja õhu saastatusega.
väärtused 0-1. 27 Majanduslikud naitajad: SKT/SKP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses (tavaliselt SKP elaniku kohta USD) RKT/RKP – riigi tootmisressurssidega aasta jooksul toodetud lõpptoodang rahalises väljenduses Rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites (hankiv, töötlev, teenindav) Eksport-import Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Inflatsioon, palgatõus Infrastruktuuride tase (teedevõrk + sidevahendite hulk 100 elaniku kohta) 28 29 Sotsiaal-demograafilised näitajad 1. Iive (sündimus - suremus) 2. Haridustase (kirjaoskus %) 3. Keskmine eluiga 4. Rahvastiku vanuseline koosseis 5. Imikusuremus 30 Alates 1990. aastast on igal aastal ilmunud ÜRO arenguprogrammi raames Inimarengu raport, mis püüab defineerida heaolu.
valdkonna ema- ja tütarettevõtteid, partnerfirmasid, allhankeettevõtteid, teadus-haridus- ja tehnilist baasi, vastavat äriteenindust (pangad, audiitorfirmad, ekspediitorfirmad, logistika, laod jms) ning parasiitettevõtteid. On nii majanduslikud kui sotsiaal-kultuurilised üksused: - Sotsiaalsed võrgustikud, usaldus - Konkurents ja koostöö Eeldavad: Ülikoolide ja teadusasutuste olemasolu. Arendustegevused (RD), sh. toote disain Infrastruktuuride olemasolu on oluline pea kõigi klastrite puhul, olemata alati nende tekke eeltingimus. (Oma)valitsuse ehk administratsiooni tegevus. Ressursi (loodusvara) olemasolu Inimeste (sotsiaalse kapitali) olemasolu. Traditsioonide olemasolu. Eliit hõivab territooriumi, mahajäänud tööstuskompleksi, töötab üles, kehtestab reeglid. Teised tulevad järele. Tüübid: Tööjõumahukad
võib muutuda jätkusuutmatuks ja viia pikas perspektiivis ressursside vähenemiseni. 3 Turism võib avaldada suurt survet kohalikele ressurssidele, nagu toit, energia, maa ja vesi, mida võib niigi vajaka olla. Turism mõjutab suuresti elanikkonda ning keskkonda oma kontsentreerituse tõttu nii ruumis kui ka ajas. Peamised põhjused: · Puhke- ja turismirajatiste intensiivne maa- ja veekasutus · Energia tarnimine ja kasutamine · Infrastruktuuride, rajatiste ning ehitiste ehitamisest tingitud maastikumuutused · Õhureostus ja jäätmed · Muldade kinnitallamine ja taimkatte kahjustus ning hävinemine · Loomastiku ja kohaliku elanikkonna häirimine Tundlikke loodusalasid külastavate turistide üha kasvav arv võib seada ohtu ka looduskaitse. Konflikte võib tekkida turismimajanduse ja põllumajanduse ning metsanduse vahel. Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada
makstavad esmased tulud. b. Rahvatulu (töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste ostmisest) (Puhastoodang – kaudsed maksud ja siirdemaksed) c. Avaliku sektori kulutused: i. avaliku sektori tarbimiskulud, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele ii. riiklikud investeeringud, mis hõlmavad eelkõige infrastruktuuride rajamist (teedeehitus, koolid ja haiglad jms.) iii. valitsuse tulusiirded erasektorile (töötu abirahad, lastetoetused, pensionid jms.) iv. riigivõla intressid. Riigivõlg on eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude (nii kodu-kui välismaiste) summa. 14. Kuidas leitakse netoeksport? Eksport – import 15. Mis on inflatsioon- ja languslõhe? a
Stiihilised ohud: · keskkonnaohud · tehnilised rikked ja defektid · inimohud Ründed (attack) 26. Ründed - Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama. 27.Keskkonnaohud Äike, kahjutuli, vesi, lubamatu temperatuur ja niiskus, tolm ja saastumine, elektromagnetilised kiirgushäiringud, väliste infrastruktuuride rikked või häiringud 28.Tehnilised rikked ja defektid -infotöötluse infrastruktuuri avarii, riistvara defektid ja rikked, sideliinide rikked ja häiringud, infokandjate defektid, turvavahendite tõrked. 29.Inimohud Personali väljalangemine: · haigus · surm · streik Juhuslikud äpardused: · vead tööoperatsioonide sooritamisel · seadme või andmete hävitamine kogemata · valed liiniühendused 30
järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu. Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel." Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab. Kokkuvõtvalt: 1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi. 2. Mets on koduks paljudele loomadele. 3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. 4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. 5
· Tööstuslikust toorainest leidub Ecuadoris tina-, hõbeda-, kulla-, vase- ja tsingimaaki. · Ecuadoris on esindatud metallurgia. Toodetakse hõbedat, kulda, tsinki ja vaske. Tööstused hõlmavad ka naftat, toidutööstust, tekstiili, puitu ja kemikaale. · Suuremad tööstusettevõtted on asuvad suuremates linnadesse nagu Guayaquil ja Quito, kuhu on koondunud kolmveerand Ecuadori tööstusest. Põhjuseks on piisava tööjõu ning infrastruktuuride olemasolu. · Ecuador impordib masinaid ja seadmeid ning keemia- ja farmaatsiatooteid. · Kõrgtehnoloogia arengu eeldused on väikesed, kuna rahvas Ecuadoris on üpriski vaene ning kõrgharidusega inimesi on vähe. · Rohked suured jõed ja ookean soodustavad transpordi infrastruktuuri arengut. Korduvad üleujutused kahjustavad laialdast maantee- ja aegunud raudteevõrku. · Ecuadori sisevedudes on oluline Pinnaveekogude vesi, mis on tähtis kaubaveo jaoks.
