1. 1,79 1,78 1,79 1,81 2. 1,79 1,77 1,8 1,82 3. 1,78 1,79 1,81 1,80 Keskmine 1,79 1,78 1,8 1,81 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder 2.Silinder 3.Silinder 4.Silinder Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4 Vaheprotsent 14,25% 17,43% 11,27% 7,83% Järeldus. Ainuke silinder mille katse tulemusel saadud tulemuse vaheprotsent teoreetilisest inertsmomendist mahub antud lubatud piiri 10% on silinder 4.
3. 0,939 1,81 0,064 0,03292 7,910-6 8,710-6 4. 0,939 1,83 0,154 0,02492 11,610-6 12,010-6 Silindri ajatabel kaldpinnalt alla veeredes. Silinder 1 (s) Silinder 2 (s) Silinder 3 (s) Silinder 4 (s) Keskmine 1,87 1,84 1,81 1,83 Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder (1,910-6 - 1,710-6) / 1,710-6 * 100% = 11,8% 2.Silinder (7,910-6 7,910-6) / 7,910-6 * 100% = 0% 3.Silinder (7,910-6 - 8,710-6) / 8,710-6 * 100% = 9,1% 4.Silinder (11,610-6 12,010-6) / 12,010-6 * 100% = 3,3% Silinder 1 Silinder 2 Silinder 3 Silinder 4 Vaheprotsent 11,8% 0% 9,1% 3,3% Järeldus.
1,385 150 ∙ 10-3 24,92 ∙ 10-3 12,4 ∙ 10-6 11,64 ∙ 10-6 4. 1,383 408 ∙ 10-3 37,19 ∙ 10-3 74,3 ∙ 10-6 70,53 ∙ 10-6 Võrrelge I ja It tulemusi ja andke iga katsekeha ohta hinnang empiirilise valemi abil saadud inertsmomendi I täpsuse kohta võrreldes It – ga Et lugeda katse tulemust õigeks peab erinema inertsmomendi arvutused mitte rohkem kui 10 % teoreetilisest inertsmomendist. Vaheprotsendi leidmise valem. I −I t It ∙ 100% Vaheprotsendi leidmise arvutused. 1.Silinder ( 1,7 ∙ 10-6 - 1,67 ∙ 10-6 ) / ( 1,67 ∙ 10-6 ) * 100% = 1,8% 2.Silinder ( 9,8 ∙ 10-6 – 8,79 ∙ 10-6 ) / ( 8,79 ∙ 10-6 ) * 100% = 11,5% 3.Silinder ( 12,4 ∙ 10-6 – 11,64 ∙ 10-6 ) / ( 11,64 ∙ 10-6 ) * 100% = 6,5% 4.Silinder ( 74,3 ∙10-6 – 70,53 ∙ 10-6 ) / ( 70,53 ∙ 10-6 ) * 100% = 5,3%
SIDUR Sidurit loetakse jõuülekande esimeseks osaks ja tema ülesandeks on lahutada mootor käigukastist käikude lülitamise ajaks ning nad uuesti sujuvalt ühendada, hoides ära koormuse järsu rakendamise, aga samuti võimaldada auto sujuvat paigaltvõttu ning peatamist ilma mootorit seiskamata. Auto järsul pidurdamisel ilma sidurit lahutamata hakkab sidur libisema, kaitstes ülejäänud jõuülekannet inertsmomendist tingitud ülekoormuse eest. Ühendatuna peab sidur tagama mootori kindla ühendamise jõuülekandega. Enamuses autodel on kasutusel kuivad ketashõõrdsidurid, kus kasutatakse ära kuivade pindade vahelist hõõrdejõudu. Veetavate ketaste arvu järgi jagunevad autode sidurid ühe- ja kahekettalisteks siduriteks. Nendest ühekettalised sidurid on tavaliselt sõiduautodel, kaubikutel ja väiksema kandejõuga veokitel. Raskematel
m m1 a m m1 g T (1) ma T mg kus a on süsteemi kiirendus, T –niidi pinge, g –raskuskiirendus. Siit saab avaldada süsteemi kiirenduse: m1 ag (2) 2m m 1 Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks arvestada ka ploki inertsmomendist tingitudniidi pinge erinevust kummalgi pool plokki. Võrrandite süsteemi (1) tuleb sel juhul juurde pöördliikumise dünaamika võrrand. Süsteemi (1) asemel saadakse siis: m m1 a m m1 g T2 ma T1 mg (3) I T2 T1 r
3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks arvestada ka ploki inertsmomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki. Võrrandi süsteemi tuleb sel juhul juurde ploki pöördliikumise dünaamika võrrand. Atwoodi masina koormised hakkavad liikuma kiirendusega, mille määrab lisakoormise mass m1. Sama lisakoormise korral ei olene süsteemi kiirendus teepikkusest ja ajast. See asjaolu annabki võimaluse kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse valemit s=a*t2/2. 3.3. Newtoni teine seaduse kontrollimine
annaabi.ee 
