Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest
Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks". Arvuti töötab transistorite ja kiipide abil. Monitoril ehk kuvaril nähtav foto on muundatud info, mis tuleb tegelikult kiipidest
annaabi.ee 
