Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 pr...
põud, üleujutus, sõda 2.6. `Loomulik inflatsioon' Majanduste konvergentsiga seotud. KOKKUVÕTE Inflatsioon on ühiskondlik probleem, mis põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. See vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust ning põhjustab veel teisigi halbu ilminguid. Inflatsioon põhjustab vältimatult poliitilist retoorikat ning tekitab laenamisega seotud eetilisi probleeme. Teatud juhtudel on inflatsioon olnud valitsuse kukkumise põhjuseks. Kuid inflatsioonist vabanemisega seotud kahjud võivad olla sama halvad kui inflatsiooni endaga seotud. KASUTATUD KIRJANDUS "Inflatsioon" http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html "Inflatsioon Eestis" Natalja Viilmann, Eesti Pank. 2008 veebruar. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/selgitused/inflatsioon.p df?ok=1 "Inflatsioon" Euroopa komisjon, majandus ja rahandus. http://ec.europa.eu/economy_finance/focuson/inflation/what_et.htm
Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimuses. Kõikidel riikidel tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Selleks, et ühiskond saaks hinnata, kas majandus toimib edukalt ning riigil läheb hästi, kasutatakse mitmesuguseid näitajaid. Nii räägitakse majanduskasvust, inflatsioonist, tööpuudusest, ekspordi ning impordi muutustest ning vahetuskursi ja finantsturgude stabiilsusest. 3 RESSURSID Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Enamasti on kõik millegi valmistamiseks vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad
Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
(THI) kuuluvate kaubagruppide hindade muutuse võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga rahatähed ja mündid tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna-
Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introduction to Microeconomics" 3 rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei
keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtpaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalne väärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Laen on kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. · Laen ei ole sissetulek ehk tulu. · Intress on kokkuleppeline laenu hind. Intress peab hüvitama raha laenajale inflatsioonist ja raha kasutamise alternatiividest loobumise kulud. · Laenu võtmise kuldreegel on, et laenu ei tohiks võtta millegi soetamiseks, mis kaotab oma väärtuse enne laenu tagasimaksmise aega. Rahamuresid aitavad ennetada: · oskus planeerida ja seada eesmärke · arvutamisoskused · teadmised tarbija õigustest ja valikutest · ettevõtlikkus ja oskus ümbritsevat infot hinnata, et majanduskeskkonnas orienteeruda · iseseisvus, algatusvõime ja vastutuse võtmine ·
reservidega (eesti krooni kurss on seotud euroga, enne seda saksa margaga)Väldib keskpanga suva raha emiteerimisel, keskpank ei saa omatahtmist mööda raha juurde trükkida ja seda käibele lasta. Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv)
ostukorvi koostis. Inflatsiooni mõju tarbijale Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinavalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõigr vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust klub suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma. Too aga, kellel on suured säästud, kaotab, kuna tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust. Seega võib mõne majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse langus. Raha väärtust kajastab kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta.
Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb. Inflatsioonist on kasu harva ja vähesel määral. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust. Teades, et raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest püüavad raha omanikud seda mitte enda käes hoida, vaid seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema, et ta säiliks vähemalt endises ulatuses. Inflatsioon võib osutuda kasulikuks ka teatud inimeste gruppidele. Tehes teatud perioodil suuri võlgnevusi võib
2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni: a. teatud tooraine kallinemine b
a) a) suurhoiustajad; b)) pensionärid;; p c) c) keskklass; keskklass; d)) väikehoiustajad; j e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel, et riigis on tootmine jaotatud: a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor; c)9 impordi ja kaitstud sektor. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 26. Ühiskond võib inflatsioonist ka kasu saada, kui: a) ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, g , et tulevikus tulevikus onon võimalik võimalik saada saada suuremaid suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise
rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal. · Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks majandusteadlaseks. · Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest. · Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja turu poolt määratud vahetuskursside poolt · Oli Ronald Reagani majanduspoliitiline nõustaja · Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse, majandusajalukku, statistikasse ning majanduse metodoloogiasse 24. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,
Kogu ajagraafik: võrkgraafik Ühiktööde kulud: Tegelike kulude võrdlemine arvetuslikega Kas tehtut tuleks paremini teha Tagasiside 23 Läbirääkimistel sõlmitud lepingu kulukontroll Parim võimalus kulukontrolliks. Kui läbi räägitakse tööde kaupa, saab tellija kujundada andmebaasi. 24 Suurte hoonestusprojektide rahavoo kontroll Eeldab pidevat korrigeerimist. 25 Maksumusplaanija kulukontrolli osad Algeelarve, mida korrigeeritakse sõltuvalt inflatsioonist Eelarvevariandid Eelarvega võrrelavad tegelikud kulud Kogemuslikud tulevaste tööde maksumused 26 Mida tähendab majandusnäitajate horisontaalanalüüs Võrreldakse erinevate aastate näitajate rajalisi ja/või protsentuaalseid muutusi.
verminud oma raha. Koloniaalse nabanööri läbilõikamine aasta tagasi on meid lahti rebinud rublatsooni inflatsioonikatastroofist. Krooni käibelelaskmisel oli krooni ekvivalendiks 10 rubla, tänaseks maksab kroon üle üheksakümne rubla, ja inflatsioon, mis Eestis on tingitud eeskätt üleminekust energia ja kütuse maailmahindadele, on tagasihoidlik ja üle 30 korra madalam inflatsioonist rublatsoonis. Valitsus on suutnud säilitada tasakaalustatud riigieelarvet, parlament, valitsus ja president on Eesti Panga seaduse väljakuulutamisega (31.5.1993, otsus nr. 104) taganud Eesti Pangale sõltumatuse ja me kavatseme seda sõltumatust kindlalt garanteerida ka edaspidi. Ja seepärast tahan lõpetuseks osutada eesti rahva idealismile. Eestlased on väike rahvas, ja
linnade kodanikud. Suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud, kes tahtsid saada uusi turge ning nõudsid vaba kapitalistlikku ettevõtlust a konkurentsi. Zirodiine pooldasid ka advokaadid, filosoofid, kirjanikud jt, kelle sihiks oli vabariik, mille ideaalid olid pärit antiikajast ning milles nähti eelkõige isiku-ja kodanikuvabaduse kindlustajat. Zirodiinide võimule tulek Ühiskondlikke pingeid hakkasid üha enam teravdama ka majandusraskused, mis olid tingitud eelkõige inflatsioonist. Metallraha kadus käibelt ja paberraha kurss langes. Aastal 1792 haaras Pariisi suhkrukriis eelneval aastal ülestõusnud neegerorjad olid põletanud suure osa suhkruroo- ja kohviistandusi. Suhkrukriisi tõttu hakkasid kaupmehed juba esimeste teadete peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega
põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka muusse varasse – näiteks kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse, lapse haridusse jne. Investeerimisel tahetakse üldjuhul oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus kaotama.
EXHI e ekspordihinnaindeks- iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut IHI e impordihinnaindeks- iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut INFLATSIOONI MÕJU TARBIJALE: 1) Esmatarbekaupade kallinemisel langeb eelkõige vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust kulub suurem osa esmatarbekaupadele 2) Luksuskaupade kallinemisel mõjutatakse eelkõige rikkamat elanikkonda. 3) Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna tagasimakse on inflatsiooni võrra väiksem 4) Suurte säästude puhul inimene kaotab, sest tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust Inflatsiooni peamine negatiivne mõju on raha väärtuse e ostujõu langus; olukord võib tekkida juhul, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine ja kui tootmiskulud on jõudsas kasvus MAJANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1) Kõirge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2) Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga
1921-1922a. Washingtoni mere konverents USA algatus. Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit. USA toetas sõda rahaga andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha tagasi saamisest. Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks. Lepingu garandid olid Suurbritannia ja Itaalia.
