3) suured muutused ruumilise rände erinevate etappide kujudes ja intensiivsustes ning üleminekumuutused migrantide funktsioonides, sagedustes, kestvustes, perioodilisustes, kategooriates, nende päritolumaades ja sihtkohtades. 4) samaaegsed muutused nii sotsiaalse rände vormis kui ka intensiivsuses ja liikumise informatsioonis ning teatud tingimustel on võimalik, et potentsiaalne rändaja võib kujundada oma arvamuse koha vahetamise kohta ühiskondlikus ruumis või kasutades ära paremat informatsioonitulva, mitte tegeleda lihtsalt territooriumi vahetamisega. 5) kõrge taseme üldistus, mis pidurdab väikest ruumilist ja ajalist ebaregulaarsust, me võime tunnistada rändetingimuste sidusaid mustreid, mis propageerivad endid läbi aja kui edukaid perioode ja 6) kõnealune protsess kipub kiirenema ajas ja ruumis, kuna mistahes kogukonnas toimub pidev põhjustavate tegurite kogunemine ja intensiivistumine ja kuna informatsioon ja mõju on üle kantud rohkem arenenust vähem arenenud piirkondadesse.
Tegutseja peab teadma, mida ta teeb ja milliseid alternatiive on olemas. 24 Kasvatus ja teadmised Infoühiskond. Tulevikuühiskonda nimetatakse sageli infoühiskonnaks ja mõeldakse selle all üldiselt tõika, et informatsioonil ja teadmistel on selles ühiskonnas keskne koht. Informatsiooni hulga järsk kasv on igatahes teatud deskriptiivne tõsiasi ning kool ei tohi sulgeda silmi selle informatsioonitulva ja nende probleemida ees, mis see on kaasa toonud. Praegusel hetkel tundub eriti tähtis selgitada kahte laia probleemi. 1. Teadmiste olemuse selgitamine: mida mõista teadmise all? Kuidas tegelikult teadmised erinevad sellest, mida me peame teadmiseks? 2. Teadmiste koht koolitöös: kuidas kasutada teadmisi õppimises? Kas teadmistel on omaette väärtus? Millised teadmised on nii väärtuslikud, et neid peaks õppima? Mida kujutavad endast teadmised?
annaabi.ee 
