..........................................................29 1.6.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................31 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................31 1.7 Nõudmiste analüüs..........................................................................................................31 1.7.1 Infovoogude diagrammid.........................................................................................31 1.7.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis................................................................. 32 1.7.3 Süsteemioperatsioonide lepingud............................................................................ 34 1.7.4 Jadadiagrammid....................................................................................................... 34 1.7
..........................................................27 1.7.4 Üldiste funktsionaalsete nõuete täpsustamine..........................................................29 3. Iteratsioon III.........................................................................................................................30 1.8 Nõudmiste analüüs..........................................................................................................30 1.8.1 Infovoogude diagrammid.........................................................................................30 1.8.2 Kasutusjuhtude kirjeldused laiformaadis.................................................................32 1.8.2.1 Kasutajakonto loomine/sisselogimine...............................................................32 1.8.2.2 Sooviavalduse koostamine/esitamine................................................................33 1.8.2
.....................................................................3 Nõudmised:............................................................................................................................. 3 Vajaminev:..............................................................................................................................3 Planeerimine................................................................................................................................3 Infovoogude hinnang.................................................................................................................. 4 Kasutatavad sedamed .................................................................................................................4 IP Kaamerad.........................................................................................................................4 Pildid tootest............................................................................
turvalisusvajadus, füsioloogilised vajadused. (Ühiskonnamudelid: agraar-, industriaal-, teenindusühiskond. Info- ja teadmusühiskonna erisus) Agraarühiskond- suur pere, elati maal Industriaalühiskond- algas Inglismaal, üleminek seostatud tööstusliku pöördega, kapital, masinad, töö iseloom: ei sõltu aastaaegadest ega ilmast Teenindusühiskond- majandustegevus tugineb teadusuuringutele Info- ja teadmusühiskond- infotööstus, infovoogude juhtimine, majanduse globaliseerumine (Riik. Võim. Valitsemise vormid, riigikorralduse vormid, võimu iseloom) (vihikus) Ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia ( vihikus ) Demokraatia peamised tunnused; otsene-, esindus-, osalusdemokraatia. Siirdeühiskond.
üles ja ülalt-alla mehhanisme rakendades? (St kuidas on õpetajal võimalik suunata õpilaste tähelepanufookust nii alt-üles kui ülalt-alla mehhanismide põhitõdedele toetudes). 14. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel? Töömäluks nimetatakse seda osa mälust, mis hoiab aktiivset, töödeldavat materjali. Töömälu üheks ülesandeks on kontrollida infovoogude valikut ehk tähelepanu. Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu ,,mahtu"- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui 4-5
ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras. 7. Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale. Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale. Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal). Otseveod veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale Süsteemsed veod kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale. 7
Nii võivad logistikat määratleda veidi erinevalt tootja, hulgimüü-ja, jaemüüja ja logistikateenuste osutaja. 5. Logistika rolli suurendavad tegurid tänapäeva majanduses Toodete eluea lüh. , nõudluse killustumine, turgude ebastabiilsus, vajdus suurendada paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; kliendisuhete juhtimine. Roll on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on lisandunud taaskasutatavate materjalide voog ja ettevõtete koostamine 6. Logistika põhimõisted Materjalivoog - võib määratleda kui liikumises olevaid materiaalseid ressursse nagu, tooraine, pooltooted ja valmistoodang, mille juures kasutatakse logistilisi operatsioone ehk funktsioone. Materjalivoog - on toodang, millele lisatakse erinevaid logistilisi või tehnoloogilisi toiminguid teatud ajaliste intervallide järel.
poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride ladudes ning hulgiladudes toimub pidev kaubavoogude konsolideerimine ja jaotus (dekonsolideerimine), tekib vahekäsitsemiste juures täiendav aluste vajadus ja vastavad ettevõtted on sunnitud neid juurde hankima. LOGISTILISE AHELA JUHTIMISE MEETMED. Juhtimispõhimõtted; logistiline kogukulu; kogukulude analüüs. ABC-analüüs. Logistikastrateegiad. Outsourcing logistikas; 1-PL, 2-PL, 3 PL- ja 4P- logistika. Infovoogude juhtimine: logistiliste infosüsteemide rakendamine (JIT-tarned, EDI, VMI-müügikeskused). Transport logistilise ahela osana. Transpordiliigid (auto-, mere-, raudtee- ning õhutransport; multimodaalse transpordi mõiste); veokitüübid. Transpordiliigi ning veoki valiku kriteeriumid. Vedaja ja ekspedeerija mõisted; vedaja valik. Vedude usaldusväärsus ja kindlustus. EL transpordipoliitika. PAKENDID. Pakendi otstarve. Pakendi liigid (veo- ja müügipakendi mõiste;
..........................................16 1. ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on tegutseva ga, mis pakub klientidele stividoriteenuseid kõikide t läbivate kaubaliikide osas. Töös esitatud vaated on koostatud firmasiseste infovoogude kohta, täpsemalt tellimuse töötlemise kohta. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Ettevõte eesmärgid on järgmised: töödelda klientide tellimusi võimalikult kiiresti; toimetada kaupu võimalikult kiiresti ja esmases seisundis sihtkohta; lihtsustada andmete sisustamist, töötlemist ja salvestamist. 1.3. PÕHIPROTSESSIDE LOETELU Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust;
INFOTEADUSE EKSAM KORDAMISKÜSIMUSED SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE – Sirje Virkus 1.Infoteaduse mõiste ja olemus. Infoteaduse definitsioonid. Vastus: Infoteadus on distsipliin, mis uurib infokäitumist, informatsiooni omadusi ja infovoogude juhtimist ning infotöötluse vahendeid tagamaks optimaalset juurdepääsu informatsioonile ja selle kasutamist. Infoteadu on interdistsiplinaarne teadus, mis on kujunenud ja seotud selliste teadusharudega nagu matemaatika, loogika, lingvistika, psühholoogia, arvutitehnoloogia, graafika, kommunikatsiooniteadused, raamatukoguteadus, juhtimisteadused ja teised valdkonnad. Infoteadus omab nii teoreetilist kui ka rakenduslikku komponenti. Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin.
Ülemaailmne kaubandus sõltub logistikast, mis tähendab seda, et logistikaettevõttena me saame ühiskonnale luua tõelist lisandväärtust. UPS sai alguse 1907. aastal asutatud kullerettevõttest ning on kasvanud mitme miljardi dollarise käibega korporatsiooniks, keskendudes teadlikult kaubanduse soodustamisele üle kogu maailma. Tänapäeval on UPS ülemaailmne ettevõte ja üks enam tuntud ja tunnustatud kaubamärke kogu maailmas.(5) Tegelevad iga päev kauba-, raha- ja infovoogude haldamisega enam kui 200 riigis ja territooriumil üle kogu maailma. Nende teenusteks on jälgimine, rahvusvaheline kaubandus, lepinguline logistika ja integreeritud UPS-i tehnoloogia. FedEx on Ameerika päritoluga logistikaettevõte.(6) Alustas enda tegevust 1973.aastal. Firma tegeleb rahvusvahelise ekspresslennu vedudega ja kiirkullerteenuse osutamisega. Logistika on keeruka ajalooga termin. Millest see kõik algas ja kuhu see nüüd tänapäeval välja on
protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile ja ettevõttele ning täiustada tarneahelat kui tervikut. Defineerib logistikat nii: "Logistika on osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide vajaduste rahuldamiseks". Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu
hulgimüüjalt tarbijale, jaemüüjale või muudele teisese ladustamise või tarbimise punktidele jaotuslogistika logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. a. Eesti logistikainfrastruktuuri arengut mõjutavad tegurid • Eesti territooriumi asend Euroopa Liidu ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes; • Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tallinna ja Tartu ümbrusesse ning KirdeEestisse; • kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning sellega ka töökohtade koondumine keskustesse;