d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile 19. Erainvesteeringute väljatõrjumine tähendab: a. valitsuse keelab eraettevõtjatele investeeringute tegemise b. välisinvestorid tõrjuvad kodumaised investorid kõrvale c. valitsuse siselaen eelarve defitsiidi katmiseks neelab investeeringuteks vajamineva raha d. maffia ei luba kellelgi raha investeeringuteks kulutada 20. Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad
perioodil. Seejuures on oluline, et kasvab just keskmine hinnatase. Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus kui koos hindadega tõusevad ka palgad, siis ei pruugi ostujõud langeda. Inflatsiooni tekkimise peamisi põhjuseid on kaks:
Sellele vaatamata ei tohi lasta tähelepanul hajuda, Eesti jääb ERM II liikmeks kuni euroalaga ühinemiseni, seega tuleb täpselt jälgida võetud kohustuste täitmist. Hinnastabiilsuse kriteerium nõuab, et riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Siinkohal ei arvestata riike, kus inflatsiooni asemel on deflatsioon. Inflatsioonist on on Eesti ajakirjanduses alati palju juttu olnud, eriti eelmisel aastal, kui see ulatus juba koguni kahekohalise numbrini. Põhjus, miks inflatsiooni on nii palju kajastatud, on see, et liiga kõrge inflatsiooni tase on üks põhitakistusi euroalaga liitumisel. Eesti on euroga liitumise plaane pidanud juba mitmel korral muutma, esialgselt oli plaanis eurole üle minna juba 1. jaanuaril 2 2007
Hinnastabiilsus soodustab majanduskeskkonda ja majandustegevust, sest.. • mõistetakse paremini hinnamuutusi(kauba hinna muutus teise suhtes), ega aja seda segamini üldise hinnamuutusega; • ei ajenda koguma mitterahalisi varasid(kinnisvara); • maksu- ja sotsiaalsüsteemidel pole moonutusi(maksumäärade ja sots.kindlustusmaksete sidumine inflatsioonimääraga); • vähekindlustatud inimesed ei saa mõjutatud äkilisest inflatsioonist, deflatsioonist(neil pole kaitset). 4 Euroopa rahapoliitika ja selle eesmärk 4.1 Euroopa rahapoliitika Keskpangad teevad koostööd kahel tasandil: 1. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb: • Euroopa Keskpangast (EKP) • Kõikidest EL-i liikmesriikide keskpankadest. EKPS tasandil teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse. 2
majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31. juulil 1912 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise
ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA Tööturuga seotud mõisted puudutavad vaid tööealist rahvastikku (15-74 aastased inimesed). Tööealine rahvastik jaguneb: Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; siia kuuluvad kõik töötajad ja ka töötud.
