inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmise elutsükkel püramiidiina Tarkus? Teadmised, teadmus Andmed Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, kogemuslikult tegevuste ja sooritustega omandatud, ka uskumuste, hoiakute ja intuitsiooniga seotud teadmised). 6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 7. Millest koosneb informatsiooni elutsükkel? Informatsioon Loomine, teke Kogumine Salvestamine. säilitamine Töötlus Levi Kasutus, tarbimine Taaskasutus, hävitamine 8
millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (mingil kandjal tekstid, pildid) Teadmised on tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. Informatsioon muutub selle tõlgendamisel ja meeldejätmisel teadmisteks. Teadmus on indiviidi teadmised ja vaiketeadmised (verbaalselt raskesti väljendatavad, läbi kogemuse ja soorituse omandatud). 6. Kuidas käsitlevad informatsiooni infoteadlased? Informatsioon kui.. (M. Bucklandi järgi) asi – informatsioon on seotud teavikuga; protsess – informatsioon muudab inimese teadmisi millestki; teadmus – informatsioon on võrdsustatud teadmistega, mida edasi antakse Info kolm vaadet (L. Floridi järgi) kui reaalsus – mustrid füüsilises maailmas reaalsusest – semantiline ja tähenduslik reaalsuse jaoks – geneetiline teave, algoritmid ja retseptid 7
salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd (kirjastamine, raamatukogud, massimeedia, teadus- ja uurimisasutused, jpt) Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma
TEKE Infoteadus kerkis esile peale teist maailmasõda. Teadus- ja tehnikasaavutuste kiire arengu tulemusena suurenes 20. sajandi alguses kiiresti teaduspublikatsioonide arv, mis kutsus esile nn ,,infoplahvatuse" fenomeni. Tekkis vajadus teadusinformatsiooni kogumise, töötlemise ja edastamise problemaatikaa tegelevate ekspertide järele. Terminit ,,infoteadus" kasutati esmakordselt 1958a Ühendkuningriigis seoses Infoteadlaste Instituudi loomisega. Infoteadlased erinesid laboratooriumis töötavatest teadlastest selle poolest, et tegelesid teadusliku informatsiooni ning teadusliku kommunikatsiooni protsesside uurimisega. Infoteadlased nägid tehnoloogias vahendit infoülekülluse leevendamiseks. Osa uurijaid leiab siiski, et infoteaduse juured ulatuvad kaugemale ja näevad, et raamatukogudel, raamatukogundusel ja bibliograafial on tihe seos infoteadusega. Nende käsitluste kohaselt võib infoteaduse juuri otsida juba sumerite riigist ja infoteaduse
annaabi.ee 
