500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta.
nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse asendusefekt on alati vastassuunaline. Hinna muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel samasuunaline. Nõudlusseadus on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on pöördseoses tema hinnaga. Nõudlusseadus kajastab vastassuunalist hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Turunõudlus on turul avalduv kõigi ostjate ühisnõudlus, mis kujuneb nende individuaalnõudluste liitumise tulemusel. Turunõudluskõvera joon, mis saadakse individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsummana, kus ühel või teisel
Sissetuleku (tarbimiseelarve) mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla erinev, mis väljendub ka Engeli kõvera kujus. Kui tarbimiseelarve suureneb, siis hüvise nõutav kogus normaalkaupade korral suureneb, kuid inferioorsete kaupade korral hoopiski väheneb. Normaalkaupade ühe liigi, luksuskaupade korral suureneb hüvise nõutav kogus suhteliselt rohkem võrreldes sissetuleku kasvuga (sissetuleku elastsuskoefitsient on suurem kui 1). Inferioorsetel kaupadel on aga sissetulekuelastsuskoefitsient negatiivne. Järelikult Engeli kõver võimaldab kajastada sissetuleku elastsust (vt ka vastav elastsuskäsitluste osa). 1.25 Tarbija valikuteooria rakendusi. Tarbija valik on tarbija otsustus, mida paljude võimalike pakutavate ja vajadusi rahuldavate hüviste seast valida. Tarbija tegelik valik määrab ära tegeliku tarbimisnõudluse mahu ning suunad. Tarbija valikut
annaabi.ee 
