Koduvägivald
Kõige raskem on abi paluda
Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud
Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole
vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja
varjupaiku on vähe.
Enamik naiste varjupaikadest ei avalda enda aadresse. Neid saab leida vaid telefoninumbri alusel.
Kui kannatanu helistab, siis juhatatakse ta kohale. Infoliinidelt turvakeskuste numbrite leidmine on
keeruline, sageli antakse sealt teise asutuse number, mille kaudu turvapaigani jõutakse. See on
mõistetav: perevägivalla ohver tahab oma piinaja silmist kaduda nii, et vägivallatseja tema jälgi
üles ei leiaks.
Loomulikult oskavad kannatanut turvakeskusesse juhatada vastava piirkonna sotsiaaltöötajad. Aga
vahel võib konkreetne juhtum olla nii komplitseeritud, et on raskusi isegi sotsiaaltöötaja poole
pöördumisega.