järjestatud 30. Täidke lünk “Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemises mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostatavat käitumist nimetatakse…” Ärireegliks 31. Täida lünk. “ On oluline mõista, et informatsioon ei vaja…” arvutit 32. Mida tähistab antud tingmärk? Tegevust 33. Mida esitab infossüsteemi andmemudel? Võimalusi, milliseid infovajadusi infosüsteemis on võimalik rahuldada. 34. Täidke lünk. “.... või tabeli veerg esitab tabelis sisalduva asja mingit omadust.” Väli 35. Milline väide iseloomustab “Rada ujuvjoont ujumisrada (swimline, partition) Eraldab erinevate rollide (tegutsejate) poolt läbiviidud tegevused. 36. Mis ülesanne (vastutus) ei kuulu infosüsteemile? Ettevõtte eesmärkide täitmise takistamine 37. Täidke lünk. “Tahtes amazon
Kasutatud 05.11.2015 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf?sequence=1 - Pealkiri: Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine - Autor: Eve Krillo - Teema ja märksõnad: Infovajadus; infokäitumine; Pärnumaa; Viljandimaa; omavalitsustöötajad; tööala - Kirjeldus: Autor uuris lähemalt Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalaseid infovajadusi ja infokäitumist. Viis läbi ankeetküsitluse ja intervjuu. Kõik mõisted on lahti seletatud. - Väljaandja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Kaasautor: Puudub - Daatum: 2009 - Vorming: Lõputöö veebis - Inforessursi identifikaator: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf? sequence=1 - Keel: Eesti - Õigused: Copyright © 2002-2015 Nimi: Õpperühm: 6. http://www.tlu
magistraalvõrke. Otsimootor-On süsteem ,mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutab otsimootor sageli parimaks meetodiks ,mille abil suurest materjalihulgast endale vajalike teksti üles leida. Portaal- On rohkeid ressursse ja teenuseid(e- post,uudisegrupp,otsimootorid,elektronkauplused,päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait. Andmeside-Nimetatakse andmete kogumist väljastamist sidekanalite kaudu,mis hõlmab nende edastamist ja vastuvõtmist nii analoog- kui ka digitaalkujul.Andmeedastuse kiiruse ühikud: bps (bits per second9- bitte sekundis(bit/s) standartne mõõtühik andmesidevõrkudes. Bood-edastuskiiruse ühik elektrisignaali muutuste arv sekundis.Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii , et bood ja bit/s pole
trükistest ja auvistest, mida on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 50 eksemplari; elektroonilistest teavikutest, mis on Eestis valmistatud või Eestisse sisse toodud üle 25 eksemplari. 39. Missugused on soovitatavad teavikute valikupõhimõtted? Üldhariv, vaimset kultuuri süvendav ja tuleviku-arengusse suunatud. Tasakaalustatus ja laiahaardelisus, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt. Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike koosseisu, arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust. Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist Komplekteerimisplaanid tuleb kooskõlastada nii, et vältida dubleerimist ja olla rahasäästlik.
(binaarsete) seadmete abil ja edastatavad andmesidevõrkude vahendusel. Digitaalraamatukogu on informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks mõeldud elektrooniliste ressursside ja tehniliste vahendite kogum. Digitaalraamatukogu sisaldab andmeid ja metaandmeid. Viimased kirjeldavad andmete omadusi (nt. vorming, autor, sisu, kasutusõigused) ja seoseid teiste andmete ja metaandmetega. Digitaalraamatukogu luuakse silmas pidades kindlate kasutajakoosluste infovajadusi ja infokäitumist. Digitaalraamatukogu ei teki iseenesest elektrooniliste teavikute ja infotehnoloogia kuhjumise teel, vaid see tuleb kujundada. Infotegevuse põhiprotsessid digitaalraamatukogus: publitseerimine, kogumine, säilitamine, korrastamine, vajaliku ülesleidmine, kättetoimetamine. 8. Mis on elektrooniline raamatukogu. Elektrooniline raamatukogu on raamatukogu, mille põhiprotsessid on komputeriseeritud.
