Rahvusvahelise turunduse eripära seisneb selles, et tooteid turustatakse väljaspool oma riigi piire ning seetõttu tuleb arvestada igale sihtturule iseloomulike tunnustega. Peamised RT ja siseriikliku turunduse erinevused on järgnevad: · Kodumaisel turul on üks keel, rahvus ja kultuur aga rahvusvahelisel turundamisel peab arvestama, et eksisteerib mitu keelt, rahvust ja kultuuri. · Erinevalt siseriiklikule turundusele, kus turg on ühtlane ja infokogumine kerge, peab RT puhul arvestama, et turg on killustunud ning infokogumine on raske ja nõuab rohkesti raha ja inimressursse. · Siseriikliku turunduse puhul on poliitilised tegurid ebaolulised, RT puhul aga olulised. · Kodumaise turunduse puhul ei sekku valitsus äriotsustesse, RT puhul aga valitsus mõjutab äriotsuseid, firma on seotud riigi majandusplaanidega.
kuna need on ebamugavad. Kanadalased aga vastupidise suhtumisega, vaikimine on ebamugavam. Ka selles osas nõustun, kuna olen ka endal seda märganud, et pigem üritan vältida avalikke esinemisi kui selliseid. Minu puhul aga on erinev see, et kui see on kohustuslik siis teen selle ära kõhklemata, et selle võiks keegi teine ära teha. Kanadalastega seoses kahjuks ei oska ma muud lisada, kuna otsest kontakti pole olnud. 3. Passiivne infokogumine uues tundmatus olukorras. Mitmed eestlased mainisid (kuid mitte ükski kanadalane), et vaikimine on omal kohal uue inimesega kohtudes, „kui ei ole veel teada mida röökida“. Ka selle väitega ma pean järjekordselt nõustuma, kuna ise eestlasena olen ka seda praktiseerinud. Olen kogenud grupis sellist ebameeldivat olukorda, kus oleks soov inimesega tutvuda, kuid ei oska teemat alustada siis on olnud targem valik vaikida. Kui teema millest rääkida
Seosed: ettevõtted peavad jagama ühiseid ärilisi põhimõtteid, et saada kasu lähedusest ja vastastikusest mõjust. Kriitiline hulk: klastris peab olema piisav hulk liikmeid, et nende koostoimel oleks positiivne ning tähendusrikas mõju ettevõtete tulemustikkusele. (Estonian Institute for Sustainable Development) Klastriarendusfaasid: Tegevused jaotuvad eesmärkide põhjal kuude peamisesse gruppi: - uuringud ja võrgustumine (infokogumine, klastriülevaated, info levitamine, seminarid, veebilehed jne); - poliitika (lobitöö, dialoog ettevõtete, T&A-asutuste ja avaliku sektori vahel); - ärikoostöö (hanked, turuinfo, eksporditurundus); - haridus ja koolitus (erialane ja juhtimisteemaline); - innovatsioon ja tehnoloogia; - klastri laiendamine (piirkonna tootemargi arendamine, välisotseinvesteeringud, inkubatsioon, ülikoolist võrsunud ehk spin-off-ettevõtted). 3. Miks on klastit vaja?
järgmise vahetuse personaali teavitada. Inforaamat vastuvõtuosakonna ametlik ja avalik dokument, kliendisuhtluse üks osa. Piirkonna kaart, bussijaamade, lennufirmade, taksofirmade telefoninumbrid, ürituste ajakava, vaatamisväärsuste ja majutusasutuste kontaktandmed, olulisemate transpordiliinide graafikud, kohalike giidide kontaktandmed, jne. 21. Külaliste saabumiseelne kontakt majutusettevõttega? Infokogumine, võib kesta aastaid, aastakümneid. Sõbrad tuttavad räägivad, meedia. Langetatakse ostuotsus. Kui külaline kogeb probleeme või aeglast teenindust tellimiskeskuse või vastuvõtu töötajaga suhtlemisel, mõtleb ta enne hoolikalt, kui selles hotellis toa tellib. Otsitakse sobilik majutus, hind ja muu. Saadetakse pärigud. Telefoni, faksi, emaili teel. Tellimissüsteemi kaudu, reisibüroo kaudu. Päring, mis 1 tunniga vastust ei saa on kaotatud tehing!