organisatsiooni suured eesmärgid allüksuste kitsamate eesmärkidega. Miinused - Võib viia konfliktideni divisionaalsete üksuste ja funktsionaalsete tippjuhtide vahel, Organisatsioon on läbipaistmatum Maatriksistruktuur – madal spetsialiseeritud ja madal hierarhia. Suur tähelepanu juhtimisele enesele, kvaliteetsete juhtide olemasolu on maatrikssstruktuuri eduka rakendamise eeldus. Eeldab organisatsioonisiseste infovoogude olemasolu ja väga head toimimist. Plussid – suur paidlikkus, aitab kaasa tehnoloogilistele arengule, innovatsioonile, võimaldav kasutada iga spetsialisti maksimaalselt. Aitab vabaneda üksustesisesest orientatsioonist. Loob eeldused funktsionaalsete ja divisjonaalsete struktuuride tugevate külgede ühendamiseks. Miinused - Kahekordsed vastutus- ja alluvussuhted, Ebaselged ülesanded, Konflikt funktsioonide ja
Valige ÕIGE väide. Infosüsteem aastateks tegeleb organisatsiooni toimimise jälgimise, eelarvete on: kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega, st süsteemis erinevate kasutajate poolt käivitavate protsesside taktikaga kirjeldus 7. Valige ÕIGE väide. Infosüsteemi ettevõtte andmete kirjeldus ettevõtte infovoogude kirjeldus strateegiat on vaja: ettevõtte või organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, infotehnoloogiliste võimaluste kasutuselevõtmiseks meetodite ja vahendite süsteem organisatsiooni töötajate teadlikuse tõstmiseks infosüsteemi 9. Valige VALE väide. Tarkvara testimise valdkonnas organisatsiooni strateegia toetamiseks eesmärk on: +8. Valige ÕIGE väide
Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Tarneahela juhtimise põhiprobleemiks on logistika kogukulude optimeerimine. TJ põhiküsimuseks on uurida materjali, info ja rahavoogude liikumist alates tooraine hankimisest kuni toodete jõudmiseni lõpptarbijani. Eesmärgiks parandada kauba-, materjali-, ja infovoogude liikumist tarnijalt lõpptarbijani ning seejuures peaksid vähenema tarnekulud kavandatud teenindustasemel. TJ tegeleb vahetussuhete juhtimisega. 2. Esita 4 tegurit, mis panustavad tarneahelates piitsaefekti tekkimisele ja/või võimendamisele ning selgita igat tegurit lausega. (8p) Piitsaefekti võivad tekitada: x Nõudluse prognoosi ajakohastamine (demand forecast updating) iga ettevõtte esitatud tellimusega täiendatakse varusid ning lisatakse ka puhvervaru
Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises, ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Globaliseerumine on ka riikide vastastikune sõltuvuse kasv riikidevaheliste kauba-, raha- ja infovoogude suurenemise mõjul. (Parts, E. 2012) Globaliseerumise peamised põhjused on kaubavahetuse libelariseerimine, tootmistegurite (kapitali ja tööjõu) vabam liikumine, transpordi ja kommunikatsioonikulude alanemine ning üks tagajärgedest on see, et maailmas on lihtsam liikuda. (Parts, E. 2012) 1.1 MIKS ON GLOBALISEERUMINE HEA? Globaliseerumine soodustab kaubavahetus, millega kaasneb kauplemine erinevate riikidega, mitte ainult naaberriikidega, vaid ka paljude teiste riikidega
defineerimist (suurema allsüsteemi-paketi sees, hierarhiliselt (lol ma ei teadnudki kuidas seda sõna kirjutada)). Interpreteerimise ja valideerimise protsesside puhul see tegelt nii ongi (Valideerimise allsüsteem, Interpreteerimise allsüsteem) Järelanalüüsi tegevusdiagramm - iga funktsionaalne eesmärk-protsess võib olla täpsemalt kirjeldatud ühe või enama tegevusdiagrammiga: töövoo kirjeldamiseks, infovoogude/objektivoogude kirjeldamiseks Mmmm dat UML diagramm järgmisel lehel #ladyboner palun laske magada The fuck do those diagrams even mean? Esimeses tegevusdiagrammis on äriprotsessi (järelanalüüsi) töövoog ja peamised ressursivood (infovood ja objektivood) joonistatud ühele ja samale diagrammile, teisel tegevusdiagrammil on näidatud kõik ressursivood ilma töövoo elementideta. Preanalüütiline protsess 14. Registrite vaade
Tähelepanu tuleks pöörata järgmistele teguritele: juhtide proffessionaalsus ja motiveeritus, majandustegevuse iseloom ning arvestussüsteemi keerukus ja kompaktsus. 2. sisekontrolli risk kui kvaliteetne on ettevõtte sisene kontrollisüsteem, kuivõrd piisavalt avastab see olulisi vigu. Peab arvestama sellega, et tase võib olla erinev ja on oht, et ei avastata kõiki vigu. Sisekontrollis on üheks meetodiks oluliste infovoogude kaardistamine. Kuna see on mahukas, ei suudeta seda auditi käigus rakendada, kuid kui need on ettevõttes tehtud, tuleks naeid kasutada. 3. Avastamise risk ainuke risk, mida audiitor saab ise mõjutada. Mida suuremalt ta hindab teisi riske, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata avastamise riskile. 4. Auditi risk ehk kogurisk kõikide eelnevate riskide koosmõju. Audiitor ülesanne on läbi kõikide riskide maandamise vähendada võimalikku koguriski
Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. Väikeaju põhilised funktsioonid on: tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon
tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitorettevõtte arvatse sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda siseauditi töötulemustele. Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise. Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud. Infovoogudeks nim audiitorkontrolli seisukohalt selliseid maj.tehinguid ja nendega kaasnevaid andmevoogusid, mille lõpptulemus fikseeritakse pearaamatus. Infovoogude kaardistamisega õpib audiitorettevõtja tundma ettevõtte tegevust, tema arvestussüsteemi ning hinnates infovoogusid kriitiliselt saab anda hinnangu sisekontrollisüsteemile. Kui audiitorettevõtja avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis arvestusi või puudusi peab
kui aga esineb kadu, siis kohe vähendatakse akna pikkust kahekordselt Ja alustatakse kõik algusest peale. 28. Paikse telefonivõrgu üldiseloomustus. Telefonivõrgu struktuur. 29. Kommutatsioon, kommutatsiooniskeemid (ajaline, ruumiline, ajaline-ruumiline- ajaline). Kommutatsioon nõudmisel üksiku ühenduse loomine soovitud sisendist soovitud väljundisse teatavas sisendite ja väljundite kogumis; infovoogude suunamine soovitud suundades. On olemas: ahel- ja pakettkommutatsioon. Kommutatsiooniskeemid: ruumiline kasutab kommutatsioonimaatriksi. ajaline andmevoo suunamine ühest ajapilust teisse. Kaks variandi: a) järjestik-sisend aadress-väljund; b) aadress-sisend - järjestik-väljund; kombineeritud ruumiliste ja ajaliste kommutaatorite ühendus. 30. Marsruutimise põhiülesanded.
Selgusele jõudmiseks tuleks hinnata juhtkonna arusaamist ja mõistmist sisekontrolli süsteemist. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrolli tegevuse, seda väiksemaks võib kujuneda tema enda kontrollimaht. Sisekontrolli tõhususe hindamisel on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, näiteks analüüsi, võrdlusi, info voogude kaardistamist jne.Auditi seisukohalt käistletakse infovoogudena majandustehingutest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamisel õpib audiitor tundma etttevõtte arvestussüsteemi ja analüüsides neid kriitiliselt saab hinnata sisekontrolli tõhusust. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi peab ta sellest koheselt informeerima juhtkonda. Soovitav on vormistada pöördumine kirjalikult ja valida õige juhtimistasandi adressaat. Avastamisrisk - mis seisneb selles, et audiitor ei avasta oma kontrolliprotseduuride väljavõttelise iseloomude tõttu olulisi vigu
Tegutsevad 3PL ja 4PL ärimudelis Pööravad suurt tähelepanu „pehmetele“ väärtustele - Ökoloogiline jalajälg - Sotsiaalne vastutus - Ärikultuur 7. Jaotuslogistika Logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine. Rahvusvahelised jaotusstruktuurid Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on
sisekontrollisüsteem seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda siseauditeerimise töötäitja tulemustele. Siseauditi tulemustesse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt, sest ka tõhus sisekontrollisüsteem ei saa asendada sõltumatu audiitorettevõtja tähelepanekuid ja järeldusi. Auditi lõppjärelduste eest vastutab audiitorettevõtja. Sisekontrolli hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud meetodid. Infovooks nim. Auditeerimise seiskohalt majandustehingutest tulenevalt andmevoogusid mille lõpptulemuseks on kanne pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on väga töömahukas ja audiitor peab hindama millistes olulistes riskivaldkondades seda teha. Edukamad ettevõtted on selle töö sageli eelnevalt teinud. Kui audiitorettevõte avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi tuleb tal sellest