a. puhkuseperioodi enne reformidega alustamist b. töö juures raisatud aega c. * majandusanalüüsiks kulunud aega d. kavandatavast monetaarpoliitilistest muudatustest üldsuse informeerimiseks kulunud aega Question 20 (1 point) Stagflatsioon on: a. majanduse taandareng b. * inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv c. inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus d. hinnatõusu ja tööviljakuse üheaegne muutus Question 21 (1 point) Ühiskond võib ka inflatsioonist kasu saada, kui a. kogu majanduse seisukohalt vajalikud absoluutsete hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini b. * ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, et tulevikus on võimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim c. kuna kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
tarbimisharjumised ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, on erinevad ka ostukorvi koostis (1). 3.2 Inflatsiooni mõju tarbijatele Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus kui koos hindadega tõusevad ka palgad, siis ei pruugi ostujõud langeda (1). 3.3 Hinnatõusu põhjused Inflatsiooni tekkimise peamisi põhjuseid on kaks:
väiksem ja tulusiirded majapidamistele tõusevad, mistõttu tarbimise ja majanduskasvu langus pidurdub. 36. Defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi, sest riiigivõlg kasvab ja usaldusväärsus langeb. 37. Töötusega seotud probleemid: tarbimise vähenemine, inimeste madal elatustase, tootmise vähenemine. inflatsiooniga seotud probleemid: elatustase langeb neil, kelle nominaalsissetuleku kasv jääb inflatsioonist maha; raha hoiustamine ja investeerimine pidurdub; sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu 38. Inflatsiooni saab mõõta: THI ja SKP deflaatori võrdlus: indeksite arvutamisel arvestatakse erinevaid hüviseid nt. Avaliku sektori/firmade poolt tarbitavate hüviste hinna muutuse mõju kajastab ainult SKP deflaator. SKP deflaatoris kajastub ainult kodumaine toodang, THI arvutamisel lähetutakse baasperioodi ostukorvist, deflaatori
Kogunõudlus ja kogupakkumine Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal
(Investopedia, LLC kuupäev puudub) Indekseerimine on erinevate majandusnäitajate muutuste sidumine inflatsiooni tegeliku määraga. Majandusnäitajad, millega saab inflatsiooni siduda on palgad, riigivõlg, maksumäär ja valuuta. Indekseerimise käigus korrigeeruvad hinnad ja maksed vastavalt inflatsiooni määrale. Seda kasutatakse pikka ajaliste laenulepingute puhul, kus laenuandja saab samas väärtuses raha tagasi, kui palju on andnud, sõltumata hetkel olevast inflatsioonist. (Lefort ja Schmidt-Hebbel 2002, :1-4) Inflatsiooni tõttu langenud väärtust on võimalik taastada kasutades devalvatsiooni ehk valuuta väärtuse vähendamine teise rahaühiku suhtes. Rakendades seda meetodit lisab see stiimulit juurde riigi ekspordile ja kodusele majandusele. Riigi eksporditavad kaubad on odavamad ja rohkem konkurendi võimelised. Samuti toob see riiki juurde välisinvestoreid, juhul kui hinnad ei tõuse. Devalveerimine peaks aitama vähendada
1971. a. augustis maksis unts kulda maailmaturul 35 dollarit, 1972. a. 64 dollarit, 1973. a. novembris 100 dollarit, 1987. a. augustis 205 dollarit, 1979. a. detsembris 528 dollarit ja 1980. a. jaanuaris 634 dollarit. Niisiis, kui 1971. a. maksis üks gramm kulda 1,1 dollarid, siis 1980. a. juba 20,4 dollarit, seega üheksa aasta jooksul enam kui 18-kordne hinnatõus! Kulla hinna tõusul on kapitalimaailmas palju põhjusi, alates inflatsioonist ja energiakriisist ning lõpetades toodetava kulla vähesusega. Viimase viieteiskümne aasta jooksul ei ole kullatootmise maht praktiliselt üldse suurenenud. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 37) Kulla hind sõltub erinevatest teguritest, sealhulgas selle puhtusest, kaalust, ehte kujust ja ehte valmistajast. Karaat ja grammi kaal näitavad, kui palju kulda esemes on, aga ainult see ei määra hinda
rahvusvahelise rahasüsteemi korrastamisel. Oli fiskaalpoliitika alustaja ja töötuse uurimustiku edendaja. 23. Kes oli M. Friedman Tema roll ja tähtsus? Milton Friedman (31 juuli 1912 16 november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks oluliseimaks majandusteadlaseks 20-ndal sajandil. Põhjapanev oli tema töö rahateooria vallas. Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldasrahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi).
