Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks võtta selleks 17 ºC ehk kraadpäevadena väljendatuna 4220 °C⋅ d. Hindamaks aga kütteperioodi tuleks alusel võtta kütteperioodi kraadpäevad. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutuslike kraadpäevade leidmiseks vajalikke kalkulatsioone. t B = t s - Δt vs (1)
mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Mulla infiltratsioon Infiltreerumise kiiruse saamiseks mõõdetakse aeg, mis kulub mullapinnal lasuva vee taseme alanemiseks teatud vahemaa võrra. Aja jooksul see kiirus väheneb, sest mullapoorid täituvad veega. Kui muld on veega küllastunud, muutub infiltreerumsie kiirus ühtlaseks. Kui muld on küllastamata, siis on infiltreerumise kiirus suur. Küllastatud mulla puhul on kiirus ühtlane ning sõltub mulla lõimisest ja struktuurist. Kui maapind on täielikult küllastunud ja ei suuda enam vett läbi mullapooride juhtida, läheneb kiirus nullile. Kasutamine: Alustuseks tuleb valida koht, mis asuks mulla kirjeldamise kohast 2-5 meetri kaugusel. Seejärel tuleb ehitada infiltromeeter. Kõige lihtsam on lõigata purkidel põhjad alt ja seejärel märkida purkide siseküljele mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaani...
Väikeseks seda, et vesi aurustub ning sajab vihmana tagasi alla. 2. Selgita, kuidas järgmised tegurid mõjutavad auramist? Too ka näide! Temperatuur Mida kõrgem temperatuur, seda rohkem vesi kaaurustub. Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad.
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust,
3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI. 3) AEGLUSTAB SADEMETEVEE IMBUMIST PÕHJAVETTE V. PÕHJAVESI ...KUJUNEB VIHMA-, LUME- JA KA LIUSTIKUVEE INFILTRATSIOONI E. MAASE IMBUMISE TÕTTU. INFILTRATSIOON SÕLTUB 1) PINNASE GEOLOOGILISEST EHITUSEST (KIVIMID) 2) PINNASE NIISKUSSISALDUSEST 3) SAJU TUGEVUSEST JA KESTUSEST MIDA SÜGAVAMAL ON PÕHJAVESI, SEDA PUHTAM TA ON, KUID SEDA ROHKEM VÕIB TA SISALDADA LAHUSTUNUD MINERAALAINEID - MINERAALVESI.
Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juuredevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) 11. Selgita põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest. • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Veetaseme muutuse töttu hakkab jõgi rohkem kulutama oma põhja ja endistest lammidest jäävad järgi terrassid. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
- Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud - Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse - Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon - Taimkatte esinemine – taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku - Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem - Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Maailmameri Merevee omadused: Temperatuur
Koonga külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid reovesi suunatakse küla keskusest loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud 2008. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas 2011. aastal infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 241% elanike poolt ning asutustest ja ettevõtetest ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Lisaks toimub mitmel pool liigvee perioodil keldritesse tungiva vee pumpamine ühiskanalisatsiooni
Kuid esineb ka Viies tase väheviljakamaid alasid ning soid kõrgustiku jalamil. Põhjaosas on levinud leostunud rähksed mullad, Pilt 3-Pandivere kõrgustiku põllud lõunaosas aga peamiselt leetunud mullad. Veestik Pandivere kõrgustikus leidub Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim rohkelt allikaid pinnase suure sadevete infiltratsiooni tõttu. Teine taseKolmas tase Allikate rohkusest tingituna Neljas tase saavad Pandivere kõrgustikust Viies tase alguse paljud jõed (nt. Põltsamaa j., Pedja j.) Pilt 4 Põltsamaa Jõgi Veestik Suuri järvi Pandivere
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest
* Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. * Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt * Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest
Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI Infiltratsiooni mõjutavad Saju kestusesimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kallemida suurem seda vähem vett imbub Pinnase niiskuskuiva pinnase korral imbub rohkem Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse! PÕHJAVESI · Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega
................................................................ .......................................................... Tagajärg: .............................................................................................................................. ......................................... .............................................................................................................................. .......................................................... Nimeta 3 infiltratsiooni mõjutavat tegurit (konpekt) 1. ..................................................................................................................... ................................................... 2. ..................................................................................................................... ................................................... 3. ....................................................................................................
· Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: Mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: Kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse... Mõisted · Põhjavesi - Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi. · Mineraalvesi - Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Tervistava toimega.
Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes, väheneb põhja erosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele. II. Küljeerosioon 1. Esineb tasandikujõgedel ja mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksudel 2. Kulutatakse jõesängi külgi Tagajärg: jõed hakkavad looklema ehk meandreeruma Põhjavesi Infiltratsiooniks nim. sademete vee imbumist vette Infiltratsiooni mõjutavad järgmised tegurid: 1) KIVIMITE POORSUS – looduslik Mida suurem on pooride arv, seda rohkem vett sinna mahub 2) Inimtegevus Intensiivne vee väljapumpamise tagajärjel alaneb põhjavee tase, kaevud jäävad kuivaks Kaevu ümber kujuneb alanduslehter, kui see tekib mere lähedal, voolab sisse merevesi(soolane põhja-vesi)
32. Kuhu kujuneb joonisel tõenäoliselt maasäär? Maasäär tuleb sinna, kus rannajoon muudab järsult suunda 33. Miks ja kuidas rannikud aja jooksul muutuvad? Rannikud muutuvad aja jooksul sirgemaks ehk õgvenevad. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. 34. Selgita põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
Paluks mitte segamini ajada termineid pinnavesi ja pinnasevesi. Pinnavee all mõistetakse kõiki veekogusid: jõed, järved , tiigid, kraavid jne. Pinnasevesi on esimene, maapinnalähedane põhjavee kiht, kusjuures tegemist on vabapinnalise põhjavee kihiga (alternatiiviks on surveline põhjavesi). Pinnasevee pealispind ehk pinnasevee peeglit eristab maapinnast aeratsioonivöö, mille kaudu toimub pinnasevee toitumine infiltratsiooni ja ka kondensatsiooni kaudu. Järelikult pinnasevee toiteala ühtib tema levialaga. Surveline ehk arteesiavesi paikneb veepidemete vahel. Tänu veepidemetele tekibki arteesiavee kihis rõhk. Niisiis on arteesiavete puhul tegemist kolme alaga: toite-, surve- ja drenaazialaga. Üldjuhul peaks levikuala olema suurem kui toiteala. Tasub silmas pidada ka seda, et arteesiavee toiteala, nii nagu juuresoleval pildil kujutatud, on samal ajal pinnasevee leviala.
Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Hoone energiakulu koosneb mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad j...
taimestik, põhjavesi ja liustikud, on vee ringlemine maailmamere, atmosfääri ja maismaa vahel. (Suur on Väikesest detailsem) 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhuemperatuur, mida suurem on t seda suurem on aurumine, Õhuniiskus, mida suurem niiskus seda aeglasem aurumine, Tuule kiirus, aeglasema tuulekiirusega on kiirem aurumine, Taimestik, Pinnase omadused, 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, infiltratsioon tõuseb kuniks on veega küllastunud, Saju intensiivsus, tugeva saju korral voolab suurem osa vihmaveest veekogudesse, Kivimite poorsus, mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem infiltratsioon, Taimkatte olemasolu, taimkate aeglustab infiltratsiooni, Pinnase niiskus, kuiva pinnasega on infiltratsioon suurem kui niiske pinnasega. 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sademete ja aurumise vahekorrast, mida rohkem sajab ja vähem aurub, seda suurem äravool. 5
4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
vabapinnaliseks põhjaveeks. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademetest aurab tagasi õhku Nõlva kalle – mida suurem on kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud.
maakera veeringes. MÕJUTAVAD TEGURID · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Araali meri Järv Kuivamise põhjused · Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks
korallide hävimine 27. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 28. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Delta tekib kui suudme lähedal setteid kandvad jõed muutuvad aeglaseks, mis põhjustab peenema settematerjali väljasettimise. Kui setteid on palju, võivad need sängi ummistada ja jõgi on sunnitud hargnema, et endale uusi vooluteid leida. Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 14.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt.
maapinna sügavamatesse kihtidesse ja saab osaks põhjaveest. Varude taastumise protsess toimub enamasti aeratsioonivööndis (vadose zone), taimede juurtest madalamal. Põhjaveevarude taastumine toimub looduslikult läbi veeringluse kui ka läbi inimtekkeliste protsesside abil. Looduslik põhjaveevarude taastamine toimub peamiselt sademete ja lumesulamisvee ning väiksemal määral ka veekogude vee infiltratsiooni kaudu. Lisaks mängib olulist rolli ka inimtegevus - infrastruktuuri ja uute elamualade rajamine ning puude langetamine. Looduslike koosluste hävitamine ja ehitustegevuse tõttu kahjustub maapinna pindmine kiht ja seetõttu väheneb vee imbumine maapinda ning suureneb pindmine äravool (lisa 2). Põhjavee taastumise seisukohalt on äärmiselt oluline veevarude jätkusuutlik majandamine,
kujunemisel; 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; MÕISTED MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; 31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; 32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; 33
Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil) · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (kevadel), liustike sulamine (suvel) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 29 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaseosakeste külge. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Reoained lagunevad pinnases ja põhjavees erineva kiirusega. Orgaanilised ained lagunevad hapniku kaasmõjul
Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja transpiratsiooni intensiivsus sõltub taimestiku tüüpidest ja taimeliikidest.