52. Sündmus Mõisted kordamiseks 11 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava On midagi, mis juhtub ja mis toob endaga kaasa mingi tegevuse (reaktsiooni) Toimimissüsteemi aspektist on üheselt määratav ajahetk, mis käivitab organisatsioonis toimimisprotsessi Infosüsteemi aspektist on tegutseja ja temaga suhtleja(te) vahel liikuvate infovoogude kokkupuutepunkt, mis nõuab tegutsejalt reaktsioonina infotöötegevust 53. Sündmuste modelleerimine Leida toimimisprotsesse käivitavad juhtumid Selgitada toimimisprotsessis asetleidvad sündmused, mille korral teostatakse infotöötegevust - käivitatakse tarkvarasüsteemi kasutuslugu Määratleda organisatsiooni põhiobjektide seisundite muutumise juhtumid 54. Toimimisprotsesside modelleerimine'
Rakendajad: Starbucks ja Shell!!! Tunnused: madal spetsialiseeritus, madal hierarhia, kahekordses vastutus- ja alluvussuhted, suur tähelepanu juhtimisele enesele, kvaliteetsete juhtide olemasolu on maatriksstruktuuri eduka rakendamise eeldus, eeldab org'i siseste infovoogude olemasolu ja väga head toimimist. Tugevused: Suur paindlikkus, aitab kaasa tehn arengule, innovatsioonile, võimaldab kasutada iga spetsialisti maksimaalselt, aitab vabaneda üksustesisesest orientatsioonist, loob eeldused fuknts ja division struktuuride tugevate külgede ühendamiseks, loob eeldused saavutada optimaalse kvaliteedi ja hinna suhte. Puudused: kahekordsed vastutus- ja alluvussuhted, aja- ja rahakulukas, ebaselged ülesanded, nõuab väga head juhtimist, nõuab väga suurt
tähtsust, väärtustab selle tegevust ja kuidas reageerib sisekontrolli tehtud tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitori arvates kliendi sisekontrolli süsteem, seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda sisekontrolli tulemustele . Siiski tuleb sisekontrolli tegevusse alati suhtuda kriitiliselt Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid, nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine jms. Heaks meetodiks on infovoo kaardistamine. Kuid samas väga töö mahukas ,( mis tähendab majandustehingute kirjeldamist koos vastavate dokumentidega alates majandustehingu toimumisest kuni nende kandmiseni pearaamatusse). Kui audiitor avastab arvestuse või sisekontrolli süsteemis olulisi puudusi, peab ta sellest asjakohasel viisil informeerima kliendi juhtkonda, et too saaks astuda vajalikke samme puuduste kõrvaldamiseks. Eelistatav
400 000 kaubaautol aastas,info tegelikust piiriületusest saabub ette, mis võimaldab eri ametitel tööd planeerida ja enne tegelikku piiriületust kõrvaldada vead dokumentidest,tõstab turvalisust ja väldib võltsinguid,lihtsustab andmekogumist, statistikat ja kontrolli, võimaldab Euroopa Liidu nõuete täitmist. IT all mõistetakse tavaliselt tehnoloogiaid, mis võimaldavad informatsiooni talletamist, töötlemist ja levitamist. Logistika eesmärk on kauba-, materjali- ja infovoogude võimalikult efektiivne juhtimine, mistõttu vajab logistika efektiivne juhtimine integreeriva faktorina tõhusaid IT lahendusi. Logistika algab vajadusest mingi kauba või materjali teise geograafilisse punkti toimetamise järele. Juba enne saadetiste väljastamist vahetatakse logistikaahela lülide vahel mingi hulk infot – ekspedeerijat või vedajat tuleb informeerida kauba kaalust, mahust, käsitlemise eritingimustest. Samuti tuleb saatjal teatada
geograafilised juured ning ruumil on infoühiskonna juures tähtis osa. Selle arusaama keskmes on informatsiooni võrgustikud ja nende roll ja ruumi korraldumisel ning ruumiga seotud tähenduste muutumisel. Rõhuasetuseks on infovõrgustikud kohtade sees ja kohtade vahel, mis moodustavad infrastruktuuri. Selle suuna esindajaks on ka Manuel Castells, kuna infovõrgustikele tähelepanu pööramine võimaldab tal toonitada TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon infovoogude osatähtsust. Informatsioon on strateegiline võtmeressurss, millest organisatsioonid maailmamajanduses sõltuvad. Infotehnoloogia arendab välja uue infrastruktuuri. Websteri kriitika juhib tähelepanu sellele, et keegi pole veel suutnud määrata, kui palju infot peaks selles infrastruktuuris liikuma. Infoühiskond kultuuri kaudu Viimane infoühiskonna määratlus on ehk kõige kergemini tunnustatav, saab ju igaüks aru, et meie igapäevases elus on informatsiooni osatähtsus tõusnud
