jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus). TEADMISED- Indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. TEADMUS- Teadmised millegi kohta ja eristatakse indiviidi väljendatavat teadmust ja vaiketeadmust. INFOKÄITUMINE- Inimese interaktsiooni infomatsiooniga, st viise, kuidas inimesed hangivad. Otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. INFOVAJADUS- Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. Inimene võib seda lünka täita mälu kasutades nt eelde tuletades, sõpradelt või tuttavatelt küsides, kuhugi helistades, rmtt sirvides jne. INFO HANKIMINE- Informatsiooni otsimine kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest. INFOOTSING JA KASUTAMINE- Osa informatsiooni hankimisest, mille puhul kasutatakse
Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9 Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Selle käigus säilitava infomatsiooniga muutused: 1. Info muutub lühemaks ja lihtsamaks 2. Kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" 3. Tekuvad teatud lüngad( midagi jääb meelde, midagi asendub) 4. Ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad 5. Info muutub isikupärasemaks 6. Loogikavastane info ununeb 7. Juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolud 8. Mõni teema muutub valdavaks[3] Äratundmine- meeldetuletamise ajendist on ülesandes meeldetuletava koopia antud.
4. 13 Kui vaatleja mõõdab Einsteini-Podolsky-Roseni kujuteldavas katses ühe osakese spinni suuna, saab ta kohemaid teada ka teise osakese spinni suuna. See aga tähendab omakorda, et tema temperatuur tõuseb ja kiirgus intensiivistub. Lõpuks kaob musta augu mass sootuks. Pole teada, kuidas arvutada, mis juhtub kaohetkel, kuid ainus mõistlik järeldus näib olevat, et must auk hävib. Kuid mis juhtub lainefunktsiooni selle osaga, mis jääb musta augu sisse ja selle infomatsiooniga, mida see osa kannab musta auku langenu kohta? Esialgu näib, et see osa lainefunktsioonist koos temas sisalduva informatsiooniga paiskub musta augu lõplikul kadumisel välja. Aga informatsiooni edasikandmiseks on vaja energiat, kuid musta augu lõppjärgus on seda väga vähe järele jäänud. Ainus mõeldav viis siseinformatsiooni väljapääsuks näib olevat see, et ta eritub pidevalt koos kiirgusega, lõppvaatust ära ootamata
4. 13 Kui vaatleja mõõdab Einsteini-Podolsky-Roseni kujuteldavas katses ühe osakese spinni suuna, saab ta kohemaid teada ka teise osakese spinni suuna. See aga tähendab omakorda, et tema temperatuur tõuseb ja kiirgus intensiivistub. Lõpuks kaob musta augu mass sootuks. Pole teada, kuidas arvutada, mis juhtub kaohetkel, kuid ainus mõistlik järeldus näib olevat, et must auk hävib. Kuid mis juhtub lainefunktsiooni selle osaga, mis jääb musta augu sisse ja selle infomatsiooniga, mida see osa kannab musta auku langenu kohta? Esialgu näib, et see osa lainefunktsioonist koos temas sisalduva informatsiooniga paiskub musta augu lõplikul kadumisel välja. Aga informatsiooni edasikandmiseks on vaja energiat, kuid musta augu lõppjärgus on seda väga vähe järele jäänud. Ainus mõeldav viis siseinformatsiooni väljapääsuks näib olevat see, et ta eritub pidevalt koos kiirgusega, lõppvaatust ära ootamata
annaabi.ee 