35 Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal? a. friktsionaalselt töötu b. struktuurselt töötu c. loomulikult töötu d. heidutatud töötaja Investeeringud sõltuvad intressimäärast: a. võrdeliselt b. pöördvõrdeliselt c. üldse ei sõltu d. määramatult Inflatsioonist põhjustatud kahju on suurem siis: a. kui ta on prognoositud b. kui ta tekkib ootamatult c. kui teda ei tekkinudki d. kui teda ei märgatudki Inflatsiooni tõttu tavaliselt kaotab kõige rohkem: a. valitsus b. Korporatsioonid c. keskklass d. indekseeritud madala sissetulekuga inimesed e. indekseerimata madala sissetulekuga inimesed Kauba X nõudluskõver on p = 100 - 5ˇq ja pakkumiskõver on p=10 + 4ˇq . Leia tasakaalu kogus! 10 Mis on krediitraha?
Ning kuna bensiini hinnatõus mõjutab kaudselt väga paljusid sektoreid, siis tekib probleeme ka mujal - jahenvas majanduskeskkonnas on päris keeruline hinnatõusu tarbijale edasi anda. Juuli alguses toimunud aktsiisimäärade tõusud rahandusministeeriumi hinnangul aastase inflatsiooni kiirenemist kaasa ei too. Seda eelkõige põhjusel, et alkoholi aktsiisitõusu mõjuga samas suurusjärgus olev möödunudaastane soojuse käibemaksumäära tõusu mõju langeb juulikuust alates inflatsioonist välja, selgitas ministeerium. Hiljutine tubakatoodete aktsiiside tõstmine Euroopa Liidu miinimumtasemeni avaldub inflatsiooninäitajates aga vanade maksumääradega soetatud varude realiseerimise tõttu sügisel. Kui Euroopas on inflatsioon välistegurite mõjul kiirenemas, siis Eestis on välistegurite suurenevat mõju tasakaalustamas kodumaise hinnatõusu aeglustumine. Seetõttu on inflatsioon viimastel kuudel stabiliseerunud 11 protsendi lähedal.
1.SISSEJUHATUS Rahaga puutume me kõik kokku igapäevaselt, kes vähem ja kes jällegi rohkem. Käesoleva ainetöö raames kirjeldan raha ajalugu üldisemalt, selle tekkimist ning kuidas on asjad tänapäeval. Lisaks räägin ka meie endisest rahast- kroonist ning ka praegusest rahast eurost. Töö annab ülevaate erinevatest maailma organisatsioonidest, mis tegelevad rahaga igapäevaselt ning kes on maailma mastaabis väga olulisel kohal. Samuti on räägitud intressidest, valuutast ja inflatsioonist. Selle töö koostamisel on kasutatud nii eesti- kui ka inglisekeelset materjali, töö alginfo on saadud internetist, kuid kasutatud on ka materjale Eesti Rahvusraamatukogust ning ka Tartu Oskar Lutsu nimelisest linnaraamatukogust. 3 2.RAHA LOOMINE 2.1. RAHA AJALUGU Raha tekkimise eelduseks oli aktiivne kaubavahetus. Kui esialgu toimusid tehingud kaup-kauba
56. / rahvamajanduse harudevahelise bilansi meetodi looja 53. Alban Phillips (1914-1975) uus-meremaa ökonomist, 57. avastas pöördvõrdelise seose hõive ja inflatsiooni tasemete , vahel 58. , 54. Edmund Phelps(1933-) USA ökonomist, näitas muutused () hõives ei ole põhjustatud inflatsioonist, vaid selle hälbimine oodatud tasemest 55. John Galbraith (1908-2006) USA majandusteadlane, institutsioonide ökonoomika ja uue industriaalse ühiskonna teooria rajajaid, 56. Robert E.Lucas (1937 - ) USA majandusteadlane, ratsionaalsete ootuste teooria rajaja 57. Alvin Hansen (1887-1975) norra päritolu USA majandusteadlane, üks äritsüklite teooria loojaid 58. Nikolai Kondratjev (1892 1938) vene majandusteadlane, pika laine tsükliteooria looja 2015
