aastal. Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739. Sellest ajast alates hakkas eesti kirjakeele kujunemist juhtima Põhja-Eesti keelepruuk. Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur; · kõnekultuur ( 50 000 aastat tagasi); · kirjakultuur (5 000 aastat tagasi);
kokkupuuteid allergeenidega (12%) ja õige toitumise tähtsust (10%), lisaks nimetati allergia vältimiseks vajadust hoida puhtana elukeskkond, parandada ökoloogiat ja tarbida vähem kodukeemiat. Peamine infokanal asjatundliku allergia-alase teabe saamiseks on olnud ajakirjandus (24%), mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad ja sõbrad, erialaarst ning internet. Allergialiidu juhataja, nahaarst dr Maie Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades. "Allergolooge jääb Eestis üha vähemaks ja juurdekasvu ei ole riigi poolt ette nähtud, seetõttu on ka spetsiifiliste allergia-alaste küsimuste lahendamine, sh ennetustöö ja ravivõimaluste
annaabi.ee 
