INFOKIRJAOSKUS Koostajad: SISSEJUHATUS ME LIIGUME TEADMISTEPÕHISE ÜHISKONNA SUUNAS, SELLEKS VAJAME OLLA VARUSTATUD KÕIGE UUSIMATE TEADMISTE JA OSKUSTEGA! · Infokirjaoskuse olulisus · Millal me vajame infokirjaoksukst? · Infokirjaoskuse mõiste mida see tähendab? · Millised on infokirjaoskuse komponendid? OLULISUS INFORMATSIOONI HULK INFOEDASTAMIS VÕIMALUS · Arenenud kiiresti · Parem · Info ja juurdepääsuvõimalus kommunikatsioonitehnolooga areng · Pidev infovoog · Andmehulkade säilitamise võimalused MILLAL ME INFOKIRJAOSKUST VAJAME? TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEL ISIKLIKUS ELUS
nüüd on tähtsaks saanud infokirjaoskus ja võrgusisu. UNESCO silmapaistev ülemaailmse infoühiskonna arengus (tegevus õigused, vabadused, kaitse, arendamine, juurdepääsu tagamine infole). Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: ligipääsu tagamine (avalikud internetipuntid); võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega; arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Areneb pidevalt, keegi ei tea, milline näeb välja infoühiskond tulevikus.
Infootsing otsisüsteemides Otsing 1: km in mile Vastus 1: 1,609344 Otsing 2: 5 miles to km Vastus 2: 8,04672 Kontrollisin saidil wolframalpha.com. 6. Esitage arv 1989 rooma numbrites. Kus asus kalkulaator? Viide lisa siia. Otsing: 1989 in roman Vastus: MCMLXXXIX Ei vaja eraldi kalkulaatori avamist. Kui soovin kalkulaatorit, siis sisaldan suvalise matemaatilise tehte (näiteks) 7. Leidke veebipõhine infokirjaoskuse (information literacy) õpetus (tutorial), mis asub Austraalia haridusasutuse saidil. Esitage ühe õppematerjali nimetus. Kuidas otsingu läbi viite ja tulemusi hindate? Täpsem otsing Kõik sõnad: tutorial Fraas: information literady Domeen: edu.au Tulemus: ECU | Library | Pilot | Online Information Literacy Tutorial Hinnang: tundub et esimesed tulemused võivad õiged olla 8. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas e-government
09.12) Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Dogpile (www.dogpile.com). 10. Leidke mustvalgeid pilte india elevandist (indian elephant). Esitage ühe pildi aadress. Kuidas otsingu läbi viite? Valin pildid, täpsema otsingu, lisan täpse fraasi ,,indian elephant", valiku must-valged pildid. http://artnroll.net/forum/24/indian-elephant-pictures-i12.jpg Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Metacrawler (http://www.metacrawler.com/). 11. Leidke veebipõhine infokirjaoskuse (information literacy) õpetus (tutorial), mis asub Austraalia haridusasutuse saidil. Esitage ühe õppematerjali nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? Valin täpsema otsingu, fraasiks lisan information literacy, esimesele reale All of these words: tutorial, saidiks edu.au. ECU Library's online information literacy tutorial http://www.ecu.edu.au/service- centres/LIBRARY/pilot/Site_Resources/index.html (26.09.12)
Kuidas otsingu läbi viite? Image ,,indian elephant black and white" http://fineartamerica.com/images-medium/1-elephant-walk-black-and-white-joseph-g- holland.jpg Praktiline töö nr 3 Otsing otsisüsteemis Google Viige infootsingud läbi metaotsisüsteemis Metacrawler (http://www.metacrawler.com/). 11. Leidke veebipõhine infokirjaoskuse (information literacy) õpetus (tutorial), mis asub Austraalia haridusasutuse saidil. Esitage ühe õppematerjali nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search, exact phrase ,,information literacy", all of these words ,,tutorial", domain ,,edu.au" Information Literacy Tutorial. 12. Koostage üks otsingu ülesanne. Sõnastage ülesanne nii, et lahenduseks tuleks kuni 5 vastust. Leidke A.H. Tammsaare raamatu ,,Tõde ja õigus" V osa kohta tehtud powerpointi
Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolides. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Inglise keeles! Advanced search, ,,information literacy" key word, ,,university" key word. Noriega, E F. (2011). Biblioteca y docencia : motivando el desarrollo de un programa ALFIN en el Consorcio de Universidades. Alexandría : Revista de Ciencias de la Información, 5, (8), 54-68 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusartikli kirjutamise kohta.
vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/), 4.6. küsimusele andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/), 7.9. küsimusele andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com), 10.15. küsimusele RRi andmebaasist ISE (http://ise.nlib.ee). 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Võtan Find Article otsingu. Kirjutan esimesse kasti information literacy ning teiselahtrisse university, alumisele kastile valin ka täiendi, et key word. Klopfer, L., Baier, R., Karabenick, S. A. (2004). Benefits of Librarian Leadership in University Teaching and Learning Centers: An Overview and Case Study. MLA Forum, 3 (2). 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusartikli kirjutamise kohta
Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Paremalt tulbast valin otsingukategooria find articles. Otsisõnadeks Information literacy AND university. Mõlema puhul ''all fields''. Sain 68 vastet. Wakimoto, Diana K. (2010) Information Literacy Instruction Assessment and Improvement through Evidence Based Practice: A Mixed Method Study. Based Library and Information Practice, 5(1), 8292. Andmebaasis Open Access 2
õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks. o Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja nõustati õppejõude/teadureid uuemate kirjete sisestamisel. Alates 1. jaanuarist 2007 on raamatukogu bibliograafiaosakond TTÜ töötajate publikatsioonikirjete lõppkinnitaja. o Raamatukogu alustas koostööd IFLA/UNESCO rahvusvahelise infokirjaoskuse edendamise töögrupiga. Andmebaasi International Information Literacy Resources Directory lisati TTÜR-i infokirjaoskuse kursuste ingliskeelsed ainekaardid. o Ilmus akadeemik Ülo Lille personaalbibliograafia (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid B ; 6). o Korraldati kahepäevane ülikooliraamatukogude referentide suvekool "Näe ja ole nähtav". o Tehnikaülikooli üliõpilaste seas viidi novembris läbi
Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.-3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/) 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Avan lehe, Articles, otsin kahe võtmesõna järgi. Saan tulemusi 17. Abstract, La alfabetización informacional en las universidades españolas. Niveles de incorporación a partir de la información publicada en los sitios web desusbibliotecasCRAI,UribeTirado http://www.doaj.org/doaj?func=abstract&id=1037101&q1=Information%20Li
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest
kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia literacy Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid. Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK (koostajaks Society of College, National and University Libraries, SCONUL) mudel (vt: http:// dis.shef.ac.uk/literacy/standards.htm ). Eestis vastav standard seni puudub.
arendamisega 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Organisatsiooni jaoks: teabe otsimist ja leidmist tarbijate vajaduste head tundmist infoga seotud tegevuste vastavust seadustele ja normidele organisatsiooni mälu säilitamist informatsiooni kvaliteeti sise- ja väliskommunikatsiooni dubleerivate tööde vältimist töötajate koolitamist informatsiooniga seotud tegevuste, sh infokirjaoskuse osas. Inimese jaoks: Töös on olulised sotsiaalsed ja suhtlemisoskused Meeskonnatöö, ning info- ja sidesüsteemide kasutamise oskused Formaalne haridus aegub väga kiiresti Võime (ümber)õppida Tulevik on enda määrata 16. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia informatsiooni loomiseks, kasutamiseks, edastamiseks, säilitamiseks ja hävitamiseks. 17
kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); •arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; •avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; •monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Suveräänsus Eestis Viimastel aastatel on Euroopa poliitika-, õigus- ja majanduskeskkonnas muutunud väga palju föderaalriigistumise suunas.
õppeprotsessi kindlustamisele õpikute ja õppematerjalidega. Teadusraamatukogude finantsraskused ja juhtimissüsteemi ametkondlik killustamine; Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute tellimus teadusraamatukogu teenusele ei formuleerunud riiklikuks tellimuseks; Tulevik Eesti teadusraamatukogude arengukava projekt (2001); Raamatukogunduse detsentraliseerimine; Eesmärk- kasutaja kesksus, teabe kättesaadavus ja isikustamine; Kasutajate infokirjaoskuse arendamine. Tuleviku eesmärgiks- saavutada sarnaselt teistele arenenud informatsioonilise infrastruktuuriga riikidele raamatukogu- ja infoteeninduse korraldus nii, et ülikooli-, eriala-, rahvus-, rahva-, kooli- jt raamatukogud, millest igaüks täidab talle omaseid ülesandeid, moodustavad tervikliku raamatukoguvõrgu. 12
kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: 1. ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); 2. võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja avalike teenuste pakkumine; haridus- ja kultuuriteenuste arendamine); 3. arvuti- ja infokirjaoskuse levitamine; 4. avaliku ja erasektori koostöö soodustamine finantseerimisel ja teenuste arendamisel; 5. monopoolsete ettevõtete tekkimise vältimine infoturul. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusesse. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus - jätku-suutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja
Järgnevalt mõningad peamised ülesanded, mida teabeasutused täidavad: Raamatukogud · Teavikute kogumine, säilitamine, kättesaadavaks tegemine · Inimestele vaba ja piiramatu juurdepääsu tagamine informatsuioonile, teadmistele, inimmütte saavutustele ja kultuurile · Intellektuaalsete vabad´uste tagamine · Elukestva õppimise ja enesetäiendamise toetamine · Infokirjaoskuse leviku toetamine ühiskonnas · Moodustavad osa ühiskondlikust infosüsteemist Muuseumid · Koguvad, uurivad, säilitavad, vahendavad üldsusele inimese ja tema elukeskkonnaga seotud kultuuriväärtusega objekte · Toetavad ühiskondliku, kogukondliku, perekondliku identiteedi kujunemist · Talitlevad ühiskondlike mäluinstitutsioonidena · Toetavad haridust, teadusuuringuid · Moodustavad osa ühiskondlikust infosüsteemist Arhiivid
annaabi.ee 
