Arvutuskäik: Silindri toereetiline inertsmoment: 0,154 ∙0,01245 2 1. lt= 2 = 1,19*10-5 Silindri inertsmoment: 9,81∙ 1,772 ∙ 0,08 1. l= 2,39∗10 −5 ( 2 ∙ 0,7 −1 ) = 1,8*10 -5 Erinevus protsent: 1,8 ∙ 10−5−1,2 ∙10−5 1. 1,2∙ 10−5 *100%= 50% 2. 61,5% 3. 68,8% 4. 51,2% Järeldus: Kõikide silindrite inertsmomenti teoreetilise ja praktilise tulemused erinesid üle 50%, mida on liiga palju. Viga tekkis ilmselt mõõtmistel, kuna silindrid hakkasid liikuma ennem andurit ja seega ei olnud nende algkiirus 0.
I Lyz =( I y1 −I ln ) + e Ly ∙ e Lz ∙ A L= (1,42−0,51 ) +1,9∙ 1,5 ∙1,65=5,612≈ 5,6 cm4 4.2 U-profiiliga osakujundi tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku y-z suhtes I Uyz =I y 2 z 2 +e Uy ∙ eUz ∙ A U =0+ (−0,72 ) ∙ (−0,58 ) ∙ 4,2=1,754 ≈ 1,8 cm4 I y2 z 2=0 Teljestik y2z2 = osakujundi kesk-peateljestik 4.3 Liitkujundi tsentrifugaal-inertsmoment teljestiku y-z suhtes I yz=I Lyz + I Uyz=5,6+1,8=7,4 cm4 Tsentrifugaal – inertsmomenti kasutatakse kesk-peateljestiku asendi määramiseks. 5. Kesk-peateljestiku asend I yz 1 α = arctan −2 2 ( 1 ) = arctan −2 I y −I z 2 7,4 ( 13,2−41,7 )
ühes tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega M=Fl. Inertsmoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsmomenti I=mr 2. Keha kui terviku inertsmoment leitakse keha osade inertsmomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsmomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm kordameeter ruudus (1kg*m2) Akustika - füüsikaharu, mis tegeleb helinähtuste uurimisega. Heli iseloomustab kõrgus, tämber ja valjus. Gaasides ja vedelikes levib heli pikilainetel ja tahketes nii piki kui ristil. Helid jaotatakse: lihthelid e toonid;
võrdeline summaarse jõumomendiga Mres Newtoni III seadus: M12=-M21 .Kaks keha pööradvad teineteist jõumomentidega, mis on suuruselt võrdsed ja omavahel vastassuunalised (üks pöörab päri- ja teine vastupäeva) o Inertsimoment (+ valem ja mõõtühik) keha kalduvust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) pöördliikumisel kirjeldab inertsmoment I (ühik 1kg m2) Pöörlemisteljest kaugusel r paiknev punktmass m omab inertsmomenti 2 I =mr o Pöörlemise kin. energia (+ valem) I ω2 valem: E kp = 2 o Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis
Iz= (kreeka E)*m*r2 (Steineri lause):Inertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest kehas. Inertsmoment (I) mingi suvalise telje suhtes võrdub summaga, milles üheks liidetavaks on inertsmoment (I) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega, ning läbib keha inertskeset (Raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi (m) telgede vahelise kauguse ruuduga. I = I + ml2. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand: Mz = Iz*3 (tagurtpidi kolm) ehk siis Moment telje z suhtes võrdub inertsmomenti (I) ja nurkkiirenduse (tagurtpidi 3) korrutisega. Harmoniline võnkumine: Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav kordinaat (x) muutub ajas siinus (või koosinud) funktsiooni järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega (w) mööda ringjoont liikuva punkt (m) projektsioon (p) x=A0cos(wt+fii0) (JOONIS). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise (Wk) ja potensiaalse (Wp) energia summaga
pikaealisust. Väikeste võimsuste korral (kuni 1 kW) kasutatakse tavaliselt õõnes- rootoriga asünkroontäiturmootoreid /5/. Joonisel 5.3 on kujutatud sellise vahelduv- voolu järgivajami skeemi. Joonis 5.3 Õõnesrootoriga asünkroontäiturmootoril on staatori magnetsüdamikul kaks teine- teisega risti asetsevate telgedega mähist ergutusmähis LM1 ja juhtimismähis LM2. Õõnesrootor on õhukeseseinaline vähendamaks tema massi ja seega inertsmomenti ja ta on valmistatud suure eritakistusega sulamist kindlustamaks mootorile isepidurdus- võime. Ergutus- ja juhtimismähist toidetakse kahe 90° -lise faasinihkega pingega ergutus- mähist liinipingega UVW, juhtimismähist faasipingega UU. Selline toiteviis tagab mootori tööks vajaliku pöörleva magnetvälja tekkimise. Mootori kiiruse reguleerimine toimub juhtimismähise toitepinge efektiivväärtuse muutmisega, milleks toidetakse teda läbi vastuparalleellülituses türistoridest V1..
1. Pöörlevate masside tsentrifugaaljõud, valikuga ja võlli, hooratta jne. mõõtmetega saab muuta selle 2. Üles-alla liikuvate masside inertsjõud, - hooratta massi inerts, inertsmomenti), et mootori resonantspöörete diapasoone oleks vähem 3. Inertsjõudude momendid, - võlliliini ja sõukruvi massi inerts ( või generaatori rootor). nendest oleks võimalik mootori muutmisega kiiresti üle minna . 4
2 L2 (5.25) M12 = p(1xI1y - 1y I1x ) 3 2 M12 = p(2 y I2 x - 2 x I2 y ) 3 2 Nende võrranditega kirjeldatud elektromagnetilise momendi väärtus väljendub valemiga (5.4), kui aga kasutada inertsmomenti ja koormusmomenti, siis valemiga (5.1). Väljaorienteeritud juhtimine. Väljaorienteeritud juhtimine (FOC) on tuntud kui vektorjuhtimine, mida kasutatakse tööstuses heade dünaamiliste omadustega asünkroonajamite juhtimiseks. Vektorjuhtimise põhimõte on sarnane alalisvoolumootorite juhtimisega. See on üks tähtsamaid avastusi vahelduvvoolumootorite juhtimispõhimõtetes. Selle
annaabi.ee 
