1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid. Liisaks sellele on veel neljas- andmebaasid, asutuste kodulehed, raamatukogu lehed.
muutumisel o leppiv midagi ei ole teha, teisi pakkujaid ei ole x J. P. Peteri ja J. C. Olsoni järgi: o brändilojaalne positiivne kogemus ja tugev side brändiga, peab parimaks ja ostab edaspidigi o ühe brändi rutiinne ostja pole oluline parima ostmine, rahuldab piisavalt hea, ei viitsi kulutada aega, energiat erinevate brändide tugevuste, nõrkuste lahkamisele o infootsija ükski pole parim, kulutab palju aega info töötlemiseks leidmaks tõeliselt head, ostab ühest sarjast erinevaid o brändivahetaja ei huvitu parima ostmisest, ei pea info kogumist tähtsaks, valikul on olulised keskkonnategurid: hinnaalandus, müügisoodustus o ristostja ostmisel ei kasuta ühte kriteeriumi, kohtleb hinda ja kvaliteeti erinevalt, valiku võtmeteguriks on väärtus, soovitud kvaliteet parima hinnaga
soovitab firmat teistele, on tolerantne firma eksimuste suhtes, on immuunne konkurentide surve suhtes. 23 Lojaalsuse järgi võib tarbijaid jaotada järgmistesse tüüpidesse: 1) brändilojaalne – tugev side brändiga, peab parimaks ja ostab edaspidigi (sigaretid, majonees, kohv, peavaluravim); 2) infootsija – ükski pole parim, kulutab palju aega leidmaks tõeliselt head (toiduained); 3) brändivahetaja – ei pea infokogumist tähtsaks, teeb otsuseid hoopis hinnaalanduse või müügisoodustuse ajel; 4) ristostja – puudub ostu otsustav kriteerium, kohtleb hinda ja kvaliteeti erinevalt, kord ostab firmapoest, siis hoopis turult. Tänapäeva konkurents on kahandanud tarbija lojaalsust, seetõttu on turundajal suur vastutus