Digitaalraamatukogude sisu koosneb andmetest, metaandmetest (mis kirjeldavad loojat, omanikku, õigusi) ja metaandmetest, mis koosneb linkidest või sidemetest muude andmete või metaandmetega - mis loodud kas siis digitaalrkogus või väljaspool seda. Definitsioon 2 · Digitaalraamatukogud on loodud - kogutud ja organiseeritud - kasutajate kogukonna poolt ja jaoks ning nende funktsionaalsed võimed toetavad selle kogukonna infovajadusi ja -kasutust. Nad on üks osa kogukondadest, milles inimesed ja inimrühmad suhtlevad ning üksteist mõjutavad, kasutades andmeid, informatsiooni ja teadmisressursse ning -süsteeme. Selles tähenduses on nad erinevate infoinstitutsioonide (kui kohtade, milles ressursse valitakse, kogutakse, organiseeritakse, hoitakse ja neile juurdepääs tagatakse kasutajaskonna kaasabil) laiendused. Neiks infoinstitutsioonideks on mh raamatukogud, muuseumid,
(vt. ERÜ veebileht: Soovitusi ...) Rahvaraamatukogu kogude kujundamisel lähtutakse üldharivast, vaimset kultuuri süvendavast ja tuleviku-arengusse suunatud põhimõtetest. Teavikuid, mis õhutavad vägivalda, solvavad inimõigusi või vähemusi, rahvaraamatukogudesse ei komplekteerita. Teavikute seast valikute tegemisel taotletakse rahvaraamatukogu komplekteerimisel võimalust mööda tasakaalustatust ja laiahaardelisust, kasutaja infovajadusi püütakse rahuldada võimalikult mitmekülgselt. Teavikute hankimisel arvestatakse piirkonna elanike rahvuslikku, vanuselist ja hariduslikku koosseisu. Valikut mõjutavad raamatukogu kasutusstatistika analüüs, infonõudlus ja lugejate ettepanekud-soovid; arvesse peab võtma pidevat ja tulevikku orienteeritud nõudlust. Õppekirjanduse hankimisega toetatakse õppimist, kuid rahvaraamatukogu ülesanne ei ole õpikute täiemahuline komplekteerimine.
Vastavalt infovajadustele on vaja organiseerida infotöökorraldus või protsessid ning organiseerida infotööprotsesside jaoks vajalikud andmed ja nende paiknemine andmehoidlates. Organisatsioonis peab olema süsteem, mille eesmärkideks on: · pakkuda kvaliteetseid andmeid kvaliteetse informatsiooni jaoks organisatsiooni liikmetele ja temaga suhtlejatele, et toetada neid otsuste tegemisel · rahuldada ettevõtte iga (juhtimis-)taseme (töötaja/keskastme juht/tippjuht) infovajadusi nende kohustuste täitmisel (otsuste elluviimisel) organisatsioonis Sellist süsteemi nimetatakse infosüsteemiks. Infosüsteem (IS) (infotöö, süsteemitöö) Organisatsiooni info- ja süsteemitöökorraldus koos vastavate reeglite ja infotehnoloogiliste vahenditega Infotöö on töö, mille käigus toimub andmete: · omandamine organisatsiooni välis- või sisekeskkonnast visuaalse vaatluse või laekuvate sõnumitega
25. Tarkvarasüsteemile esitatava nõude mõiste 26. Infosüsteemi roll (äri)protsessi(de) muutmisel ja analüüsil Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtööd ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele. Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”. Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda
omavahel suhelda raamistikuga pannakse paika erinevad arhitektuurid moodustavad ühtse terviku 42. Huvirühmad infosüsteemi muutmisel Organisatsiooni juhtkonna vaade muudetava osa suurus, seosed ümbrusega, toimimise eesmärgid ja strateegia annab teiste huvirühmade vaadetele nö "mängumaa" Organisatsiooni liikmete vaade ganisatsiooni toimimise ülesehitus Disaineri (arhitekti) vaade kuidas infosüsteem organisatsiooni infovajadusi sõltumatult lahenduse spetsiifikast rahuldab Süsteemi ehitaja vaade tehniline nägemus realiseeritavatest rakendussüsteemidest ja tehnoloogiatest ehk kuidas süsteem realiseeritakse annab spetsiifilised lahendused ja tehnoloogiad ning näitab konkreetsete toodete piirangud Alltöövõtja vaade detailne spetsifikatsioon realiseeritava süsteemi osast 43. Toimimissüsteemi määratlevad mudelid Organisatsiooni funktsionaalsust