(Rahandusministeerium, 2012). 2003.aastal kaotati just tänu raskeveokimaksu kehtestamisele ära mootorsõidukiaktsiis. Uus maks, aga ei asenda mootorsõidukiaktsiisi sest maksu objektid on erinevad, põhiliselt maksustati mootorsõidukiaktsiisiga sõiduautosid. (Lehis, Lasse 2009) 3.2 Raskeveokimaksu eesmärk Näiteks on Eestis juhindunud raskeveokimaksu seadus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.1999 direktiivist 1999/62/EÜ "Raskeveokite maksustamise kohta teatud infrastruktuuride kasutamisel". Nende direktiivide põhiline eesmärk on transpordi ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste kõrvaldamine liikmesriikides. (Lehis, Lasse 2009). Eesti seaduses sätestatud maksumäärad on võrdsed eelnimetatud määruse miinimummääradega. (Rahandusministeerium, 2012). Eestis kehtiv raskeveokimaksu seadus täidab direktiivi eesmärgid osaliselt. Direktiiv puudutav üldiselt automaksude kui ka maanteede kasutamise tasude harmoneerimist. Välja
eesmärgid on järgmised: · kasum; · organisatsiooni efektiivsus tulemuslikult töötav, töötajate kvalifikatsiooni hindav ja motiveeriv, võimeline kohanema muutuva keskkonnaga, suuteline lahendama organisatsioonisiseseid protsesse; · ühiskonna teenindamine toodete ja teenuste pakkumine; · sotsiaalne vastutus organisatsiooni eesmärk võiks olla ka elukvaliteedi parandamine. Paljud ettevõtted on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitse, linna infrastruktuuride arendamise, kunsti toetamise; · tugev organisatsioonikultuur kuna inimene veedab enamuse oma ajast töökohal, siis ettevõtted on asunud parandama tööelu kvaliteeti. Töö rikastamine, laiendamine, paindlik tööajagraafik. Töötajate ja meeskondade otsustusõiguse suurendamine. Kuna raha tuleb firmale kliendilt, siis on klientide rahulolu firma olemasolu seisukohalt primaarne
2. Kasutusalad Portugali peamised metsade ja määratud puuliikide kasutusalad on metsatööstus (merimänd), tseluloosi- ja paberitööstus (eukalüpt), puiduallikad, metsakeemia, paadiehitamine, mõned puuligid kasutatakse loomade söötmiseks ja majade ehitamiseks.[17] 3.4. Peamised tööstusharud 1. Mäetööstus. Portugalil on mäetööstuse vallas märkimisväärne geograafiline potentsiaal, lisaks aitab kaasa arenenud tehnoloogiliste infrastruktuuride olemasolu. Portugali tähtsaimaks kaevandusprojektiks on viimastel aastatel Neves-Corvo vase- ja tinakaevandused, oluline on ka volframikaevandus. Lisaks kaevandatakse erinevates Põhja- ning Kesk-Portugali piirkondades rauamaaki, magneesiumi, titaani, uraani, kvartsi, marmorit ja kaoliinsavi.[10] 2. Töötlev tööstus Pika ajalooga traditsioonilistele tööstusharudele nagu tekstiili, rõiva-, jalatsi- ja
annaabi.ee 