Peab arvestama ka auditi vajalikku mahtu ja meetmeid, mida ta rakendab. Mahtu ja meetodeid mõjutavad: 1. Kliendiga sõlmitud lepingust tulenevad tingimused ja normatiivaktidest tulevad kohustuslikud nõuded. 2. Mahukama auditi puhul kliendile esitatavad rapordid või aruanded ja nende tähtajad. 3. Kliendi poolt kasutatavad arvestus põhimõtted ja nende muutused. 4. Arvestuse organisatisooniline ülesehitus. 5. Oluliset infovoogude fikseerimine. 6. Riski valdkondade määratlemine millele audit keskendub. 7. Sisekontrolli usaldusväärsus. 8. Kriitiliste auditi valdkondade võimalik varieerumine, kas aasta või aastate lõikes. 9. Tõendusmaterjalide maht ja iseloom. Kui audiitor jõuab järeldusele, et kontrolli keskkond on nõrk, siis tuleb tal sooritada mahukas esmas- ja algdokumentide kvatiteedi hinnang. Kui audiitor on määratlenud ja hinnanud
Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise
Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise
Tähtis on välja selgitada milline on juhtkonna suhtumine ja teadlikus sisekontrollis süsteemist ja kuivõrd seda teadvustatakse töötajatele. Mida kvaliteetsemaks hindab audiitor sisekontrollisüsteemis seda rohkem võib ta tugineda ettevõtte informatsioonile ja selle usaldusväärsusele kuid tea peaks jääma piisavalt kriitiliseks. Sisekontrolli süsteemis hindamisel on üheks heaks meetodiks olulisemate infovoogude kaardistamine, infovood on majandustehingutest tulenevad andmevood mille lõpptulemus fikseeritakse kandeks pearaamatus. Infovoogude kaardistamine on ääretult töömahukas ja seetõttu auditi käigus ei suudeta seda rakendada küll aga tuleks kasutada selliseid kaardistusi kui need on ettevõttes tehtud. 3) Avastamise risk- Audiitor ei pruugi avastada kontrolli protseduuride iseloomu tõttu olulisi vigu. Avastamise
kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22. Tähelepanu piirangute rakendus: Mustkunst!!! 32. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada õpilastele uue materjali tutvustamisel? Töömäluks nimetatakse seda osa mälust, mis hoiab aktiivset, töödeldavat materjali. Töömälu üheks ülesandeks on kontrollida infovoogude valikut ehk tähelepanu. Informatsiooni liikumise lõppsihiks on pikaajaline mälu. See, kui kauaks ta sinna püsima jääb, sõltub infole omistatud tähtsusest ning uue info ja varasema kogemuse seostamisest Uut materjali peaks pidevalt seostama juba varem õpituga, sest siis on suurem tõenäosus, et ka uus info salvestub pikaajalisse mällu. Uue materjali esitamisel peaks arvestama ka tähelepanu ,,mahtu"- korraga on inimene võimeline visuaalselt haarama mitte rohkem kui
puudustele. Mida tõhusam on audiitori arvates sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda oma töös sisekontrolli tegevusele, kuid siiski tuleb seda tegevust alati kriitiliselt hinnata, sest kuitahes tõhus süsteem ei pruugi siiski kõiki vigu avastada, kuid auditi kvaliteedi eest vastutab ikkagi audiitor. Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmeid meetodeid kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja nende analüüs, infovoogude kaardistamine jmt. Infovooks nimetatakse audiitorkontrolli seisukohalt selliseid majandustegevusest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kajastamine pearaamatus. Infovoog aitab audiitoril tundma õppida ettevõtte tegevust, andmesüsteemi, arvestuspõhimõtteid jm taolist. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi, peaks ta sellest kohe
osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas. (Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine). Aja kompressioon- Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. (protsess kergemaks); Integratsioon (infovoogude/seoste parandamine); Standardiseerimine (parimate komponentide kasutamine); Paralleelne töötamine (nihe järjest toimuvatele toimingutelt kõrvuti töötama), Muutujate kontroll (probleemi avastamine varases staadiumis) Automatiseerimine (tõhususe tõus); Ressursside planeerimine. (arvestada kitsaskohti) Nõudlusaeg- Kliendile vastuvõetav tellimustsükli täitmisaeg
