jms) Loodus oli õpperajal väga mitmekesine. Maastik käis huvitavalt, erinevatel tasanditel, erineval rajakattel. Matkarada oli liigirikas ja pärandikultuuri täis. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Rada oli füüsiliselt üsna koormav, hea tervise juures läheksin sinna kindlasti tagasi. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Jah, rajal oli väga palju infotahvleid. 7) Kas rada meeldis sulle? Jah, rada meeldis mulle väga. Kõige huvitavam rada, mida sel päeval külastasime. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas 100 punkti. Väga huvitav rada, informatsioon kasulik ja kergesti kättesaadav. Põnev koht matkamiseks. VIRU RABA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohti oli rajal piisavalt. Lõkkekoht puudus, laudtee oli olemas, rajakate korras.
Kontroll ning järelvalve inimtegevuse üle peaks olema suurem, mida võiks teha näiteks saarevaht, samuti tuleks rohkem informeerida kohalikke kalamehi ning jahimehi, kes saaksid omakorda jagada informatsiooni saart külastavatele turistidele. Kui pole piisavaid materjale siis tuleks teha rohkem uuringuid kus näha mis ja kui palju ohustab hoiuala. Inimtegevuse ehk turistidele tuleks rohkem informatsiooni jagada, kuidas käituda mingis teatud kohas. Jagada rohkem infovoldikuid või rajada infotahvleid, kus on vastav informatsioon või reklaamida kohaliku giidi kasutamise võimalust. Suurem kontroll peaks olema laevateede juures, et merereostus ei jõuaks hoiualani. KASUTATUD KIRJANDUS 1) EELIS 1 2013. Ruhnu hoiuala. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=5;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult%3Dala&obj_id=-2024891904 (13.12.2013) 2) Saare Maakonnaplaneeringu teemaplaneering 2007. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused
KAISMA MATKARADA Põhja-Pärnumaal asuv Kaisma Suurjärv on 1,2 km² suurune rabajärv. Temaga on ühenduses rabade keskel asuv Kaisma Väikejärv ning nende kahe järve vaheline ala on ehedaks näiteks puutumatust loodusest. 1,3 km pikkune terviserada kulgeb ümber Kaisma Suurjärve, saad nautida järve äärset ilu, raba- ja metsakeskkonda. Osaliselt laudteedel kulgeva raja kaardi leiad selle algusest. Rajale jääb mitmeid loodust tutvustavaid infotahvleid ja vaatetorn. Järve äärsest puhkealalt saad laenutada paadi ning minna järvele sõudma. Samuti saad seal ööbida ja teha sauna, telkida või peatuda karavaniga KIHNU SAAR Kihnu saar on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. UNESCO pärandi nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on tänaseni elav ja toimiv. Nii kannavad saare naised igapäevaselt enda kootud rahvariideseelikuid körte, juba väiksed lapsed oskavad Kihnu tantse ja laule ning Kihnu
Raja taristu ja loodusväärtuste kahjustamine või ohustamine külastajate poolt. Tundus, et loodusväärtusi rajal ei ohustata. Piknikukohtades on mõningad külastajad laudadel ja toolidel nuga katsetanud, aga ei midagi väga hullu. 11 Raja hooldatus ja hooldamisvajadus. Rada pole otseselt vaja hooldada kuna see on ilusti läbitav. Raja edasised arendamisevõimalused, pikendamine, sulgemine. Rajale võiks lisada näiteks rohkem infotahvleid taimestikku tutvustavate kirjadega. Muid soovitusi ei oska välja tuua. Kindlasti ei tohiks rada sulgeda, kuna see on nii populaarne ja ilus. 12 Skeem ja fotod. Joonis 4. Matkaraja skeem 13 Joonis 5. Matkarajale suundumine Joonis 6. Metsa viiv rada 14 Joonis 7. Välikäimla piknikukoha juures Joonis 8. Kitsam lõik rajast
[10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1] Rahvusparki ja kõrgustikule paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning hoida loodushuvilisi õigel teel ja samas kaitsta loodusväärtusi. [18] Joonis 10. Loodus ja inimese looming 16 Joonis 11. Inimese loodud infotahvel keskonnteadlikuse edendamiseks Joonis 12. Inimese loodud vaatetorn maastiku nautimiseks Joonis 13. Viidad Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula
[10] Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. [10] Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7-12 paari. Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine. [10] Varem on juhtunud ka, et järvedes surid vähid järve väetamise tõttu. [1] Rahvusparki ja kõrgustikule paigaldatud ka hulk suunaviitasid ja infotahvleid. Need aitavad kõiki põnevaid paiku hõlpsamalt üles leida ning hoida loodushuvilisi õigel teel ja samas kaitsta loodusväärtusi. [18] Karula hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Sibula talu rehielamu vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpaika või koguni sajandi esimesse poolde ning Ähijärve Sarik-Siimani talu vana muldpõrandaga ait võib pärineda koguni 18. sajandi lõpust. [19]
annaabi.ee 
