Infovajadus ja infopädevus Meie generatsioon elab infoühiskonnas. See tähendab, et kõige olulisem ressurss meie igapäevaelus on informatsioon. Infoteadlane Nicholas Belkin defineerib seda järgnevalt: "Infovajadus on lünk inimese teadmiste ja selle vahel, mida tal oleks vaja teada, et lahendada teadmistevajakust tingitud probleemi.”(Vikipeedia) Kohati tundub infot olevat liigagi palju ning seetõttu on oluline sellele orienteeruda ja valida kõige usaldusväärsem kanal. Tänapäeva inimesele on oluline infopädevus ehk infokirjaoskus. Guugeldamisest jääb tihti väheks, kuid kuidas rahuldada infovajadust ning otsustada, kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Infovajadus esineb igal inimesel igapäevaselt. Eriti suur on see just õppuritel ja inimestel, kelle töö sisaldab info töötlemist. Minul kui tudengil on infovajadus päris suur. Kasutan erinevaid infoallikaid nii tavaelus kui õppimises. Õppimises on mul vaja e...
16. Väärtushinnang inimese hinnang selle kohta, mis teda rahuldab ja mille pärast ta eelistab ühte asja või nähtust teisele . 17. Hoiak -suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. 18. Ostuprotsess protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti( leib, piim) või mitu kuud ( kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiine, limiteeritud või ulatuslik probleemi lahendus. 19. Tuletatud nõudlus kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingi uute toodete valmistamiseks. (nisu- pagaritoodeteks, mais ja oder- jõusööt) 20. Sihtturundus strateegia mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või- segmente. Selle kasutamisel eeldatakse, et tarbijatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid. 21
Taju - tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mille käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente
Nendel aastatel algas koostöö Leedu ja Läti infoinstituutidega süsteemis INFOBALT. Uuriti ka infokeeli, infotsingu ja -vajaduse probleeme. 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? l96l-1970 - ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös l971-1980 - uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeeltest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi fondide koostis ja kasutamine, kordusuuring lugemishuvidest; 1981-1990 - lugemisuuringud, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 1991 - teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid
2. 1968 Automatiseeritud infootsisüsteemide rajamine 3. 1968 Väikemehhaniseerimisvahendid infootsisüsteemides 4. 1967 Teie ja raamatukogu 5. Millised infoteaduste uurimissuunad on aktuaalsed Eestis erinevatel kümnenditel? 1. 1961-70: ulatuslik sotsioloogiline uuring ,,Teie ja raamatukogu" lugemishuvidest; mehhaniseeritud infootsisüsteemide kasutamine raamatukogu- ja infotöös 2. 1971-80: uuringud automatiseeritud infosüsteemide rajamiseks, infokeelest ja infovajadusest, raamatukogu kõigi koostis ja kasutamine, kordusuurin lugemishuvidest. 3. 1981-90: lugemisuuringu, raamatukogunduse areng, raamatu ajalugu, kordusuuring raamatukogu fondide koostisest ja kasutamisest 4. 1991: teadusinfo levi ja tarbimine, andmebaaside kasutamine infoteeninduses, raamatukogude roll teaduslikus kommunikatsioonis. 6. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende
Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele. Eesmärk: luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, info hankimise viisidest jne. Peamiselt tegeleb eelkõige salvestatud info tõhusa edastamisega. Infoteaduse funktsioonid: ● info kogumine ● info korraldamine (liigitamine, töötlemine, süstematiseerimine) ● infootsing ● info säilitamine ● info kättesaadavaks tegemine ● info kasutamine ● infoloome Areng: raamatukogude, arhiivide kaudu → tehnoloogia (arvutid, nutitelefonid) kaudu Infoteaduse uurimisküsimused: 1
ohverdatud võimaluse kasutamise väärtus, kui ühe otsuse puhul tuleb teisest võimalusest loobuda. · Täiendkulu (incremental cost) on lisakulu ja tulu, mis tekib täiendava tootekoguse tootmisest või müügist. · Pöördumatud kulud on juba tehtud ja nende suhtes ei saa midagi ette võtta, praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid 48 Kuluarvestuse põhimõtted · Olenevalt juhtkonna infovajadusest jagatakse kuluarvestuse põhimõtted täis- ja osakuluarvestuseks KULUARVESTUSE PÕHIMÕTTED TÄISKULU ARVESTUS OSAKULUARVESTUS 49 Täiskuluarvestus · Täiskuluarvestus (absorption costing) (lihtkuluarvestus, traditsiooniline kuluarvestus) toodete vahel jaotatakse kõik kulud. Kulud jaotatakse otsekuludeks ja kaudseteks kuludeks. Otsekulud jaotatakse otse toodetele. Kaudsed kulud
tunnetatakse ümbritsevat maailma. Väärtushinnang – kõik, mida inimene peab elus tähtsaks ja oluliseks järgida. Hoiak - suhteliselt püsiv, omandatud valmidus reageerida teatud objektide suhtes mingil kindlal soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbijatel
tema enda tunniplaan. Selleks, et andmed muutuksid võimeliseks informeerima, peavad need olema töödeldud; neile peab olema antud kasulik kontekst ja need peavad mõjuma. Andmete teisendamisviisideks võivad olla: matemaatiliste funktsioonide rakendamine (summeerimine; statistiliste näitajate leidmine jne) filtreerimine sorteerimine kombineerimine Andmete teisendamisviis sõltub alati eesmärgist ehk vastuvõtja infovajadusest. · Teadmise/teadmuse mõiste Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga.
infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest. Selline definitsioon on olnud küllalt püsiv viimase 40 aasta jooksul. Harold Borko- väga pikk def. niikuinii ei jää meelde. Kalervo Järvelin (1995) Infoteadus on teadus informatsiooni (eelkõige salvestatud informatsiooni) edastamisest infoloojatelt infotarbijatele. Eesmärgiks on luua käsitlus organisatsioonide ja üksikisikute infokeskkonnast, infovajadusest, infohankimisviisidest ja 6 inforessursside organiseerimisest sellisel kujul, et see võimaldaks soovitud informatsiooni kiire kättesaamise. Tefko Sarasevic (2009) defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa
annaabi.ee 