Need suurenevad, tekivad idutsentrid. Sekundaarse transplantaadi puhul on organism juba sensibiliseeritud (mälurakud) ja hülgamisreaktsioon tekib kiiremini ning nekroos tekib juba 4. või 5. päeval. Ägeda sekundaarse reaktsiooni korral kulgeb reaktsioon nn. valgetransplantaadi tüüpi (ingl k white graft reaction): transplantaadis ei teki verevarustust ja destruktsioon algab kohe peale siirdamist. Rakkude infiltratsiooni ei tekigi. See on avaskulaarne transplantaat. Selline äge äratõukamisreaktsioon tekib, kui teine transplantaat kantakse üle 1014 päeva pärast esmast ja seletub immunoloogilise mäluga ning suure hulga antikehade esinemisega veres. Elundite siirdamisel võib tekkida transplantatsioonireaktsioon veelgi kiiremini kui naha puhul, kuna siirdamisel tekib koheselt tihe kontakt transplantaadi ja retsipiendi vahel juba operatsioonil veresoonte anastomooside rajamisel.
ajal. (Lempp jt., 2014). CDL-DL ajal domineerivad proinflammatoorsed tsütokiinid, mida võib leida nii verest kui ka tserebrospinaalvedelikust. Kui tuumori nekroosi faktori (TNF) mRNA ekspressioonitase on infektsiooni ajal tõusnud, siis anti inflammatorsete tsütokiinide transkriptsioon hoopis vähenud. Juba enne leukotsüütide infiltratsiooni ajju vabastavad mikrogliia ja astrotsüüdid proinflammatoorseid tsütokiine: IL-8, IL-6, IL-1 ja TNF. Katsetes in vitro rakkudega korreleerus põletikumediaatorite vabastamine viiruse produktsiooniga. Haiguse arengu kriitiliseks punktiks on leviku moment kesknärvisüsteemi, mida võimaldavad muutunud kindlate metalloproteinaaside (MMP) ja neid kontrollivate
üle mere ja mägede. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase, veetavad kaubakogused on suured. Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus, sest transpordikulud on muutunud vähetähtsaks (näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui ka valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav). Pilet 19. 1. Põhjavesi. Põhjavee kujunemine ja infiltratsiooni mõjutavad tegurid Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist. Kivimite ja setete vettläbilaskvad omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida poorsem on materjal, seda rohkem sinna vett mahub. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti
Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad on omapärase veeringega. Seal esineb ajutisi ja püsivaid jõgesid, mis on maailmamerega seotud ainult atmosfääri kaudu. Suurim neist on Kaspia-Aaralo äravooluala. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on kõige iseloomulikumad suudmeta jõed. Sellised jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva ning seda soodustab inimtegevus. Aina rohkem kasutavad inimesed vett põllumaade ja istanduste kastmiseks ja nii muutuvad jõed veevaesemaks. Infiltratsioon. Infiltratsiooni käigus imbub maa sisse osa vihma- ja lumevett moodustades põhjavee. Seda protsessi nimetataksegi infiltratsiooniks. Sademetevee imbumine maa sisse on kõige intensiivsem nendes kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavaid setteid ja need kohad on põhjavee peamised toitealad. Kui aga pindmise kihi moodustavad savi või turvas, siis infiltratsioon on väike. Veebilanss. Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva
toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse, Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem). Soojuskadu ... 9 ... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena Kiirgusena Konvektsiooni / infiltratsiooni mõjul Kantakse hoonest välja näiteks ka heitveega Temperatuuri erinevustega koos tekib õhumasside liikumine ehk konvektsioon. Tuul kiirendab soojuse konvektiivset liikumist. Näide elust: soojustuse taha vastu seina ehitaja poolt jäetud tühemik (terve maja kõrguses) "alati oleme nii teinud, sest ega seal õhk ju ei liigu kui me vahed ülalt ja alt vuugivahuga sulgeme" !
