surveline. Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest (joonis 1). Põhjavee toitumine. Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200 300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, margalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt
Ilma põhjavee juurdevooluta jõed kuivavad või muutuvad suvel veevaeseks. Joonis 2 Vee ringkäik looduses 5 Põhjavee toitumine Sademete keskmisest aastasummast 600800 mm, moodustab pinnavee äravool 260 mm ehk 39%. Sademete hulk on suurem kõrgustikel. Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas ehk 10%. Infiltreeruva vee arvel kujuneb põhjaveevaru. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine LääneEestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal vahemikku 050 mm aastas (joonis 3). Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood, märgalad) põhjavee toitumine väiksem. Oluline on ka taimkatte iseloom. Püsirohumaalt ja eriti metsamaalt on aurumine suurem kui põldudelt.
Saaremaa allikad on seotud lubjakivist aluspõhja lõhevöönditega ja seetõttu paiknevad rühmiti. Saaremaa suurim on Odalätsi allikas, mille tootlikkus on kuni 200 l/s. Saare maakonnas võetakse vett tarbeveeks peamiselt ühest põhjaveekogumist, see on Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaakonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Põhjavee kvaliteet on mõjutatud seega otseselt maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist. Õnneks on magedavee ja soolasevee tase tasakaalus. Hiiumaal on ohuks põhjavee reostus või selle otsa lõppemine. Kuigi praegune tarbimisvajadus ei ohusta neid varusid tervikuna, on olukord kriitiline suuremate asulate ümbruses. Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veehorisondid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 6.2
annaabi.ee 
