osaline (vm.) Grammatiline subjekt, muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv. Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke.
3) Taktivälteteooria välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul. 48. Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, infostruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi. Intonatsioon ehk muusikaline rõhk helikõrguste liikumine sõnas ja lauses. Kõne pole monotoonne, kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil pole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskne nähtus. Kui I silp on lühike, siis on sõna intonatsioon vähe langev. Kui I silp on pikk, on intonatsioon püsiv
2. ,,Valentsiteooria" ehk sõltuvusgrammatika lause määrab ära see, millised konksukesed on tegusõna küljes. Igal verbil on aktandid(kohustuslikud laiendid) subjekt, objekt, jne. Nt 'kes annab kellele mida?'. Iga verbiga võib liita ka sirkumstandid(määrused), mis tähistavad aega, kohta, viisi jne. Näide kolmevalentsest(st kolme kohustusliku laiendiga verbist: eraldama kes? Keda? Kellest? 3. Lause aktuaalne(temaatiline) liigendus, lause infostruktuur a) teema(varasem, mille külge uus informatsioon lisatakse)-reema(uus informatsioon) b) topik-fookus(topik on see millest räägitakse, vana informatsioon. Fookus on olulisem, uus informatsioon mis esitatakse). 4. Käändegrammatika(semantilised e temaatilised rollid). Looja C. Fillmore. Lähenemine süntaksile ehk lausele, milles lähtutakse sisulisest tähenduslikust rollist. Seega ka teised rollid kui grammatiliselt. Nt
transpordivõimalused) ● riigi turismipoliitika: valitsuse toetus, koostöö, reklaam jne. ● turvalisus ● majutus-ja toitlustusvõimalused 14. Iseloomusta turismi mõju maailma majandusele. 15. Millist kasu ja millist kahju võib turism endaga sihtkohas kaasa tuua? PLUSSID: ● toob piirkonda raha sisse ● väärtushinnagute muutumine kohalike seas ● kaitsealade säilimine/moodustamine ● areneb infostruktuur (teed lähevad paremaks) MIINUSED: ● keskkonnareostus (prügi jms.) ● negatiivne mõju osadele ohustatud liikidele ● tallamine ● ülerahvastus
Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info) Kognitiivne konstrukt sioonigrammatikapüüab konstrukt sioone selgitada inimese tunnetuse kaudu. Kognitiivses konstruktsioonigrammatikas pööratakse põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin, konstruktsioon, on lihtsustatultöeldes vormi ja tähenduse kooslus, mille komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest
Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus. Teksti samale referendile viitavad sõnad moodustavad sidususliikmete rühma ja iga konkreetset esinemist võib nimetada seoseks. Geneerilised e üldviited vs spetsiifilised viited. 55. Lause infostruktuur. Infostruktuuri e temaatika all mõeldakse konkreetse lause struktuuri sobimist ümbritseva keelelise ja keelevälise kontekstiga. Infostruktuur ilmeb eriti selgelt moodustajate järjekorras. lk277 56. Vestluse uurimine. Vestlusanalüüs e konversatsioonianalüüs Vestlusanalüüsis ei eristata jäiga keele struktuuri ja funktsiooni. Kindlad põhimõtted reguleerivad vestluse alustamist ja lõpetamist. Esineb palju väljajätte. KEELE VARIEERUMINE 57. Keele varieerumine. 282 58
4 fraasi nagu ka lauses üks väga vana ja paks mees läks hilissügisesse metsa seenele. Mis vahet on fraasil ja moodustajal? Moodustaja on ühest või mitmest sõnas koosnev üksus, millel on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. Keele kirjeldamisel on vaheastmeks tähenduse ja vormi vahel süntaktilised funktsioonid ehk lauseliikmete tasant: alus, sihitis, määrus ja öeldis. Sõnajärg lauses muutub, kui lauset tõstetakse esile ja muutub rõhuasetus või muutub lause infostruktuur (uus info lause lõpus). Glossid: A - agent P - patsient S mittesihitisliku lause ainuke osaline ABS - absolutiiv ERG - ergatiiv DEF definiitne pööramine INDEF indefiniitne pööramine ANTIPASS - antipassiiv MASC - meessugu FEM naissugu Q kvantor (keegi, igaüks) DET artikkel P, PREP prepositsioon e eessõna P, PSP postpositsioon e tagasõna C - sidesõna vertikaalne orientatsioon too seal all, too seal üleval; relatsiooniline orientatsioon e suhtes
meeldejääva kõne.“ Lugeja peab teadma, et Halonen ja president on seotud, muidu ei oleks lugeja jaoks seotud. Teksti koostades tuleb lähtuda potentsiaalsest lugejast ja kaaluda, kui palju ja missugust informatsiooni on teksti mõistmiseks vaja teksti sisse kirjutada, mille puhul aga võib eeldada, et lugeja seda nagunii teeb. Kirjutaja peab oskama ja teadma arvestada, kellele ta kirjutab. Iseenesestmõistetavad asjad võivad lugejat ärritada. Teksti infostruktuur – tuntud ja tundmatu ainese seostamine Infostruktuur tähendab viisi, kuidas tuuakse teksti uut infot. Informatiivsest aspektist jagatakse tuntuks ja tundmatuks. Tundmatu = uus info. See käib iga lause kohta: igas lauses on varem mainitud tuttav lause ja igas lauses midagi uut – tundmatu on tuntuga seoses – teema ja reema ehk väite seos. Reema saab uueks teemaks. Teema võidakse ka osadeks liigendada: linn vs linnaosad
,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema" 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku"