Kui jõgi voolab poorsetel setetel või kivimitel, siis osa veest imbub pinnasesse ja täiendab põhjavee varusid. Veelgi paremini on seda näha kraavides, kus suur osa vett ei jõua jõgedeni. Samal ajal voolab jõgi sügavas orus, mille kallastel on hulgaliselt allikaid, mis omakorda toidavad jõgesid. Näiteks Piusa jõe toitumisel võib allikate osa ulatuda 40-50 %-ni. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest.
vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
- Jõgede toitumine-põhjaveest,liustikujääst,sademetest,lumesulamisvesi.Jõe veerohkus,voolutase ja kiirus sõltub looduslikest teguritest.Jõe veereziimis eristatakse madal-jasuurvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid.Tulv on järsk ja juhuslik veetaseme tõus.Üleujutus on maa-ala vee alla jäämine suurvee ajal või veehoidla rajamisel(kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid) - Põhjavesi kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavad tegurid: 1.Saju kestus-esimestel päevadel on suur infiltratsioon,kuid siis langeb kiirelt kuna pinnase kihid on juba veega küllastunud 2.Saju intensiivsus-enamus sademetest voolab jõgedesse ja järvedesse. 3.Kivimite poorsus-mida poorsemad kivimid,seda suurem on infiltratsiooni 4.Taimkatte esinemine-Taimkate(mets)vähendab infiltratsiooni,sest osa sademete veest aurab õhku 5.Nõlvakalle-suurem kalle=imbub vähem vett sest pindmine valgumine on intensiivsem. 6
Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
2. Õhuvahetussüsteemid Elamute õhustussüsteemid võivad olla: • loomulik väljatõmme, • sundväljatõmme, • sissepuhke- ja väljatõmbesüsteem koos soojustagastiga, 71 • õhkküttesüsteem. Loomulik õhuvahetus põhineb gravitatsioonijõul. Soe õhk paisub, tema erikaal on väiksem ja õhk tõuseb üles. Loomulikku õhuvahetust mõjutab ka tuul õhukorstna ülemise otsa ja piirete infiltratsiooni kaudu. Õhusamba rõhk, Pa, on arvutatav valemiga p = h(γ v − γ s ), (5.1) kus h on õhusamba kõrgus, m, γv – välisõhu erikaal, N/m3, γs – siseõhu erikaal, N/m3. Tuba Õhu kiirus väljatõmbekorstnas on
Ääreala horisontaalse soojustuse osa mõju D D ln 1 ln 1 , W/(m K) d t d t d' Statsionaarne soojusvool , W ( Uo A j l j ) T Aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk hoone energiatõhususe arvutusteks V inf , m3/s q50 A V , m 3 /s 3600 x x: 1-korruseline hoone: 35, x: 2-k hoone: 24, x: 3-4k hoone: 20, x: >5k-hoone: 15 Küttesüsteemi vajalik võimsus 21 2018 = H·t, W t = ti-tVAT, ºC
Noradrenaliin(kardiogeenne sokk, septiline sokk, hüpotensioon): kiirendab südamerütmi ja südamelöögi mahtu, ahendab arterioole nahas ja maos suurendades neid lihastes, tõstab v/s taset. Manustamine i/v infusioonina · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega; · manustada suurde perifeersesse veeni/tsentraalveeni - vältimaks infiltratsiooni ümbritsevatesse kudedesse. Fenüülefriin/ Mesaton : RR tõstmine hüpotensioon korral(i/v infusioonina), soki korral(i/v infusioonina või boolusena), pole kindlasti esmavalik (ESMAVALIK NORADRENALIIN!!!) *anesteesia korral hüpotensiooni teke *,,gripiteede" komponent, nt. Coldrex · Märkused: · infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Mitte segada teiste ravimitega! · i/v boolus 100 to 500 mcg vajadusel 10-15 minuti järel.
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; ................................................................................................... 34 3 Mõisted: ...............................................................................................
HÜDROSFÄÄR 1. Iseloomusta joonise põhjal suurt ja väikest veeringet. Väike veeringe mere ja atmosfääri vahel, suur veeringe mere, atmosfääri vahel ja maismaa vahel. Vaatan jooniseid töölehelt ja õp. lk 70. 2. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur, õhuniiskus, tuule kiirus, pinnase omadus ja taimestik. Kuiva ja tuulise ilma korral on suur aurumine. Sombuse ilmaga aga aurumist mulla pinnalt peaaegu ei toimu. Töölehelt! 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Sõltub saju kestusest ja intensiivsusest, pinnasest, kivimi poorsusest, taimkattest, nõlva kaldest. Kui maapinnale ulatuvad lõhelised kivimis või kruusa ja liiva sisaldavad settes, on sajuvee imbumine maa sisse kõige intensiivsem. Väike juhul kui pindmise kihi moodustab savi või turvas. Töölehelt! 4. Millest sõltub jõgede äravool? Sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. 5
olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad); 5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid 65. 1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad 66. Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete-ja pinnavett; 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. 67. 68. Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohe-struktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks 69. küsimus puudub 70. küsimus puudub 71. Omadused, mis on seotud asula:
annaabi.ee 