tingimustes valida avaliku sektori tegevuse eelissuunda. Poliitikaanalüüsi on otstarbekas kasutada kui probleem puudutab näiteks sotsiaalseid küsimusi, kui eksisteerib vastandlikke huvisid ja on vaja võrrelda võrreldamatuid väärtusi. Poliitikaanalüüsi eesmärgiks on saada üksikasjalik ülevaade probleemist, võimalikest lahendustest ja nende mõjudest. Kaks peamist hoova 1. infokogumine poliitika kasutegurite ja võimalike tagajärgede kohta 2. poliitika alternatiivide kaalumine Osalt teadus, osalt poliitiline otsus Eeldab teadusliku teadmise toomist poliitikategemisse Kirjeldav teave (empiiriliste faktide kogumine) ja normatiivne hinnang (väärtustel põhinev) Reeglina ei saa redutseerida pelgalt valemiks Sageli kaasatud poliitikaanalüüsi ka kodanikud Wicked problems ehk enamus avaliku poliitika küsimusi on keerulised ja vastuolulised
projektina, - ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule Tegevuspõhine kuluarvestus (Activity-Based Costing (ABC)) - alternatiiv traditsioonilisele (Täiskuluarvestus) üldkulude jaotamise süsteemile, - selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, - üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). 72 · Tellimuspõhine kuluarvestus Rakendatakse juhul, kui tegevus koosneb eraldi lepingutest, tellimustest või partiidest, mis üldjuhul on üksteisest määratletavalt erinevad. - Kulud liigitatakse töö-, materjali- ja üldkuludeks - Jaotatakse kulukeskustesse - Kulukeskused jaotatakse kõikide toodetud kuluühikute vahel. - Üldkulude jaotuse aluseks on leping, tellimus või partii.
toodetele proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige. Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv) Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige. · Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). · On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine tellimuste arv) · Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks · Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige. · Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). · On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine tellimuste arv) · Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks · Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige. Tegevuspõhine kuluarvestus on: o alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile, o selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid, o üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine). On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv) Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele: o traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest; o tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
keelatud. (2) Prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam on keelatud. 6. POSTMODERNNE TURUNDUS Põhimõisted 1) Postmodernne turundus Brändiarhitektuur Küünilised tarbijad Vajaduste alusel segmentimine Ümberstruktureeritud reklaam (integreeritud turunduskommunikatsioon) Elektrooniline infokogumine 2) Postmodernne tarbija On kosmopoliitilise maailmavaatega, Sellisel heaolutasemel, kus ei pea mõtlema ellujäämisele, Eesmärgiks ning motivaatoriks on eneseteostus, Kõrgelt arenenud iroonia- ja mängumeel ning fantaasia, Ta väljendab end tarbimise kaudu (asjad, mida ostab ja omab), Hindab aega ja väärtustab vabadust.
miks, mis vahenditega ja mis jörjekorras jne), Aga see tasub end ära ja mitme lapse puhul ei pea enam teistele nii palju aega kulutama selle peale, sest mingi kava on olemas. * uuringu läbiviimine (võib olla kas lühiike või pikaajaline), Tavalapse puhul läbi aasta kogud infot ja siis teed kokkuvõtte vastavalt õoppekavale. Erivja. puhul on mingi periood, kus toimub intensiivsem põhiline info kogumine. Edaspidine on ka pidev jälgimine, aga on ka perioodie, kus see infokogumine on intentsovsem *saadud andmete analüüsimine ( Info analüüs, nt mida saab järeldada, mida suudaks edasi teha jne. Info tõlgendamine on ka päris keerukas. See tõlgendamine on ka keeruline ka teadlastele, sest tegelme valdkonnas, kus peame tegema järledusi lapse oskuste taseme koha käitumise põhjal. Samas aga see ei pruugi näidata veel "sisu" ja tõelist järeldust. *kokkuvõtte tegemine info tuleb lühidal kokku võtta, et teada saada, mis on põhilised
Laboratoorium ja nõustamiskabinet • Teaduslik ja tarbepsühholoogia • Akadeemiline ja turupsühholoogia 17. SP uurimismeetodid. Uurimistöö eetika. Kuidas? • Uurimismeetodid: protseduurid usaldusväärse teadmise saamiseks inimestevaheliste suhete kohta • Mida/keda uskuda? • Uurimistöö: kontrollitavate sammude jada küsimusest usaldusväärse vastuseni • Konstruktid, faktid ja teooriad SP meetodid • Vaatlus. Visuaalne infokogumine, salvestamine, töötlemine, analüüs • Dokumentide analüüs. Sisuanalüüs. • Verbaalsed uurimismeetodid. Intervjuu, küsitlus, fookusgrupp, eksperthinnang • Standardiseeritud verbaalsed uurimismeetodid. Skaala. Test. • Eksperiment. Loomulik eksperiment, laboratoorne eksperiment. Eetikanõuded • Mida tohib/ei tohi teha haritum, teadjam, kompetentsem inimene? • Teadja positsioon sisaldab alati ohtu – ärakasutamiseks, manipulatsiooniks,
annaabi.ee 