6) Üldine majanduslik situatsioon ja selle mõju kliendi majandustegevusele 11 Planeerimise käigus tuleb arvestada veel järgnevate asjaoludega, mis võivad mõjutada auditeerimise mahtu ja meetodeid: 1. Kliendi lepingus fikseeritud nõuded ning normatiivaktidest tulenevad nõuded. 2. Kliendile esitatavate aruannete sageduse tähtajad. 3. Peamiste infovoogude kaardistamine või fikseerimine. 4. arvestussüsteemi olemus 5. Kontrollikeskkond ja sisekontrolli süsteemitase 6. Tõendusmaterjalide maht ja kättesaadavus Auditeerimisplaan tuleb vormistada kirjalikult. Audiitori kohustus on kriitiliselt hinnata valminud plaani tema protseduuride otstarbekuse ning ajagraafiku osas. Seejärel koostatakse kokkuvõtlik ajaeelarve. Auditeerimine 1
mittelisavat aega tarneahelas. Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine. Üle kolmeveerandi tarneahela ajast seisavad kaubad erinevates ladustamiskohtades. U 35% ajast kulub ainult väärtust lisavatele toimingutele. Et seda aega vähendada ongi säästliku (lean) lähenemise põhimõte. Aja kompressioon – väärtust mittelisava aja vähendamine tarneahelas. 7 strateegiat: lihtsustamine (protsess kergemaks); integratsioon (infovoogude/seoste parandamine); standardiseerimine (parimate komponentide kasutamine); paralleelne töötamine (nihe järjest toimuvatele toimingutelt kõrvuti töötama), muutujate kontroll (probleemi avastamine varases staadiumis); automatiseerimine (tõhususe tõus); ressursside plaanimine (arvestada kitsaskohti) Nõudlusaeg - (ka tellimistsükli aeg) on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg. N-aeg – ehk nõudlusaeg
infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava projekti majandusliku tasuvuse kohta ettevõtte jaoks Missugusele küsimusele otsitakse vastust tehnilise teostatavuse uuringuga? projekti edukuse võimlikkus olemasoleva või soetatava tehnika ja tehnoloogiaga Missugusele küsimusele otsitakse vastust organisatsioonilise teostatavuse uuringuga? organisatsiooni struktuuri vastavust ja võimakust toime tulla vajalike infovoogude töötlemisega Missugune alljärgnevatest tulemuste loeteludest on kõige täilikum loetelu IT rakendamise tulemustest organisatsioonis: Suurem tootlikus, parem klienditeenindus, parem materjalide kasutus, ajalisel ning koguseliselt täpsemad tarned, täpsem turundusinfo Missuguste alljärgnevate tegurite koosmõjul on projekti ebaõnnestumine kõige tõenäolisem? Juhtkonna huvi puudus, projektijuhi liigne nõudlikkus, ebaõnnestunud turundus.
E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine. Vigade avastamine ja parandamine – erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll kasutatakse selleks, et kindlaks teha ega sõnum pole teekonna ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. sõnumite saatmiseks on SMTP ja lugemiseks POP3. SMTP e ajal muutunud. Infovoogude juhtimine – et vastuvõtjat ära ei CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus lihtne meiliedastusprotokoll – ette nähtud serverivaheliseks ummistataks. Adresseerimine – sõnumile on vaja omistada hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Sellel on piiratud
teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Ruumilis-visuaalne visanditahvel - talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena) Hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamine Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus Plokkskeemid info,mida esilagu töödeldakse ja säilitatakse sensoorses mälus, kodeeritakse seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad
....................................14 1.2.4 Kvaliteet kui kultuuriüksuste ja kasutajate vahelise suhtluse tulem................14 1.3 Tegevuspõhimõtted ja -kavad: mõned soovitused................................................14 1.3.1 Portaalid ja kultuurivõrgustikud.......................................................................15 1.3.2 Äratuntavus ja nähtavus kvaliteedi hindamisel...............................................15 1.3.3 Siseste ja väliste infovoogude kooskõlastamine.............................................16 1.3.4 Erinevate suhtluskanalite kooskõlastamine....................................................17 1.3.5 Kultuuriveebi kavandamine, arendamine ja haldamine...................................18 1.3.6 Autoriõigus (intellektuaalomandi õigused) ja ainese kaitse.............................19 1.3.7 Veebiainese pikaajaline säilitamine................................................................20 2