transformatsioonid. ,,Kevade on Lutsu parim teos" Siire: sh topikaliseerimine ,,Lutsu parim teos on Kevade" Asendus: ,,See on Lutsu parim teos"; ,,Kevade on tma parim teos" Lisamine: ,,Kas Kevade on Lutsu parim teos?" Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb ,,Poiss tahtis õppida lugema" 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) 3) Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur ja teema-reema Teema varasem informatsioon. Reema uus informatsioon, mille lause juurde annab. ,,Jänes kepses põllul. Ta leidis sealt porgandi. (reema). 4) Käändegrammatika (semantilised rollid), Fillmore jt. Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" 7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm"
Nt. Ing.k Mary killed John / john killed Mary Sünteetilised keeled +/- muutevormid, nt. Jahimehe0 tappis karu. AGA nullmorfidega ee k käänded: vt jrgm slaid Aga mitte ainult analüütilistes keeltes: Muna õpetab kana, Ema peseb pesu, Hullunud kana peksab isa. Operatsiooni käigus pidasid kurjategijad kinni politseinikud. Piirivalvurid päästsid kolm Läti kalameest. Hoolekogu valigu direktor. Millal sõnajärg muutub? -lause esiletõste/ rõhuasetus muutub -lause infostruktuur muutub (infosrt= mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. Prosoodia ..võib olla tähendust eristav vahend-sõnade tähenduserinevusi markeerib toon või rõhk NT hdi keel (afroaasia, tsaadi, Nigeerias) TOON. RÕHK: Kuidas te msnis kirjutate, kui tahate midagi rõhutada? *Morfeem-väikseim tähendusega keeleüksus *Morf- morfeemi avaldumisvorm konkreetses keeles *Allmorf-morfeemi variant (nt
(Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15. Semantika ja sõnavara uurimine: põhimõisted, meetodid, ajalooline ülevaade. Leksikograafia: sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika; sõnaraamatute koostamise praktika
- Asendus See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos - Lisamine Kas Kevade on Lutsu parim teos? - Kõrvaldamine Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -> Poiss tahtis õppida lugema Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika - Verb + aktandid (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid (aeg, koht, viis) - Näide kolmevalentsest verbist: eraldama kes? keda? kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur - Teema (vana info) reema (uus info) Käändegrammatika (semantilised rollid) (Fillmore jt) - Agent (kes?), patsient (keda?), kogeja (kellel?), benefaktiiv (kellele?), allikas (kust?), temporaal (kuna?), instument (millega?), komitatiiv (kellega?), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika
KURS · Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, nt see, mida me mõtleme, kui ütleme/kirjtuame kuuleme/loeme maja. SUURTÄHT või VÄIKE SUURTÄHT · Referent on keeleväline olend, omadus, tegevus vms, nt maja tegelikus maailmas. 49. Sõnajärg Sõnajärg on väga oluline tähendust kandev vahend (eriti analüütilistes keeltes!). Millal sõnajärg muutub? - lause esiletõste / rõhuasetus muutub - lause infostruktuur muuutub (infostr = mida esitatakse uuena, mida tuntuna) Palju rahvast tuli sööma. Sööma tuli palju rahvast. 50. Süntaks, morfosüntaks Lauseõpetus e süntaks on grammatika osa, mis kirjeldab lausete ehitust missugustest osadest lause koosneb ja missugused on nende osade seosed ja funktsioonid lauseehitus v lauseliigenuds. Lauseõpetust huvitab see, missuguse lauseliikmena sõna saab lauses kasutada, lause struktuur. Fonoloogia + morfoloogia + süntaks = grammatika. 51
Inimeste eesmärgiks on asaavutada majanduskasv ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond. Eesm'ärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majandustegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult seotud. Oluline on käsitleda kultuuripärandi säilitamist säästva arengu kontekstis ning vaadelda säilitamise mõju ühiskonna sotsiaalsele arengule, majandusele ja keskkonnale. 4) artefakti infostruktuur Iga artefakt on ammendamatu infoallikas. Artefakti infostruktuuri kirjeldamiseks on välja pakutud mitmesuguseid lähenemisi. Kolmetasandilise mudeli kohaselt eristatakse artefaktis kolme informatsioonitasandit: struktuurne info, funktsionaalne info ning kontekst. Struktuurne info haarab endasse kõik objekti füüsilised omadused, nagu materjal, konstruktsioon, kujundus, vorming, kaudne info, seisund, heli, lõhn ja maitse. See on info,
2) Vigade haldamisega Kui võrgus tekib tõrkeid või avariisid, et siis oleks neid võimalik neid avastada ja parandada. 3) Võrgu konfiguratsiooni haldamisega Selleks, et oleks teda, mis võrgus, kus töötab ning kui on vaja midagi muuta, siis on teada, kus neid asju leida ja kus muudatusi teha. 4) Arvestuse haldamisega Kui on vaja arvestust pidada näiteks raha üle. 5) Turvalisuse haldus Selleks, et reguleerida õiguseid, et kes kuhu tohib ligi pääseda. Halduse infostruktuur näeb välja selline, et on olemas haldav seade, võrguhalduri arvuti. Haldur siis suhtleb hallatavate seadmetega (arvutid, ruuterid, printerid), mis on võrgus. Igas seadmes on agent, kellega haldur suhtleb ning agent vastab andmepäringutele ja saadab andmeid haldurile ning tema nende andmete järgi jälgib, mis võrgus toimub. Kõik see infot kokku tuleb haldusinfobaasi. OSI standardite järgi töötati välja protokoll CMIP, aga selle välja töötamine võttis
annaabi.ee 
