33. Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? Kui süsteemi masskeskme kiirus on võrdne nulliga K=mvc 34. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? Sisuliselt sama eri vormid. Vt järeldus 5 35. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Keha massijaotust vaadeldava telje suhtes. Skalaarne. Mittenegatiivne. 36. Milleks on vaja inertsmomente? Kas translatoorse liikumise uurimiseks, või pöördliikumise uurimiseks, või mõlema uurimiseks, või mitte kummagi uurimiseks? keha inertsmoment antud telje suhtes on inertsi mõõduks pöörlemisel ümber antud telje 4 37. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem.
[5], lk 462-466 ja [3], lk 223-232. 4.6 Määratud integraali rakendusi Määratud integraalil on arvukalt rakendusi nii geomeetrias kui mehaanikas. Lisaks tasandiliste kujundite pindalade leidmisele, on võimalik määratud integraalide abil arvutada ka kõverjoone kaa- re pikkust, leida kehade ruumala, arvutada jõu poolt tehtud tööd, leida masskeskme koordinaate, arvutada teatud masspunktide süsteemide inertsmomente jne (vt [5], lk 462-483). 4.7 Päratud integraalid b Määratud integraali a f (x)dx definitsioonis eeldatakse, et funktsioon f on pidev ja lõik [a, b] on lõplik. Integraali mõistet on võimalik üldistada ka juhule, kui integreerimispiirkond on lõpmatu. Olgu funktsioon y = f (x) määratud poollõigus [a, +) ja integreeruv suvalisel lõigul [a, b], kus b > a. Kui leidub piirväärtus
Siduri tugevustingimus: siduri teglik koormus kõikvõimalikes koormusreziimides ei tohi ületada lubatavat koormust: 45. 46. ___________________________________________________________________________ ______________________ 47. Plastikust hammasmuhvi töövõime sõltub temperatuurist Plastikust hammasvmuhviga siduri valikul löökidega tööreziimi jaoks: 48. 1. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jäävate ajamikomponentide inertsmomente; 49. 2. Tuleb arvestada sidurist mõlemale poole jääva ajamiosa löökkoormusi eraldi; 50. 3. Soovitatakse kasutada siduri tootja poolt pakutavaid simulatsiooniprogramme. 51. Mida tuleb silmas pidada kettsiduri kasutamisel? Nimetada kettsidurite eelised ja puudused. 52. Kettsiduri kasutamisel tuleb arvestada, et 53. 1. Lubatav pöördemoment sõltub pöörlemissagedusest. 54. 2. Kinnise siduri kasutamisel on selle töö vaiksem ja tööiga pikem; 55. 3
213. Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? 214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219
213. Millal on süsteemi liikumishulk võrdne nulliga? 214. Mis ühist on süsteemi liikumishulga teoreemil ja masskeskme liikumise teoreemil? 215. Mida iseloomustab keha inertsmoment antud telje suhtes? Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Inertsmoment iseloomustab massijaotust selle telje suhtes. S.o. skalaarne suurus. Ei saa olla negatiivne. 216. Milleks on vaja üldse inertsmomente? On vaja inertsi mõõduks pöörlemisel ümber vaadeldava telje. 217. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Inertsmoment antud telje suhtes on sklaarne suurus, mis on võrdne keha (süsteemi) kõikide punktide masside ja nende antud teljest arvatud kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h 2 218. Mis on keha (süsteemi) inertsmoment punkti O suhtes? Vt 231. 219
Kas see on skalaarne või vektoriaalne suurus? Kas see saab olla ka negatiivne? Keha inertsimoment mingi telje suhtes on skalaarne korrutis mis on võrdne keha kõigi punktide massi ja nende teljest arvatuna kauguste ruutude korrutiste summaga. See iseloomustab keha massijaotust telje suhtes ja on inertsi mõõduks pöörlemisel. Ei saa olla negatiivne, sest mass ei saa olla negatiivne ning kaugus teljest on valemis ruutu võetuna. I z = m h2 229. Milleks on vaja üldse inertsmomente? Inertsimomente on vaja pöörlemise uurimiseks, kuna inertsimoment iseloomustab keha massi jaotust telje suhtes, mis on pöörlemisel väga oluline. 230. Mida nimetatakse süsteemi inertsmomendiks mingi telje suhtes? Valem. Süsteemi inertsimoment mingi telje suhtes on skalaarne korrutis mis on võrdne keha kõigi punktide massi ja nende teljest arvatuna kauguste ruutude korrutiste summaga. I z = m h2 231
sõukruvi ja laeva tüübist , mis reaalsetes tingimustes võib kõikuda vahemikus 1,5 ...3,5 , kaubalaevadel lähedane kolmele. esimese järgu inertsjõudude poolt tekitatud inertsmomente. Seega sõukruvi takistusmomenti ja neelatavat võimsust 26.Laeva diiselmootori mehaaniline koormatus ja seda tingivad - effektiivvõimsus Ne,
vi O Eki = mivi2 ; vi = ri ; Eki = mi2ri2 . On kokku lepitud, et suurust miri2 = Ii, nimetatakse punktmassi inertsimomendiks. Seega Eki = Ii 2 /2 . Kogu keha energia Ek leidmiseks liidame kokku kõigi punktide energiad: Ek = Eki = ... I 2/2 , kus I = Ii . Kui keha liigub üheaegselt nii kulgevalt kui pöörlevalt, siis Ek = mv2/2 + I2/2. Inertsimoment oleneb pöörlemistelje valikust. Sellpärast võib ühel kehal olla väga palju erinevaid inertsmomente. Sümmeetriliste kehade korral saab inertsimomente arvutada, muidu tuleb neid katseliselt määrata. 8.3. Päikesesüsteem Kõik Päikesesüsteemi suuremad kehad nagu Päike ja planeedid pöörlevad. Plannedid ka tiirlevad ümber Päikese. Meie Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee (ingl. k. Milky Way). Selle keskmes asub Päike ja selle ümber tiirlevad planeedid. Päike tekkis umbes 6 miljardit aastat tagasi ja tema eluiga ennustatakse veel 4 5 miljardile aastale
annaabi.ee 
