7 Kaasaja poliitiline kaart: riigid globaliseeruvas ühiskonnas Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse enamasti sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) ühe elaniku kohta. SKT on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ka ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforiikideks (LääneEuroopa, PõhjaAmeerika ning Jaapan). Tööstustoodang on kasvanud nn. Uustööstusmaades, mida iseloomustab ennekõike usina, kuid odava töötajaskonna olemasolu, kuid kus napib kapitali. Uustööstusmaad on IdaAasia ja LadinaAmeerika riigid ning IdaEuroupa maad. Ressurssirikkad arengumaad, mis ei suuda undustrialiseeruda, on jäänud toorainemaadeks. Sellised riigid on Alzeeria, Sambia, Mehhiko, Tsiili ja Indoneesia
ühekülgselt. * Kiiresti arenesid need riigid (mitmed Euroopa riigid), kus tööstust arendati ka suurtest linnadest väljaspool. * Riikide arengutaseme määrab ka osalus maailmamajanduses. Arenenud riikide vahel toimub aktiivne kaubavahetus ja areng kestab. * Kaubavahetus arenenud riikide ja arengumaade vahel peaks tõstma viimaste arengutaset. * Vähemarenenud riikide omavaheline kaubavahetus on mahult väike ja üsna ühekülgne.ei aita kuidagi kaasa arengule. * Põhja riikide seas said inforiikideks nn. vanad kapitalistlikud riigid. Tööstus arenes väga jõudsalt. Arenenud riikide hulka jõudsid ka Ida-Euroopa riigid, kes vahepeal elasid üle 40-70 aastase plaanimajanduse perioodi. Kiiresti kasvava tööstustoodanguga on nn. uusindustriaalsed riigid, endised Lõuna riigid - Ida-Aasia maad (Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea) ja Ladina-Ameerika riigid (Brasiilia, Argentiina, Mehhiko). Kus majandus oli hiljuti arengumaade tasemel (Lõuna). Praegune tase kujunes tänu majanduse
aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid toodetakse, seda rikkam on riik. Riikide arengutaseme hindamisel arvestatakse ja ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb keskmise eluea, SKT ja hariduse näitajatest. Kõrge arenguga riike on 53. Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse Meelelahutus areneb tööstusesk seal, kus jätkub raha ja vaba raha ka kesk-ja töölisklassil. Rikkamad maad, kus inimestel oli nii aega kui ka raha, muutusid inforiikideks. Seal kasvavad kiirelt äriteenused, meelelahutus ja sotsiaalteenused. Lääne-Euroopa, P-Ameerika ja Jaapan. Tööstustoodang on kasvanud uustööstusmaades, mida iseloomustab usina ja odava töötajaskonna olemasolu, seal napib aga kapitali. Singapur, Taiwan, Brasiilia, Ida-Euroopa maad. Ressursirikkad arengumaad, mis ei suuda industrialiseeruda, on toorainemaad. Alzeeria, sambia, Mehhiko, Tsiili. Erandi moodustavad nafta eksportijad Araabia ÜE, Kuveit .