"sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rahvuslik Koonderakond, Keskusta ja Rootsi Rahvapartei. Kommunistlik partei, mida toetati Moskvast. Kommunistliku erakonna lõhenemine 1980. aastal kaotas kommunistlik partei endise tähtsuse Soomes. 4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K.
· Uss ( worm) · Viirus (virus) · Makroviirus (macro virus) · Hüpermeediumi aktiivsisu · Pipett (dropper): programm, mis installeerib viirus või trooja hobuse) Levik on plahvatuslikult kasvanud viimase pooleteise aasta jooksul. Põhjus: meielihõlvetarkvara ja opsüsteemi tüüp-puudused Nõrkused e turvaaugud Nõrkused (vulnerabilities) on katstava objekti suvalsed nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objeki ähvardavad küljed. Infrastruktruuri nõrkused 1. Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust 2. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur ei võimalda nt realiseerida turvameetmeid (füüsilisi ja infotehnilisi). Infotehnilised nõrkused · Piiratud ressursid · Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus · Vead,defektid või dokumenteerimata omadused programmides · Protokollide ja sideprotseduuride puudused
annaabi.ee 