korvamiseks trükiti suurel hulgal paberraha. INFLATSIOON väljendab raha ostujõu langust, hindade üldist tõusu, mis on seotud raharingluse häiretega.Inflatsiooni all mõistetakse olukorda, kus majanduses oli liiga palju raha. Inflatsiooni nähakse inflatsiooni peamiselt hinnatõusus (hinnatõus peab olema üldine ja püsiva iseloomuga). Olukorras, kus hinnad tõusevad näiteks 1% piires, ei oleks õige rääkida inflatsioonist. Teatud erandina võiks sellest kõnelda juhul, kui hindade tõusuga pole kaasnenud kaupade kvaliteedi paranemist ega sortimendi laienemist. Inflatsiooniga ei ole tegemist ka siis, kui näiteks streikide tagajärjel mingis majandusharus suurenevad töötasud või ühekordselt kallinevad tootmistegurid. Tootmiskulude kasv ja liignõudlus põhjustavad üldist hinnatõusu või tekitavad surve selle tõusuks, mis kahandab vältimatult raha väärtust. 2
kohal. Mobiiltelefoni kasutab umbes 92% elanikkonnast. 2007. aasta seisuga on 48 813 000 inimesel mobiiltelefonid. Peamised operaatorid on endine riigi ettevõte Telefonica, Vodafone Spain ja Amena. Interneti kasutajaid on Hispaanias 19 690 000. 18 KOKKUVÕTE Käesolevas referaadis kirjeldatakse peamiselt Hispaania majandust. Lugeda saab Hispaania majanduskasvust, inflatsioonist, väliskaubandusest ja peamistest majandusharudest. Lisaks majandusele on toodud ka üldinfo Hispaania kohta- ajalugu, geograafiline paiknevus, rahvastik, kliima ja keel. Eraldi peatükina on välja toodud ka poliitika ning kõige lõpuks, saab ülevaate Hispaania infoühiskonnast. SKP inimese kohta oli samal aastal jooksevhindades 33 600 dollarit. Praegusel ajal moodustavad Hispaania SKP-st 66,1% teenused, tööstusele jääb 30,2%, ja põllumajandus ca 3,6%.
l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2... mistõttu kiire inflatsiooni Inflatsioon puhul tuleks kuludesse kanda tunduvalt vähem, kui oleks
2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist. Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile paigutan, kuhu, kuidas, kui palju paigutada.) Makse risk kas suudetakse õigeks ajaks tagasi maksta, eelkõige puudutab võlakirja Turu risk inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul Likviidsus risk eelkõige tähtaegade sobivus/sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa Hajutamisrisk kui palju on turul erinevaid teenusepakkujaid, võimalused ja vajadused, olenevalt toodetest. Kui säästjad laenuvõtjad otse saavad turul kokku nim. seda otseseks finantsseerimiseks. Enamus juhul tulevad mängu finantsvahendajad ehk raha asutused, seda tegevust nim. kaudseks finantsseerimiseks.
diskontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist. 53. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. 54. Inflatsiooni tekkepõhjused. võib laias laastus jaotada nõudluse- ja pakkumisepoolseteks. Esimesest põhjustatud inflatsiooni nimetatakse ka nõudlusinflatsiooniks ja teist kuluinflatsiooniks. 55. Maksebilanss ja selle koostisosad. on riigi aruanne kõikidest tehingutest tema residentide ja teiste riikide residentide vahel mingi
toetama investeeringuid krediitide ja laenudega. Et turgu laiendada, tuleb luua sotsiaalhoolekanne, abirahad, kehtestada paindlik maksukorraldus. Eelarve vōib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1921.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. 4. Milton Friedman ja Tema roll Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest (ehk keskpankade sõltumatus, kuigi ta ise pooldas rahapakkumise määramist mehhaaniliselt ning keskpankade täielikku kaotamist). Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja (tänapäeval üldlevinud) turu poolt määratud vahetuskursside poolt (vaba kursi ainsa alternatiivina nägi ta valuutakomitee süsteemi). Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse (püsiva tulu hüpotees),
tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse. Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. Hoiukassas sai üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul on vahekord 2:1. 1961.a. 1. jaanuaril viidi Nõukogude Liidus läbi teine ulatuslik sõjajärgne rahareform, mis jäi enne krooni taastulekut ka viimaseks. 1947. aasta rahatähed vahetati uute vastu vahekorras 10:1, kuna
netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp Isiklik (kogu)tulu sisaldab aga tulusid, mida saavad kodumajapidamised (KMP) ja mittekorporatiivne ettevõtlus. 3. Elukalliduse määramine tarbijahinnaindeksi THI abil Inflatsioon on märgatav ja püsiv tõus kaupade ja teenuste keskmises hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on
c) soodustavad vabakaubandust d) alandavad importkaupade hindu 5. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on: a) raha hulga vähenemine kauba ostmiseks b) raha hulga suurenemine kauba ostmiseks c) paremuselt teise valiku väärtus, millest on tulnud loobuda, et soovitut saada d) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus 6. Firma on saavutanud oma tasuvuspunkti, kui tema müügitulu on a) väiksem kui kulud b) suurem kui kulud c) võrdne kogukuludega d) inflatsioonist suurem 7. Hinnaelastsust väljendab: a) nõutava või pakutava kaubakoguse muutus, mis tuleneb nende hindade muutusest b) hindade muutumise kiirus nõudluse muutumise tagajärjel c) hindade muutumise kiirus, mis tuleneb sissetulekute kasvust d) hindade muutuste absoluutsumma aastas 8. Kui toodangu hulk suureneb a) vähenevad üldkulud tooteühiku kohta b) suureneved püsivkulud c) väheneved kogukulud d) väheneved muutuvkulud 9. Mikroökonoomika
majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. 10. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver. Inflatsiooni tekkepõhjused. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Phillipsi kõver kirjadab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta sellega paratamatult ka inflatsiooni. Inflatsioonist tingitud reaalpalga vähenemine vähendab aga omakorda tööhõive määra, kuna osa inimesi otsustab reaalpalga vähenemise tõttu mitte töötada. Inflatsiooni tekkepõhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu
valjaselgitamise pole mingeid probleeme ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 3 (1 point) Maksebilansi kapitalikontol kajastuvad: *a. erainvesteeringud kodumaal b. riigis toimunud kapitaalkaupade (pohivahendite) tehingud c. finantskapitali liikumist ule rahvusvaheliste piiride d. siselaenud ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 4 (1 point) Uhiskond voib ka inflatsioonist kasu saada, kuna *a. ettevotted investeerivad tanasel paeval rohkem, sest hinnatous on neile signaaliks, et tulevikus on voimalik saada suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus uldise hinnatousu tottu kallim b. kitsendav majanduspoliitika on kergemini teostatav, sest riigi maksutulud kahanevad kiiremini juhul kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) c. viletsuse indeks(tootusmaar + inflatsioonimaar) majanduses kasvab d
tasemel. Jaapanis lõpevad kõik palgalepingud üheaegselt kevadel ja toimub üldrah alik disk üldrahvalik diskussioon ssioon ekspordi ekspordi, impordi impordi, töökohtade ja inflatsiooni küsimustes. Vältimatult mõjutavad sotsiaalsed huvid sõlmitavaid lepinguid. Üldrahvalik kollektiivne tingimine elimineerib suure osa palk-palga inflatsioonist (USA-le probleem). Teiseks ei kehti kummaski riigis ka COLA klauslid. See mitte ainult ei hoia palkade tõusu kooskõlas tootluse kasvuga, vaid takistab ka tugevatel ametiühingutel läbi viia suuremaid palgatõuse kui ühinemata töölistel. COLA- klauslite kõrvalejätmine jaotab ühtlasi välispidistest varustussokkidest tingitud reaaltulu kaotused ühiskonnas õiglasemalt. 19 Lembit Viilup Ph
annaabi.ee 
