1. individuaalne initsiatiiv 2. riski aktsepteerimine 3. suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid 4. integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö 5. juhtkonna toetus alluvatele 6. kontroll 7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: - Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või inimeste hindamine mingi väärtusmõõdupuu alusel
indiaanlastest, kes on sealse mandri põlisasukad. Neil on tõmmu nahavärv, mistõttu neid kutsutakse punanahkadeks. Eurooplastel on roosakasvalge nahk. Inimene kujutab endast keerulist kogumit luudest ja lihastest, verest ja elunditest, mõtetest, tunnetest ja teadmistest. Kõike seda juhib aju, mis on taibukaim kui ühelgi muul loomal. Ükskõik, kas me jalutame või viskame hundiratast, ikka võimaldab aju meil hoida tasakaalu ja võtta täpselt õige asend. Ta analüüsib pidevalt informatsioonivoolu, mis tuleb silmadelt, suult, ninalt, kõrvadelt ja nahalt. Seejärel lendavad ajust piki närviteid lihastele käsud, mida nad peavad tegema. Inimese süda lööb ja ta hingab, pilgutab silmi ning neelatab. Lõpuks teeb täiusliku tagurpidisalto. 2 1. Inimese välisehitus Inimene kuulub imetajate hulka. Erinevalt teistest imetajatest - loomadest - puudub inimesel saba. Silmad, nina, suu kõik on nagu teistelgi.
individuaalne initsiatiiv, riski aktsepteerimine, suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid, integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö, juhtkonna toetus alluvatele, kontroll, identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga, hüvituste süsteem, konflikti tolerants, kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. 1 USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel: Faktide objektiivne kirjeldamine versus asjade või
organisatsiooni eesmärgid · integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö · juhtkonna toetus alluvatelekontroll · identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga · hüvituste süsteem · konflikti tolerants · kommunikatsioon 3. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. Juhtkonnal on võimalik saada personalilt tagasisidet nende tööga rahulolu ja motivatsiooni kohta kasutades selleks personaliuuringuid. Sageli kasutatakse personaliuuringutes anonüümseid ankeetküsitlusi, mille raames uuritakse näiteks
informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu defineerinud kui ,,organismi võimet omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälule toetuvad inimese kogemused, ilma mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada." 5 Seetõttu on mälu õppimise seisukohast väga oluline. Krull vaadeldes taju- ja mäluprotsesside kognitiiv-informatsioonilist mudelit rõhutab, et
poolt. Selle suuna esindajad pööravad palju tavaliselt palju tähelepanu õppe-eesmärkidele, õpetatava sisule ja selle edastamise meetoditele, kuid kipuvad ära unustama õpilased, eeldadaes, et õige õpetamise tulemusena konstrueerivad kõik õpilased samalaadsed teadmisstruktuurid. Sageli ei suudeta omandatud teadmisi kasutada praktikas, kuna puudub kogemuslik baas. 5) Mälu kolmeastmeline mudel. 6) Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Meie meeltest pärineva teabe töötlemine toimub kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid.
annaabi.ee 