Esimene neist ühendab väikeaju piklikajuga, teine sillaga ja kolmas keskaju nelikkehaga. Alumise väikeajuvarre kaudu saabub väikeajusse selja- ja piklikaju poolt vahendatav informatsion kehaosade tegelikust asendist. Keskse väikeajuvarre läbi on väikeaju aga ühtlasi informeeritud sellest, milline on suuraju koore tasandil planeeritud (soovitud) olukord. Väikeaju on varustatud ka silmade ja kõrvade kaudu vastu võetava sensoorse infoga. Väikeajus toimub osutatud infovoogude integreerimine ja analüüs, mille tulemusena vajaduse korral suunatakse peamiselt hammastuumast lähtuvad kehaasendit ja liigutustegevust korrigeerivad impulsid ülemise väikeajuvarre kaudu keskajusse. Seal mõjutatakse nendega motoorseid närviimpulsse, mis suunduvad silla ja pikliku aju kaudu seljaaju motoorsetesse neuronitesse. 16 Väikeaju põhilised funktsioonid on:
toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus Multimodaalsed veod Kombineeritud vedude liik, mille puhul kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, ühte ja sama veoühikut ja ühte veodokumenti. Üks vedaja vastutab kogu veo eest Nõudlusahela haldamine (Demand Chain Management (DCM)) Infovoogude koordineeritud juhtimine kogu väärtusahela ulatuses alates lõpptarbijatest kuni toorainete tarnijateni. Nõudlusahelas vahendatakse informatsiooni nõudluse ja klientide tarbimiskäitumise kohta. Nõudlusahel sisaldab logistilise ahela kõiki osapooli (lõpptarbijad, sisemised kliendid, müük, jaotus, tootmine ja toorainete tarnijad). Nõudlusahela haldamine rõhutab ahela tegutsemispõhimõtteid, mis lähtuvad tarbijate soovidest ja vajadustest Nõuete spetsifikatsioon
Võimaldab järgmist kasu : Tarneahela kulude vähendamine Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus Suurem paindlikkus turunõudluse muutustega kohanemisel Aja kompressiooniks on järgmised 7 strateegiat : Lihtsustamine- protsesside analüüs ja eesmärgi mõtestamine, mittevajaliku eemaldamine Integratsioon – infovoogude ja –seoste parandamine ja arendamine, eesmärk luua integreeritud infovood ja tegevused , mis tagavad protsesside läbipaistvuse Standardiseerimine – ennast praktikas üldiselt parimana õigustanud protsesside ja standardiseeritud komponentide,- moodulite ja IT-protokollide kasutamine Paralleelne töötamine – nihe järjestikku toimuvatelt tegevustelt paralleelselt toimuvatele tegevustele
laienevat ahelat". (Berge'i teoreem on tegelikult triviaalne- kui ette kujutada näiteks 3-tipulist M-laienevat ahelat kus kooskõlla on valitud keskmine serv, võiksime selle asemel kooskõlla valida hoopis mõlemad ahela äärmised servad, saavutades niiviisi ühe võrra suurema kooskõla määra). Maksimaalse kaaluga kooskõla leidmiseks on võimalik kasutada Dijkstra lühima tee algoritmi või võrgu maksimaalse voo leidmise algoritmi. (Rakendusi: infovoogude jaotamine serverite vahel nii, et võrgu läbilaskevõime oleks suurim). [39]. Kooskõlad kahealuselises graafis. Halli teoreem. Maksimumkooskõlade leidmise ülesanne jaotub nelja raskusastmesse: a). Maksimumkooskõlade leidmine kahealuselises graafis. b). Maksimumkooskõlade leidmine üldises graafis. c). Maksimumkooskõlade leidmine kaalutud kahealuselises graafis. d). Maksimumkooskõlade leidmine üldises kaalud graafis.
) · Operatiivmälu (töömälu) põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Töömälu osised: - ruumilis-visuaalne visanditahvel, milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul - Hääldusringmälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks - Tsentraalne täideviiv süsteem - suunatud tähelepanumehhanism, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline ja mittetahteline mälu Kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida. Mälu liigitused taju liikide põhjal Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu jne. Mälu kui infotöötlus
Britannia ja Lõuna- Saksamaa, Austria Korea, EESTI Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani Infoühiskond Infoühiskond Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus. See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,
annaabi.ee 