dokumentidest). 2. Infovajaduse väljaselgitamise ja uurimise meetodid. Infovajaduste väljaselgitamise protsess koosneb kahest peamisest osast: 1) andmete kogumine infovajaduste kohta; 2) 2) kogutud andmete kor ras ta mi ne ja struk tu ree ri mi ne, ettevalmistusena süs tee mi aren du se eda sis te etap pi de jaoks. Infovajaduste analüüs lähtub harilikult info ka su ta jast (ametikoha tüü bist). Välja ei selgitata mitte konk reet se indiviidi infovajadusi, vaid ameti koh ta de ka te goo riate kaupa. Inimesest lähtuvat ana lüü si on kasulik täi en dada teis tes lõigetes lii ku vate ana lüü side ga--uurida tööprotsesside infovajadusi või alus tada andmetest ning uurida, kes andmeid vajavad. MEETODID Infovajadused ei ole alati ilmsed. Töö prot sessi vaatlus ja töö ta ja kü sitlemine annavad kii res ti väl ja ainult osa infovajadustest. In fo va ja dus te väl ja sel gitamise meetodeid ja võtteid:
Finantskirjete vahel võivad olla nii proportsionaalsed, lineaarsed kui ka mittelineaarsed seosed. Protsendimeetod eeldab sisuliselt proportsionaalset seost, ökonomeetrilised meetodid lahtuvad enamasti lineaarsetest seostest. 29. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2 Kasumiaruande skeem 1 kajastab ettevõtte majandustulemusi uldjuhul operatiivsemalt, kuid informatiivsuse arvel. Aruanne sisaldab vahem infot, mis ei pruugi rahuldada omanike infovajadusi. Vaiksem infohulk nõuab omanikult ka tulemuste põhjalikumat analuusi, mis võib olla vaga ajamahukas. Skeem 1 on aga parim alternatiiv mittetootmislike ja vaikeste (teenindus)ettevõtete puhul, kelle kuludest moodustavad markimisvaarse osa amortisatsiooni- ja tööjõukulud. Skeemis 1 on arikulud liigendatud lahtudes kulude olemusest kuluressursi kasutamise jargi (kululiikide lõikes) (nait materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on
· Protsessianalüüs infosüsteemi muutmise kontekstis Infosüsteemi roll protsesside muutmisel ja analüüsil Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtöötegevusi ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. "IT toega tegevuste diagramm(id)". Infosüsteemi muutmise jaoks on vaja määratleda analüüsitavates protsessides need
ülemaailmne ühendus, mille ainult üheks osaks on veeb. Otsimootor on süsteem, mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutub otsimootor sageli parimaks meetodiks, mille abil suurest materjalihulgast endale vajalikke tekste üles leida. Portaal on rohkeid ressursse ja teenuseid (e-post, uudisegrupp, otsimootorid, elektronkauplused, päevauudised jt) ehk kasutaja kõiki infovajadusi ühes kohas rahuldada püüdev veebisait. Sait (site, võrgukoht, server) on kaugvõrguga ühendatud arvuti või arvutikogum. Milleks kulutada raha ja vaeva oma lauaarvutisse tarkvara installeerimiseks, kui kõik vajalikud teenused on portaalis tasuta saadaval. Esimese ehtsa PC-lt funktsioone ära võtva rakendusena realiseeriti portaalidele tasuta veebipõhine elektronpost; seejärel on lisandunud kalender,
andmebaasioperatsioonide lepingud, CRUD maatriks) ning milline mudel on aluseks millise teise mudeli loomisele (näiteks põhiobjektide järgi leian funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid; seisundidiagrammi järgi leian paljud kasutusjuhud ja paljude andmebaasioperatsioonide nimed). · Peab ka tunda UML klassi-, kasutusjuhtude-, seisundi- ja tegevusdiagrammidel kasutatavate põhiliste sümbolite tähendust. Pädevusalade allsüsteem: Objektivaade - Pädevusala infovajadusi kirjeldav kontseptuaalne mudel, kus on näidatud kontseptid, atribuudid, seosed. Protsessivaade - Pädevusala tööprotsesside kirjeldus, mis on esitatud kasutusjuhtude diagrammina. Sündmusvaade - Pädevusala kasutusjuhtude tekstikirjeldused laiendatud formaadis. Funktsionaalne allsüsteem: Objektivaade Allsüsteemi kontseptuaalne mudel. Protsessivaade Allsüsteemi põhiprotsessid kasutusjuhtude diagrammina.
annaabi.ee 
