andmist. Peale rääkimist kuulub see info ajakirjanikule. Eriti kehtib see avalike elu tegelaste suhtes. Kaitsetute ja tavaliste inimeste puhul tuleks kontrollida, kas nad saavad aru tingimustest. • Kui ajakirjanik lepib allika piirangutega, siis peab ka lubadust pidama. Infopiirangud on praktilised eetikareeglid. Ajakirjanik võib nii usalduse kaotada. • Reporter ei tohi ise allikaid peita ja peab kasutama infopiiranguid. Tavaliselt tõstetakse info autoriteeti sellega, et viidatakse avalikult ebaolulisele allikale anonüümselt, püüdes tõsta sellega tsitaadi autoriteeti. VAATLUS JA TÖÖ KIRJALIKE ALLIKATEGA Allikalt infot saamiseks on kolm viisi: reporteri enda vaatlus, lugemine ja intervjuud. Vaatlus Vaatlus on info hankimise viis, mille puhul reporter on sündmuse pealtnägija või kuulaja ja annab info edasi selle põhjal. See on kõige väärtuslikum info, sest see tuleb esmaallikalt ja
Selle võib jagada neljaks: allikate kasutus, identifitseerimine, atributeerimine ja tsitaatide kontroll. Allikate kasutus. Toimetaja peab olema kindel, et uudises on kasutatud antud sündmuse tarvis kõige väärtuslikumaid allikaid ja serveeritakse neid väärtuslikult. Kas on maksimaalse väärtustega allikad, kas on kõik olulised allikad, kas on toodud allikate ja sündmuse seos, kas on kõik osapooled esindatud, kas on infopiiranguid, vaatluse tulemused korrektsed, kas kirjalikke allikaid on kasutatud piisavalt. Allikate identifitseerimine. Kas on valitud sobivad võtted allikate identifitseerimiseks ja kasutatud neid korrektselt. Kas tuleb välja, millised on allika suhted sündmusega, allika väärtus, identifitseeritud maksimaalselt, kas lisafaktid on õiged ja piisavalt, kas esimesel mainimisel on piisavalt identifitseeritud ja kas korduv viitamine on õige, kas identifitseerimisega on antud hinnangut
annaabi.ee 
