Põhjas laenati rohkem arhitektuurilt (leekestiil, kalapõis, eesliselgkaar jne), lõunas kasutati aga naturalistlikest loodusmotiividest inspireeritud ornamenti, mis nikerdatuna sageli üle maaliti.( viinamarjalehed ja marjad, rosetid, lilled (nn mille fleurs), ristlillik). Mööbliesemete osas oli gootika romaani stiiliga võrreldes mitmekesisem- kodustiil arenes mugavuse suunas , see aga omakorda suurendas esemete hulka. Gootika kõige tarbitavamaks esemeks jäi vaieldamatult kirst, mis meenutas väikest postjalgadele tõstetud majakest, mis aga romaanistiiliga võrreldes oli palju peenem - nüüd oli raamkonstruktsiooniga kirstudel ilusad siledad raamlauad, nende paneel oli kaunilt nikerdatud. Enim levinud ornamentideks olid: teravkaare petikniss, rosett, papüürusrull e linavoltornament(parchemin- plies). Kaanetüüpidest domineeris lame kaas, mis võimaldas kirstu kasutada nii pingi kui ka magamisasemena.
5000 aastat. Ornament. Egiptuse ornamendi loomisel kasutati mitmesuguseid motiive - lootost, papüürust, palmetti, päikeseketast, skarabeust, madu, kotkast jne. Egiptuse pinnakunsti üheks koostisosaks oli hieroglüüfidest kiri, kus pikad korduvad read moodustasid ornamentaalse mõjuga rütmi. Mööbel. Varasemate perioodide mööblist saab ettekujutuse seinamaalidelt ja -reljeefidelt. Mööbli tüübid - madal taburet, kirst, suhteliselt lihtsa vormiga, pealemaalitud kaunistustega. Konstruktsioon loogiline ja lihtne. Tänu rüüstamata Tutanhamoni hauakambrile (avastati 1922) on säilinud palju mööblit uue riigi perioodist. Nõgusa põhjaga taburetid ja toolid, kokkukäiv taburet (klapptooli varaseim prototüüp), seljatoega toolid, troonid, voodid, kokkupandavad voodid, peatoed magamisasemetele, troonid, kirstud, lauad. Istmete põhjad olid tihti punutud nahkrihmadest,
tulnud! Mis sa seal tegid?» 9 «Ei midagi.»_ «Ei midagi! Vaata oma käsi ja vaata oma suud. Millega sa need ara määrisid?» «Ma ei tea, tädi.» «Aga mina tean. See on moos, vaat mis see on. Kümme korda olen ma sulle öelnud, et kui sa moosi rahule ei jäta, saad naha peale. Anna vits siia!» Vits juba tõusis. Seisukord oli meeleheitlik. «Oh! Vaata selja taha, tädi!» Vana daam pöördus kähku, kähmas seelikusaba pihku, et seda hädaohust päästa, ja samal hetkel andis poiss jalgadele valu, ronis üle kõrge plangu ning kadus selle taha. Tädi Polly seisis hetke hämmastunult ja hakkas siis tasa naerma. «Pagana poiss! Kas ma iial midagi ei õpi? Kas ei ole ta mulle küllalt niisu-guseid vempe mänginud, et peaksin teda juba läbi nägema! Kuid vanad narrid on kõige suuremad narrid. Öeldakse ju, et vana koer ei õpi enam uusi trikke. Aga, heldeke, tal on need ju iga päev uued, ja kuidas sa tead, mis tulemas on? Ta nagu teab, kui kaua ta mind piinata võib, enne
Seejärel algas imelise kala kiitus, milles tuhat korda õrnalt vihjati Flandria Marguerite'i noorele kihlatud peigmehele, kes tol ajal Amboise'is kurvalt oma päevi veetis ja kes aimatagi ei võinud, et tema pärast peavad Põllutöö, Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus mööda maailma reisima. Mainitud delfiin oli noor, oli ilus, oli tugev ja ennekõike (kõigi kuninglike vooruste suurepärane päritolu!) ta oli Prantsuse lõvi poeg. Ma väidan, et julge võrdlus on imestusväärne ja et teatris esitatav looduslugu päeval, kus üht kuninglikku pruutpaari allegooriate läbi ülendatakse, sugugi ei tarvitse tagasi kohkuda delfiini eest, keda lõvi on sünnitanud. Just säärased haruldased, kõrgelennulised võrdlused on ehtsa vaimustuse tunnistajad. Sellest hoolimata, kui lubatakse ka arvustusel oma sõna sekka öelda, oleks poeet pidanud neid ilusaid mõtteid arendama siiski lühemalt kui paarisajas värsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
